Obsah (5)

§ 97§ 100§101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-19779 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V. N. hagi A. N.`i vastu elati

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma 2 alaealise lapse eest.

§ 97

p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.

§101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.

1. a määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278,02 eurot. Pool sellest on 139,01 eurot.
2. Hageja taotleb elatise suurendamist summale 200 eurot kuus ja põhjendab elatise suurendamist asjaoludega, et hageja seaduslik esindaja ei ole üksi võimeline last üleval pidama, tema töötasu on 290-300 eurot, hageja seaduslik esindaja ostis eluasemelaenuga korteri, samuti on laps haige, mistõttu kulutused on suured. Hageja seaduslik esindaja hindab lapse ülalpidamiskulude suuruseks ühes kalendrikuus keskmiselt 430 eurot. 9.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Asja materjalidest nähtub, et V. on

1. aastane ja on lasteaia laps. Elatis on välja mõistetud 05.07.
2. a miinimummääras, sama kohtuotsusega on lahutatud ka V. N. ja A. N.`i abielu ning jagatud abikaasade ühisvara. Kostjale jäeti korteriomand xxx Kohtla-Järvel ja kodune vara ning kostja pidi hageja seaduslikule esindajale maksma rahalist hüvitust 44 500 krooni (2 844,07 eurot). Hagi rahuldati õigeksvõtuotsusega. Elatise väljamõistmise ajal oli V. 1,5 aastane.
3. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et V. on terve laps. 06.05.
4. a on lapsele määratud keskmine puue kestusega kolm aastat. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuses on märgitud, et puue põhjustab lisakulusid, laps vajab kõrvalabi ja taastusravi. V.l on mitteallergiline bronhiaalastma, on arvel allergoloogi juures ja saab baasravi, lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan kehtivusajaga 28.04.
5. a. Seetõttu vajab hageja enam vahendeid kui terve samaealine laps.
6. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kostja majanduslik olukord ei võimalda elatist miinimumsummast suuremas ulatuses maksta. Kostja selgituste kohaselt tema abikaasa ei tööta (on invaliidsuspensionil) ja abikaasal on kaks last, kellest üks on
7. aastane ja teine
8. aastane. Asja materjalidest nähtub, et kostjal on lisaks V.le veel üks laps, J., kes sündis 17.07.
9. a. Elatise väljamõistmise ajal (
10. a) on kostja kohtus avaldanud, et ta saab miinimumpalka (3 600 krooni; tsiviiltoimik 2-06-28088, l 52), hageja seaduslik esindaja oli lapsehoolduspuhkusel ja sai vanemahüvitist 4 748 krooni ning peretoetust 300 krooni, kohus andis V. N.`le menetlusabi ja vabastas ta menetluskulude kandmisest (tsiviiltoimik 2-0628088, l 35). Käesoleval ajal on hageja avaldanud, et tema töötasu on ühes kalendrikuus 290-300 eurot ning teda aitavad materiaalselt vanemad, kostja palgast peetakse kinni elatis lapsele miinimumsuuruses (139 eurot) ning kostjal täitub rahalise hüvituse maksmise kohustus
11. aasta kohtuotsuse järgi (jäänud on viimane kuumakse). Kostja ühe kuu keskmine brutopalk on
12. aastal 1 581,27 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud eluasemelaenu lepingust nähtub, et hageja on laenanud
13. a juulis Nordea Pangalt 12 600 eurot korteriomandi ostmiseks (Kasteheina 6-17, Kohtla-Järve), laen on tagatud hüpoteegi ja SA KredEx käendusega, igakuine annuiteetmakse on 194 eurot ja laenu tagasimaksmise aeg 6 aastat. Kostja avaldas, et ta on laenanud pangalt 3 000 eurot auto (Mitsubishi Wagon, 1997) ostmiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et viimase majanduslik olukord on halvenenud, ei võimalda maksta elatist miinimumist suuremas, sh hageja poolt taotletavas summas (200 eurot), ning elatise suurendamine halvendaks kostja enda ja lapse J. olukorda.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 3 teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostjal ei ole kohustust üleval pidada oma abikaasa täisealist ja alaealist last. Kostja töötasu võimaldab maksta elatist hagejale summas 200 eurot kuus, üleval pidada ennast ja J.d (kostja ülalpidamisvõime (kostja sissetulek / kostja ise ja ülalpeetavad) on 527 eurot inimese kohta). Samuti võimaldab peatselt ära langev rahaline kohustus säästa kostjal raha. Kohus on seisukohal, et kostja ei soovi lihtsalt suuremat elatist lapsele maksta, sest ta avaldas kohtus, et elatise suurendamise korral on ta sunnitud kaevandusest töölt ära tulema ja otsima endale miinimumpalgaga töökoha. 12. Õige on kostja märkus selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on valesti märkinud igakuiste väljaminekute summaarse arvestuse (suve- ja talvepuhus). Siiski ei ole see kohtu hinnangul selliseks puuduseks, mis ei võimalda elatist suurendada. Kohus ei kahtle selles, et lapse ülalpidamiskulud on ca 400 eurot kalendrikuus. 13. Kohus suurendab elatist alates 01. septembrist 2011. a. Menetluskulude jaotus 14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4