Hinnata hagilt tasutakse riigilõivu kindlas suuruses. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 tuli tasuda mittevaraliselt nõudelt 60 krooni. Et hageja esitas kaks mittevaralist nõuet, tuli hagi menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 120 krooni. Hageja tasus 60 krooni, s.o 60 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt
lg 3, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades
§-s 60 sätestatut. Kehtiva TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejatelt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 60 krooni (3,83 eurot). Kohus leiab, et arvestades selleks kuluvat ressurssi ja aega ning ebaproportsionaalseid sissenõudmiskulusid, ei ole 60 krooni väljamõistmine riigituludesse hagejatelt (1,92 eurot ühe kostja kohta) põhjendatud. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS ei reguleerinud olukorda, kus isik tuleks vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb kohaldada 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud seadust kui reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleerivat sätet. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.