Obsah (5)

§ 101§ 96§ 97§ 120§ 100

KOHTUOTSUS ( Tagaseljaotsus) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-1528 Otsuse tegemise aeg ja koht 15 august 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi R. M. hagi K. M. va

§ 101lg 1 mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks summas 139,01 EUR kuus.

Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale isiklikult kätte anda menetlusdokumente. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte hoiustamisega, jättes sellekohase määruse tema postkasti 22.06.

1. Menetlusdokumendid loetakse kätte toimetatuks
2. juunil 2011.a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et alaealise lapse R. M. seaduslik esindaja on J. M.. K. M. (IK 38403102253) on lapse R. M. (IK 50510140853) isa. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 EUR, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 EUR. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik. elatise väljamõistmist Kostja ei ole kohtule esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus R. M. hagi K. M. vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Olev Mihkelson Kohtunik /digitaalallkiri/