) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et R. T. ja T. S. ( endine T.) on alaealise lapse A. T. vanemad, seega on T. S. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt
, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
MS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.