2-09-46911/3

Tsiviilasi nr 2-09-46911 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010.a Tsiviilasja number 2-09-46911 Tsiviilasi JK hagi SK vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja JK ( isikukood xxx elukoht xxx) esindajad Kostja SK ( sündinud xxx.a, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2010.a Istungil osalenud isikud Hageja JK RESOLUTSIOON Lahutada JK ja SK abielu, mis sõlmiti xxx.a Venemaal, Smolenski oblasti Potšinkovski rajooni Šatalovski küla administratsioonis, abieluakt xxx. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti xxx.a Venemaal, Smolenski oblasti Potšinkovski rajooni Šatalovski küla administratsioonis. Abielust sündis xxx.a tütar A , kes elab ema juures. Tsiviilasi nr 2-09-46911 Hageja palub lahutada kostjaga sõlmitud abielu. Abielu ja kooselu kostjaga on lõppenud. 2000.a naasis hageja koos lapsega Eestisse, kostja jäi elama Venemaale. Alates 2002.a katkesid kostjaga igasugused sidemed. Hagejal on loodud faktiliselt viis aastat tagasi uus pere, sellest kooselust on sündinud laps. Abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on Smolenski oblasti Potšinkovski Rajooni kohtus 26.05.2010.a ära kuulatud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on kostja abielu lahutamisega nõus. Kostja on kinnitanud kooselu lõppemist 2000.a. Kostja hinnangul lagunes abielu seetõttu, et talle ei antud Eestis elamisluba ja ta pidi tagasi sõitma Venemaale. Hageja ei tahtnud aga temaga koos Venemaale sõita, vaid jäi koos lapsega elama Eestisse oma ema juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg 3 kohaselt tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada Eesti õigust, kuna hageja elukoht on Eestis ja tal on Eesti kodakondsus. Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted ja kooselu on lõppenud 2000.a. Pooled elavad sellest ajast erinevates riikides. Hagejal on uuest kooselust sündinud laps. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kuna nende kooselu on lõppenud 10 aastat tagasi ja mõlemad abikaasad ei soovi abielusuhteid taastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. Katrin Saar Kohtunik 2