2-10-46672 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-46672 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A G hagi A G vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 1251,09 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
- juuli 2011 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A G (IK XXX) Hageja esindaja: T G (seaduslik esindaja) Kostja: A G IK (XXX) (A G; Vene Föderatsiooni passi nr: XXX; aadress: XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista A G (A G) A G kasuks elatis alates
- septembrist 2010 igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A G kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada 1
(5)2-10-46672 lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus ja hageja väited Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 139,01 eurot, s.o seadusega sätestatud miinimummääras, alates hagiavalduse esitamisest
- septembril
- Hageja väitel on kostja hageja isa, hageja elab oma ema juures ja kostja elab neist eraldi, kostja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ei täida. Lapse vajadused ühes kuus moodustavad 4460 krooni (285,05 eurot). Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: tervisetõendid (t.l.-2-4); tõend (t.l.-5); konto väljavõte (t.l.-6-8); palgatõend (t.l.-9); konto väljavõte (t.l.-10-11); sünnitunnistus (t.l.-12); abielutunnistus (t.l.-12). Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja nõustub, et ta on kohustatud lapsele elatist maksma, kuid ei nõustu elatusraha suurusega. Kostja väitel elab ta munitsipaalelamispinnal koos oma vanematega. Kostja isa on raugaealine ja vajab pidevat hoolitsust ning ema on 2-2 grupi invaliid. Suurema osa oma vabast ajast peab kostja viibima vanemate juures kodus ja osutama neile abi. Kostja majanduslik olukord on selline, et kostja on sunnitud kasutama krediidiasutuse teenuseid vanematele ravimite ostmiseks ja muude vanemate hooldamisega seotud kulutuste tasumiseks. Kostja kinnitab, et on valmis osutama jõukohast rahalist kaasabi hageja kasvatamisel. Kostja on nõus tasuma pooled menetluskulud. Kostja esitas oma vastuväidete kinnitamiseks kohtule dokumentaalsed tõendid: tulutõend (t.l.-3940, tõlge t.l.-37-38); registreerimise tõend (t.l.-43, tõlge t.l.-41-42); invaliidsuse tõend (t.l.-45, tõlge t.l.-44); krediitkaardi tõend (t.l.-47, tõlge t.l.-46); passi koopia (t.l.-48). KOHTU PÕHJENDUSED 2
(5)2-10-46672 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 139,01 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o
- septembrist 2010 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et kostja on hageja vanem, isa (t.l.-12). Hageja elab kostjast eraldi - kostja elab Venemaal. Kostja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ei täida. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja, lapse isa, elab Venemaal ja on Vene Föderatsiooni kodanik (t.l.-48). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 30 lg 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on ning artikkel 32 kohaselt, artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Eesti kohus on pädev lahendama elatise nõudmise hagi kui laps on Eesti vabariigi kodanik ning laps elab Eestis ja kohustatud isik, lapse isa, on Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht on Venemaal. Kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigis kehtiv seadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ehk ülalpidamiskohustuslased ning vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Lähtuvalt PKS § 100 lg 2, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk hageja vanem ning kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja kasvatamisel. Seega on kostja hagejale ülalpidamist maksma kohustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
- juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot ning pool sellest 139,01 eurot. Igakuine elatis alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui 139,01 eurot. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt igakuine elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk seadusega sätestatud miinimummääras 139,01 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja eraldi tõendama lapse vajadusi, kuna seaduses sätestatud määr on minimaalne lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku elatusraha suurus ning see peab olema lapsele igal juhul tagatud. Hageja tõendamiskohustus tekib juhul, kui lapse vajadused ületavad seaduses sätestatud 3
(5)2-10-46672 miinimummäära või kui kostja ei suuda objektiivsetest ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täita. asjaoludest lähtuvalt oma Kostja ei vaidle, et ta on elatist maksma kohustatud isikuks, nõustub maksma hagejale elatist, kuid mitte hageja nõutud suuruses. Kostja esitatud tulutõendist (t.l.-39-40, tõlge t.l.-37-38) selgub, et kostja kogutulu
- aasta eest moodustas 275 575,44 rubla. Eesti Panga ametliku kursi järgi oli rubla kurss krooni suhtes
- aastal 0,38, s.o 1 rubla maksis 0,38 krooni. Kostja maksustatav tulu moodustas
- aastal ümberarvestatuna 104 718,66 krooni, mis teeb ühes kuus 8726,55 krooni (557,73 eurot). Kohus leiab, et kui kostja maksab lapsele elatist seadusega sätestatud miinimummääras 139,01 eurot kuus, jääb kostjale endale veel 418,72 eurot (ligikaudu kolm korda rohkem kui elatusraha lapsele), millest arvestatakse maha seaduses ette nähtud maksud. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav, et kostja saaks täita lapse ülalpidamiskohustust ilma, et kostja kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Lähtuvalt PKS § 102 lg 1 ja lg 2, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel on tema ülalpidamisel kostja vanemad, raugaealine isa ja invaliidist ema. Kostja väide on tõendatud registreerimise tõendiga (t.l.-43, tõlge t.l.-41-42) ja invaliidsuse tõendiga (t.l.45, tõlge t.l.-44), millest selgub, et kostjaga samal elamispinnal elavad kostja
- aastal sündinud isa ja
- aastal sündinud ema. Kostja emale on määratud invaliidsuse teine grupp. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 p 1 kohaselt, igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 10 kohaselt, lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Kohus peab igakülgselt seadma esikohale lapse huvid. Vastavalt PKS § 98 lg 1, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Ülalpidamise määramisel tuleb seega eelistada alaealist last ülenejale sugulasele. Kostjal tuleb esmalt täita lapse ülalpidamiskohustus ning seejärel allesjäävatest vahenditest ülenejate sugulaste ülalpidamise kohustus. 4
(5)2-10-46672 Kohus leiab, et ülenejate sugulaste ülalpidamine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada lapsele määratavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja väide, et kostja peab vanemate ülalpidamiseks võtma laenu ja tõend, krediitkaardi tõend (t.l.-47, tõlge t.l.-46), ei ole asjassepuutuv, kuna alaealise lapse ülalpidamist tuleb eelistada vanemate ülalpidamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 139,01 eurot kuus alates
- septembrist
- Hageja tõend, abielulahutuse tõend (t.l.-4), ei oma asjas tähtsust, kuna vaidlust ei ole, et kostja elab hagejast eraldi ning vanemate abielu või abielu lahutamine ei mõjuta lapse õigust nõuda elatist vanemalt, kes elab eraldi. Hageja tõendid, tervisetõendid (t.l.-2-4); tõend (t.l.-5); kohus ei analüüsi, kuna kohus leidis, et hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, kui elatist nõutakse seadusega sätestatud miinimummääras. Hageja tõendid, konto väljavõte (t.l.-6-8); palgatõend (t.l.-9); konto väljavõte (t.l.-10-11), ei ole asjassepuutuvad, kuna tõendavad hageja seadusliku esindaja sissetulekuid. Kohus ei arvesta hageja esindaja majanduslikku olukorda, kuna leidis tõendamist, et kostja majanduslik olukord võimaldab maksta elatist seadusega sätestatud miinimummääras ilma, et kostja kahjustaks enda tavapärast ülalpidamist. Hagihind Hagi on esitatud elatise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, s.o 139,01 eurot. Hagihind on seega 9 x 139,01 = 1251,09 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)