Obsah (9)

§ 150§ 423§ 2§ 162§ 173§ 168§ 174§ 386§ 387

2-10-55690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2011 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-55690 Tsiviilasi AS-i MK hagi M

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Maakohtu põhjendused 2-10-55690 12. Kohus leiab, et hageja taotlus hageja asendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) ei sätesta õiguslikku alust hageja asendamiseks.

1. Käesolevalt nõuab hageja kostjalt aadressil XXX asuvale kaasomandi esemele tehtud majandamiskulude hüvitamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja aadressil XXX asuva kaasomandi eseme valitseja ja kostja on XXX korteriomanik. Seega tugineb hageja sellele, et ta oli korteriomandite valitseja ja kostja on korteriomanik ning kostja peab korteriomandiseaduses reguleeritud ühisusesuhtest tulenevalt hüvitama hagejale kõik need sooritused, mida hageja on korteriomandite valitsejana korteriomanike otsuste ja majanduskava järgi täitnud ja korraldanud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Majandamiskuludest tuleneva raha maksmisele suunatud nõude rahuldamise aluseks saaks olla korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg
2. Kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Seega võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja. Kohus ei nõustu hagejaga, et KOS § 21 lg 2 p 5 annab valitsejale hagemisõiguse. KOS § 21 lg 2 p 5 reguleerib seda, millal tekib valitsejal korteriomanike kohtus esindamise õigus, kuid see tähendab valitseja õigust esitada korteriomanike nimel nõudeid kohtus ja kohtuväliselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-146-10, p 10). KOS § 21 lg 2 p 5 ei anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada. Korteriomandiseaduses ei ole ühtegi nõude alusnormi, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda. Ka AÕS § 75 lg 1 annab nõudeõiguse teise kaasomaniku vastu kaasomanikule, kes vastavad kulutused on teinud. Seega ei saa AS MK esitada ise hagejana kostja vastu hagis märgitud nõuet ning seetõttu jätab kohus

§ 423lg 2 p 1 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul teenib hagi läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul

§ 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka hageja menetluskulude kokkuhoidu. Lisaks näeb kohus eelnimetatud läbivaatamata jätmise sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (

§ 162lg 1).

14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

15.

§ 386

lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 2-10-55690 Eeltoodu alusel tuleb tühistada 11.11.2010. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML(isikukood XXX) kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML 28 611,37 krooni ulatuses. Kuna

§ 387

lg 2 neljanda lause kohaselt ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile, tuleb kohtutäituri poole pöörduda menetlusosalisel, kellel on selleks õigustatud huvi.

1. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 09.11.
2. a. Rahandusministeeriumi kontole summas 6 000 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb tagastada AS-ile MK hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,47 eurot (so 6 000 krooni)

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Kaija Kaijanen Kohtunik