← Eesti

2-09-34225/5

2-09-34225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2011 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-34225 Tsiviilasi VS hagi KÜA tunnistamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Hageja VS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Elle-Marie M ( XXX) Kostja KÜA(pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev Mägi (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid Tallinn, Lauteri 7-12, 10145; e-post: pankrot@uninet.ee) Menetlusosalised ja nende esindajad vastu sundtäitmise lubamatuks Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.
  2. a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Elle-Marie Makarov Kostja esindaja, likvideerija ja juhatuse liige, Dmitri Štšerbin RESOLUTSIOON
  3. Jätta VS hagi KÜA(pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
  4. Menetluskulud jätta hageja VS kanda.
  5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
  6. 15.07.
  7. a esitas VS Harju Maakohtule hagiavalduse KÜA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga XXX. Hageja on täitnud oma kohustused korteriühistu ees ja on tasunud kommunaalteenuste eest kostja poolt esitatud arvete alusel kuni 19.10.
  8. a. 04.09.
  9. a moodustati aadressil XXX uus korteriühistu XXX ning hageja maksab saadud kommunaalteenuste eest KÜ L poolt esitatud arvete alusel. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. 2-09-34225
  10. 06.11.2009.a esitas hageja nõude täpsustuse. Haginõude täpsustuses vaidleb hageja vastu kogu sundtäitmiseks oleva nõudesumma 10 999,85 krooni vastu. Asjaolude kohaselt on hageja saanud korteriühistu raamatupidajalt arve nr 04-93, milles on märgitud hageja võlgnevuseks korteriühistu ees 6 400,24 krooni. Hagejale on arusaamatu, kust on tulnud eelnimetatud võlgnevuse summa, sest hagejale teadaolevalt oli ta võlgu 2 313,41 krooni. Puuduvad tõendid, mis tõendaks võlgnevuse suurenemist summas 4 086,83 krooni ning intressid 318,30 krooni ja 193,98 krooni. Hageja on seisukohal, et tema poolt on tasutud kõik võlgnevused KÜ-u A ees ning täiteasjas esitatud nõude summa 10 999,85 krooni sisaldab juba ka tasutud summat. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks ja vabastada hageja võlanõudest summas 10 999,85 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  11. 13.11.2009 a määrusega võttis kohus käesoleva tsiviilasja menetlusse.
  12. 28.12.2009.a vastuses kostja hageja väidetega ei nõustu. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest on näha, et sundtäitmiseks olev summa ei olnud hageja poolt täies mahus tasutud nagu hageja ise väidab. Kostja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on lõpetatud 05.12.2008.a määrusega, millega mõisteti kostja kasuks välja hageja võlgnevus summas 10 999,85 krooni ja menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni. Nimetatud määrus on jõustunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  13. 02.02.2010.a eelistungil selgitas kohus hagejale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 sisu. Hageja avaldas kohtule, et ta soovib vaidlustada maksekäsu kiirmenetluse 05.12.2008.a kohtumäärust, sest ta ei ole nõus sellega välja mõistetud võlgnevusega. Kostja jäi oma vastuväidete juurde paludes hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta.
  14. Kostjale KÜA(likvideerimisel) on tsiviilasjas nr 2-10-24674 27.10.2010.a välja kuulutatud pankrot, kelle seaduslikuks esindajaks on määratud pankrotihaldur Kalev Mägi. Maakohtu põhjendused
  15. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
  16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitu. Kohus on hagejale 02.02.
  17. a. eelistungil selgitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel eeldusi, samuti TMS § 221 lg 2 sisu, mille kohaselt võlgnik võib kohtule esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväited kohtulahendile, mis on sundtäitmisel täitedokumendiks, juhul kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesolevaga on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 05.12.2008.a kohtumäärusega, millega mõisteti kostja kasuks välja hageja võlgnevus summas 10 999,85 krooni ja menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni, ja antud täitedokumendiks olev kohtumäärus on jõustunud, kuid hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel asjaoludele ja vastuväidetele, mis eksisteerisid enne täitedokumendi jõustumist ning millised vastuväited tulnuks esitada jõustunud täitedokumendi andmisele eelnenud menetluses. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis oleks tekkinud pärast 05.12.2008.a kohtumääruse jõustumist ning tulenevalt eeltoodust ei ole käesoleva hagiga võimalik vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada. 2-09-34225
  18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eelnimetatust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
  19. Kohus selgitab hagejale, et hagi läbivaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Sama paragrahvi lõige 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avalduse läbivaatamata jätmisel arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaija Kaijanen Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.