) § 1059 sätestab, et ehitisaluse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, väljaarvatud juhul kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanud tegevus. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 kohaselt peab kinnisasja või ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 tuleneb, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teatisega 15.03.2010 nr. 7-3/1312-1 on tõendatud, et amet fikseeris 26.02.2010 kell 21.01 Tallinnas Xxxhoone juures parkiva sõiduauto Toyota Corolla reg.märk xxxkahjustused, mille avaldaja ütluste kohaselt põhjustasid katuselt langenud jää ja lumi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli vaneminspektorite Andrei P ja Egon T tehtud fotodelt nähtub, et hageja sõiduki esiklaas on purunenud ja sellel on lund ja jäätükke. Fotodelt ei paista lume tõttu asfaldile kantud teekatte märgistus – kollane joon. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud Andrei P ja Egon T ütlustega on tõendatud, et hageja sõiduk oli pargitud maja äärde, auto esiklaas oli purunenud, klaasil, kapotil ja auto ees oli jäätükke ning et sõiduki ja sündmuskoha ülevaatamise ja fotode tegemise ajal kukkus ehitiselt jäätükke sõiduki kapoti peale ja sõiduki lähedusse. Tunnistajate väitel ei näinud nad pimeduse ja maja kõrguse tõttu, kas lumi ja jää kukkusid katuselt või mõnelt muult ehitise osalt, kuid tunnistajad olid kindlad, et lumi ja jää kukkusid nende kohalviibimise ajal sõidukile ehitiselt. Tunnistajad ei näinud teekatte märgitust – kollast joont, ega muid parkimist piiravaid tähistusi. Nad ei näinud elamu juures lapsi ega isikuid, kes oleksid võinud sõiduki klaasi purustada, ka ei jäänud neile muljet, et sündmuskoht oleks kunstlikult loodud või sõidukile tekkinud kahjustused muul viisil. Tunnistajate ütluste kohaselt oli sellel päeval sula ilm ja neil oli 7-8 sarnast väljakutset, kus lumi oli kukkunud autodele. Kostja suhtes ei alustatud väärteo menetlust seetõttu, et pimedas ei saanud tunnistajad fikseerida, milliselt ehitise osalt lumi ja jää alla kukkusid. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kirjalike tõendite ja tunnistajate Andrei P ja Egon T ütlustega on tõendatud, et hageja sõiduki esiklaas purunes Tallinnas elamult kukkunud lume ja jää tõttu. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditel põhinevat järeldust ei lükka ümber tunnistaja Nikolai S ütlused, mille kohaselt käis tunnistaja 26.02.2010 korduvalt lund lükkamas, kuid hageja sõidukit ja sellega juhtunut ta ei näinud. Tunnistaja ei teadnud, kas elamu katusel oli lund või jääd, kuna katuselt lume lükkamine ei kuulunud tema tööülesannete hulka. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 2 aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.
lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju suurus -1650 krooni - on tõendatud IAOÜ arvega nr. 9220 01.03.2010, milles on teostatud tööna märgitud sõiduki Toyota Corolla klaasi vahetus. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa põhjendatud ja mõistlik ning tõendatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostja peaks vastutusest vabanemiseks või selle vähendamiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
lg 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi,
lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja sõiduki klaas oli purunenud juba enne seda, kui ta sõiduki elamu juurde parkis, et sõiduki klaasi oleks purustanud lund loopinud lapsed või mõni muu isik või et hageja põhjustas kahju keelatud alale parkimise tõttu. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et maja ääres, kohal kus hageja sõiduk oli 26.02.10 pargitud, on asfaldil parkimist piirav teekatte märgistus - kollane joon, kuid antud fotod on tehtud suvel. 26.02.10 tehtud fotodelt parkimist piiravat teekattemärgistust näha ei ole. Kuigi tunnistaja Nikolai S ütluste kohaselt käis ta lumesaju tõttu sellel päeval korduvalt lund koristamas, kusjuures ta koristas lume asfaldini nii, et kollane joon maja ääres paistis, siis MUPO vaneminspektorite Andrei P ja Egon T ütluste kohaselt nad kollast joont asfaldil ega muid parkimise piiranguid ei näinud. Asjaolu, et Nikolai S ütlused ei lange kokku tunnistajate Andrei P ja Egon T ütlustega, võib olla põhjustatud sellest, et elamult kukkunud lumi ja jää või juurde sadanud lumi kattis teekatte märgistuse. Seega on tõendatud hageja väide, et ta ei näinud parkimist keelavat teekattemärgistust, mistõttu tema tegevus ei põhjustanud kahju ning kahjuhüvitise vähendamiseks alust ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kahjusumma kehtivas vääringus on 105,45 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista riigilõiv 1000 krooni, mis kehtivas vääringus on 63,91 eurot. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.