) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Kostja on jätnud hagejale tasumata arved nr 20090902, 20090903, 20090904 ja 20090905 kokku summas 674,91 eurot (10 560 krooni). Kostja on saldokinnitusega tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 674,91 eurot (10 560 krooni).
lg 1 ja 3 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille puhul oli kostja kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja nimetatu kohta tõendeid ei ole esitanud. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, leiab kohus, et hageja nõue kostjalt 674,91 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja taotleb jätta rahuldamata viiviste nõue. Hageja on vähendanud esitatud viiviste nõuet ning palub täpsustatud nõudes kostjalt välja mõista viiviseid seadusjärgse määraga summas 53,38 eurot (835,19 krooni). Kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Hageja palub viiviseid välja mõista väiksemas summas kui põhinõude summa. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.