KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2011.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-744

§ 113

lg 1 sätestatud määras päevas põhinõudelt, s.o 523,68 eurolt alates 14.05.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud

1. Välja mõista OB’lt MP’i kasuks menetluskulude katteks riigilõiv 115,04 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue
2. Hageja laenas 23.03.2009.a. kostjale sularahas 8 193,80 krooni. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja laenu hagejale tagastama 3 kalendripäeva jooksul. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja leiab, et 23.03.2009.a. vormistatud dokumendi näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Seega on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu ning loobunud võimalikest vastuväidetes võlgnevusele. Hageja leiab, et kostja vastuväited tühise tehingu osas on paljasõnalised ning tehing ei ole tühine. Kostja arveldusarvele ülekantud raha osas hageja kinnitab, et raha summas 12 018 krooni ongi lõpparve maksmine juriidilise isiku poolt, kuid nimetatud ülekanne ei ole kuidagi seotud 23.03.2009.a. võlatunnitusega kahe füüsilise isiku vahel. Hageja palub lisaks põhivõlgnevusele 8193,80 krooni kostjalt välja mõista viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras perioodi 27.03.2009-13.05.2010.a.

eest summas 709 krooni ning alates 14.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: võlakiri (t/l 17-18). Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista. Alates 2008.a. töötas kostja müüjana hagejale kuuluvas äriühingus. 2009.a. alguses tekkisid tööandjal probleemid ning hageja pakkus osadele müüjatele, et lõpetada töölepingu töötaja algatusel. Kostja sellest keeldus. Hageja teatas, et võib vormistada lepingu lõpetamise töölepinguseadusega ettenähtud korras, kuid kostja peab tagastama hüvitise summa isiklikult hagejale, kuna tema on firma omanik, samuti peab kostja tagastama viimase eest tasutud maksud. Hüvitise summa peale maksude mahaarvamist moodustas 8 193,80 krooni. 23.03.2009.a. hageja surve all allkirjastas kostja kaks võlakirja summale 8 193,80 krooni ja 6 566 krooni, et kostja väidetavalt võttis hagejalt laenu. Tegelikkuses raha hageja kostjale üleandnud ei ole. Kostja poolt hagejale väljastatud võlakiri summale 8 193,80 krooni ei oma seaduslikku jõudu ja on tühine TsÜS § 5, 84, 87 alusel ning kostja leiab, et hageja soovib alusetult rikastuda

§ 1027

. Tõendid: tõend kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta (t/l 31); konto väljavõte 23.03.2009-23.03.2009 (t/l 32); raamatupidaja kalkulatsioon (t/l 33-34). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

§ 76lg 1 alusel tulen kohustused täita vastavalt lepingule.

Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda

§ 101

lg 1 ja 108 alusel rahalise kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise § 101 lg 1 p 6 alusel viivist.

§ 113lg 1 2.

lause järgi on viivis seaduses sätestatud (

§ 94

) intressimäär, millele lisandub 7% aastas

§ 30

lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et luuakse iseseisev kohustus, või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja poolt kohtule esitatud võlakirjast 23.03.2009 nähtub, et kostja sai hagejalt 8193,80 krooni ning kohustus selle tagastama 3 päeva jooksul. Seega on kostja tunnistanud

§ 30

lg 1 sisalduva lause II poole järgi oma võlga hageja ees summas 8193,80 krooni, kuna on kinnitanud rahasumma saamist ja kohustunud selle rahasumma hagejale tagastama 3 päeva jooksul tagastama. Esitatud võlakirja sisust nähtuvalt on kostja sellega kinnitanud oma võlakohustuse olemasolu hageja ees ning selline kohustuse olemasolu tunnistamine on seadusega kooskõlas. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekust tõendanud (protokoll 22.11.2011) oma vastuses toodud väited justkui võlasuhet, mille kohta on ta võlatunnistuse andnud, mingil põhjusel ei eksisteeri: et poolte vaheline tehing oleks kostja poolt tühistatud või see oleks poolte vahel sõlmitud heade kommetega vastuolus; hageja ei ole neid kostja vastuväiteid ka omaksvõtnud. 2

§ 100tähenduses.

Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda

§ 76lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja raha tagastamist.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8193,80 krooni e. 523,68 eurot.

§ 113lg 1 2.

lause alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse sissnõutavaks muutumisest kostjalt seadusjärgset viivist. Hageja nõuab viivist alates 27.03.2009. Viivisemäär oli 2009.a. 8% ja 2010.a. ja käesoleval aastal 8% aastas (

§ 94lg 1 järgi 1% + 7%, vt Eesti Panga poolt Ametlikes teadaannetes avaldatud) e.

päevas 0,021%. Seega olid viivised 14.05.2010 seisuga võlalt kokku 709 krooni e. 45,31 eurot. TsMS § 367 järgi võib hageja esitada viivisenõude selliselt, et taotleb viivise väljamõistmist, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista seisuga 14.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 45,31 eurot ja alates 15.05.2010 viivis põhivõlalt 523,68 eurot

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni selle põhivõla täitmiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p3 alusel määrab kohus lihtmenetlus asjas kindlaks ka menetluskulud rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista kostjalt riigilõivu 1800 krooni e. 115,04 eurot ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 8 193,80 krooni ehk 523,68 eurot (8 193,80 : 15,6466 = 523,68). Mai Grauberg Kohtunik 3