KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-11-6574 Määruse tegemise aeg ja koht
- september
- a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Kohtuasi Pae 68/78 korteriühistu hagi I L vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti
- a. otsus Tsiviilasja hind 570, 28 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I L apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Pae 68/78 korteriühistu (registrikood 80023570, asukoht Pae 68/78, Tallinn), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja I L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx - x, xxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda ILapellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada see pärast määruse jõustumist esitajale.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused: 1
(4)- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohus menetles
- veebruaril
- a. Pae 68/78 korteriühistu poolt I Lvastu esitatud hagi, milles hageja palus kostjalt lõpliku nõudena välja mõista alusetult saadud puhkusetasu summas 570, 28 eurot, viivise
- juuli
- a. seisuga summas 122, 08 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates
- juulist
- a. kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt valiti kostja hageja juhatuse liikmeks korteriühistu
- oktoobri
- a. üldkoosoleku otsusega.
- novembril
- a. sõlmisid juhatuse liikmed P S ja P hageja nimel kostjaga juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt võimaldatakse juhatuse liikmele iga-aastast puhkust 28 kalendripäeva, makstes selle eest tasu lepingu punktis
- 1 sätestatud suuruses.
- oktoobri
- a. üldkoosolekul ei ole otsustatud kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist ega volitatud P Si ja O Pt kostjaga sellist lepingut sõlmima, samuti ei ole seda lepingut hiljem heaks kiidetud. Kostjale on makstud tühise tehingu alusel
- mail
- a. puhkusetasu 4618 krooni ja
- juunil
- a. 4305 krooni, kokku 8923 krooni. Ka on puhkusetasu maksmine ainuomane töölepingule. Kostja ei tunnistanud hagi. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi
- augustil
- a. otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 570, 28 eurot, viivise 122, 08 eurot ja alates
- juulist
- a. viivise põhivõlalt 570, 28 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
- a. kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 p. 5 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud kostjaga tehingu tegemise, s. h. andnud volitused
- novembri
- a. juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg. 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuigi hageja
- juuni
- a. ja
- mai
- a. üldkoosoleku protokollist võib järeldada, et hageja üldkoosolek on heaks kiitnud kostjale tehtud töö eest tasu maksmise, ei ole üldkoosoleku protokollidega veenvalt tõendatud, et üldkoosolek oleks heaks kiitnud
- novembri
- a. lepingus kokkulepitud 2
(4)puhkuse andmise ja puhkusetasu maksmise. Üldkoosoleku otsustele lisatud majandusaasta aruannetest nähtub küll eelarverida „puhkuse reserv“, kuid pole tõendatud, et see kajastaks konkreetselt juhatuse esimehele ehk kostjale maksmiseks vajaminevaid puhkusetasusid. Üldkoosoleku otsuse olemasolu puhkusetasu maksmise kohta kostjale ei tõenda ka hageja majandustegevust kontrollinud revisjonikomisjoni aruanne. Tõendamist ei leidnud, et kostja poolt esitatud
- juuni
- a. üldkoosoleku protokoll oleks võltsitud. Kostja selgitas, et üldkoosoleku protokolle vormistati mitu ning hageja poolt esitatu oli esialgne ega kajasta kogu üldkoosoleku käiku.
- a. kehtinud MTÜS § 26 lg. 1 esimese lause kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Kuni
- septembrini
- a. kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 7 p. 10 järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Ühistu juhatuse liige saab küll olla töösuhtes ühistuga, kuid see töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei saa seisneda juhatuse liikme kohustuste täitmises. Selliseid ülesandeid, millele tuleks rakendada TLS-i, kostja endale
- novembri
- a. lepinguga võtnud ei ole. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Kuni
- juunini
- a. kehtinud puhkuseseaduse (PuhS) § 2 lg. 1 järgi tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhte peatumist sama seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. MTÜS § 28 lg. 4 järgi ei või juhatuse liige oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Kuna
- juunil
- a. kehtinud TLS § 54 lg. 1 kohaselt tähendab töölepingu peatumine muuhulgas töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd, siis arvestades MTÜS § 28 lõikes 4 sätestatut, pidanuks üldkoosolek hagejale puhkuse võimaldamisel väljendama ka seisukohta, kes täidab kostja puhkuse ajal tema ülesandeid. Sellise üldkoosoleku otsuse või põhikirjas sisalduva sätte olemasolu tõendatud ei ole.
- mail
- a. tasus hageja kostjale puhkusetasu 4618 krooni (tl. 15) ja
- juunil
- a. puhkusekompensatsiooni 4305 krooni. Kuna
- novembri
- a. juhatuse liikme lepingu tingimus puhkusetasu maksmise kohta on tühine, sest puudub üldkoosoleku otsus või hilisem heakskiit kostjaga sellise tingimusega lepingu sõlmimiseks, on kostja saanud nimetatud summad aluseta ja tal tuleb need VÕS § 1028 lg. 1 kohaselt tagasi maksta. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 on põhjendatud hageja edasiulatuv viivisenõue alates
- juulist
- a. seadusjärgses määras. Edasine menetlus Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale
- septembril
- a. apellatsioonkaebuse. Kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et KÜ
- a. kavast, mis on kinnitatud
- juuni
- a. üldkoosoleku otsusega, ja
- a. aruandest, mis on kinnitatud
- mai
- a. üldkoosoleku otsusega ja millega on määratud halduskulude lõikes esimehe ja raamatupidaja puhkusetasud, samuti revisjonikomisjoni aruandega ei ole tõendatud, et see kajastab kostjale makstavat puhkusetasu. Korraldaval istungil ei vaidlustanud hageja asjaolu, et ühistu maksis kostjale puhkusetasu igal aastal. Hageja ei tõendanud, et
- juuni
- a. üldkoosolekul ei antud kostjale puhkusetasu maksmiseks nõusolekut, sest eelarves kajastatud puhkusetasud sisaldasid üksnes ühistu teiste töötajate puhkusetasusid. Seaduse sätted ei saa tõendada seda, et ühistu üldkoosolek ei ole otsustanud maksta kostjale puhkusetasu. Kostjale puhkusetasu maksmine nähtub ka ühistu revisjonikomisjoni aruandest: sellel komisjonil on juurdepääs kõigile ühistu dokumentidele ning kontrolliti ka juhatuse liikmetega tehtud arveldusi. Revisjonikomisjon tõdes aruandes, et 3
(4)juhatus on juhindunud üldkoosoleku poolt kinnitatud summadest. Õige ei ole, nagu peaks juhatuse esimehe puhkuseks olema üldkoosoleku otsus, millega määratakse ühtlasi esimehe ülesandeid tema puhkuse ajal täitev isik. Kostjat asendasid tema puhkuse ajal teised juhatuse liikmed, selleks ei olnud eraldi otsust vaja. Vastatud ei ole väitele, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Analüüsitud ei ole kostjale 2009. a. tehtud puhkusemaksete aluseid. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt alusetult saadud 570, 28 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 122, 08 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. TsMS § 637 lg. 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud alustel. Kolleegiumi hinnangul ei esine vaidlusaluses asjas TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ka seetõttu, et maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega ole selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, seega ei saa ka tõusetuda küsimust taolise rikkumise mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 4
(4)