← Eesti

2-10-44544/6

Obsah (6)§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-44544 Tsiviilasi DVKhagi PW

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asja arutamise käigus on leidnud tuvastamist, et hageja hinnangul on poolte alaealise poja igakuised vajadused 7 000 krooni kuus. Ühtegi tõendit hageja lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud ei ole. Kostja vaidleb kulutuste suurusele vastu ja leiab, et viieaastase lapse ülalpidamiseks ei ole mõistlik kulutada 7 000 krooni kuus. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ja 3 kohaselt ei ole tõendada vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, kui teine pool selle omaks võtab või sellele vastu ei vaidle. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapsele tehtavate kulutuste suuruse kohta ja kostja vaidleb kulutustele vastu, siis on EPK 2 ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused summas 7 000 krooni tõendamata ja paljasõnalised. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise suurusest, mida seadusandja on ilma tõendamata mõistlikuks ja põhjendatuks pidanud. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et on võimeline elatist tasuma maksimaalselt 800-850 krooni kuus, millele lisanduvad rahvusvahelise ülekande kulud 200 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus on leiab, et elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puuduvad

§ 102lõikes 2 sätestatud mõjuvad põhjused.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks ta töövõimetu isik, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada EPK ülalpidamiskohustuse täitmine. Samuti ole kohtule teada, et kostjal oleks teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud minimaalmääras varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes EPK.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust alates jaanuarist

  1. Kostja nimetatud väitele vastu ei ole vaielnud. Kostja väitel on ta 2009 ja
  2. aastal olnud töötu. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga märgib kohus, et üksnes sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat ülalpidamiskohustusest. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et hageja nõue, mõista kostjalt elatis välja alates 16.02.2010, on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et PWK tuleb välja mõista elatis EPK ülalpidamiseks 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus alates 16.02.2010 kuni EPK täisealiseks saamiseni, so kuni 15.12.
  3. Nimetatud perioodil tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maie Seppo kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.