) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asja arutamise käigus on leidnud tuvastamist, et hageja hinnangul on poolte alaealise poja igakuised vajadused 7 000 krooni kuus. Ühtegi tõendit hageja lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud ei ole. Kostja vaidleb kulutuste suurusele vastu ja leiab, et viieaastase lapse ülalpidamiseks ei ole mõistlik kulutada 7 000 krooni kuus. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ja 3 kohaselt ei ole tõendada vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, kui teine pool selle omaks võtab või sellele vastu ei vaidle. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapsele tehtavate kulutuste suuruse kohta ja kostja vaidleb kulutustele vastu, siis on EPK 2 ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused summas 7 000 krooni tõendamata ja paljasõnalised. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda
lõikes 1 sätestatud elatise suurusest, mida seadusandja on ilma tõendamata mõistlikuks ja põhjendatuks pidanud. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et on võimeline elatist tasuma maksimaalselt 800-850 krooni kuus, millele lisanduvad rahvusvahelise ülekande kulud 200 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus on leiab, et elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puuduvad
Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks ta töövõimetu isik, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada EPK ülalpidamiskohustuse täitmine. Samuti ole kohtule teada, et kostjal oleks teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud minimaalmääras varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes EPK.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust alates jaanuarist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.