Obsah (11)

§ 116§ 652§ 24§ 635§ 76§ 100§ 101§ 16§ 20§ 114§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-43676 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 116lg 1 ja lg 2 p-i 5 ning § 114 lg 1 alusel.

7. Kostja ei nõustunud hageja lepingu lõpetamisega

§ 116lg 1 ja lg 2 p-i 5 ning § 114 lg 1 alusel.

Kostja hilines lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ning hilinemine oli vabandatav, sest kostja ei saanud lepingut sõlmides mõistlikult eeldada, et valmistajatehas hilineb jahutusseadme tarnega selliselt, et hilinemine toob kaasa kostja kohustuste täitmise hilinemise hageja ees. Kostja pakkus hagejale täitmist hilinemisega ning tegi selleks olulisi kulutusi, olles nõus hilinemise tõttu arvestama viivist või heastama hagejale hilinemise muul viisil, millest aga hageja keeldus, piirates kostja juurdepääsu objektile Järvevana tee 11, Tallinn. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning lepingust taganemise eeldusi. Hageja ei ole hagis toodud nappe õiguslikke põhjendusi sidunud samas väidetud asjaoludega, samuti ei ole täidetud hageja viidatud normide kohaldamise eeldused.

1. Vaatamata lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid mõlemad pooled ühiselt lepingu täitmist. Peale lepingu lõpetamise teate esitamist teatas kostja hagejale suuliselt, et ei nõustu lepingu ühepoolse lõpetamisega. Kostja pidas läbirääkimisi hageja esindajatega Arne Reino, Enno Kaldoja ja Meelis Vapperiga ning pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmist jätkatakse, kuid jahutusagregaat paigaldatakse mitte objektile Järvevana tee 11, Tallinn asuvasse Silberauto esindusse, vaid ehitatavasse Silberauto Rakvere esindusse, kuna viimasesse oli vajalik paigaldada uus jahutusagregaat. Järvevana tee 11, Tallinn asuvat vana jahutusagregaati püütakse ära remontida ning see töökorda seada. Kuna jahutusagregaat on Ameerika konfiguratsiooniga, oli seadme parandus raskendatud ning hageja tellis parandustöid ja arvamusi erinevatelt spetsialistidelt, kes käisid seadet vaatamas ning viga selgitamas. Seetõttu oli ka vana jahutusseade lahtivõetud seisundis ja uuesti komplekteerimata. Tegemist ei olnud kostja tegevusetusega või muude kohustuste täitmata jätmisega. Seadme parandajat, kes sellise töö teostada võtaks, ei olnud kerge leida. Kostja aitas hagejal leida vastavat spetsialisti ning lõpuks leidus jahutusspetsialist, kes võttis töö teostada, kuid ei andnud garantiid, et vana seade tööle hakkab. Hageja otsustas sellele vaatamata, et tuleks proovida seade remontida. Pärast seadme monteerimist ja mootori mähkimist selgus, et mootor küll töötab, kuid ei ole võimeline minema üle töörežiimile. Arvatavaks põhjuseks on mootori ülekoormus. Olukorda käisid kohapeal hindamas nii agregaadi monteerija kui ka Volta mootorimähkimise spetsialist, kuid seadme mittetöötamise põhjust ei õnnestunud välja selgitada. Kuna seadet käidi pidevalt kontrollimas ja üle vaatamas, oli see sellel perioodil ilma küljekaaneta, mis aga ei anna alust süüdistada kostjat tegevusetuses või muus sarnases. Hageja piiras juurdepääsu objektile, kui kostja soovis uue jahutusagregaadi Järvevana tee 11, Tallinn hoovile tõsta, et see hiljem kraana abil katusele tõsta. Ilmselt olid selleks ajaks hageja plaanid uue jahutussüsteemi paigaldamise suhtes muutunud ning 3 seade planeeriti sama hinnaga paigaldada Rakverre (seadme paigaldus Rakvere objektile on kallim, kuna vahemaa on pikem ning arvestada tuli uute tehniliste tingimustega paigaldusel), kus seda tol hetkel ilmselt enam vajati.
2. Kostja oli nõus hagejale vastu tulema ning pooltevahelise kokkuleppe kohaselt jäid muud lepingutingimused, v.a tööde teostamise koht ja tähtaeg, samaks (tööde teostamise kallinemine objekti kauguse tõttu kompenseeris kokkuleppe kohaselt kostja, kuna oli seadme paigaldamisega Järvevana tee 11, Tallinn hilinenud). Silberauto Rakvere esinduse projektdokumentatsioon valmis sügisel 2007.a ning samal ajal alustati ka Silberauto Rakvere esinduse hoone ehitustöid. Hageja saatis kostjale vajalikud joonised ja tehnilised tingimused, millele peab jahutusagregaat ja selle seadme paigaldus vastama ning kostja oli varunud kõik tehniliselt ja informatsiooniliselt vajaliku, et koheselt, kui hageja teatab valmidusest jahutusagregaat objektile paigaldada, saab kostja alustada töid ja need võimalikult kiiresti lõpule viia. Hiljem on selgunud, et Rakvere objektile otsustati (väidetavalt ehituse peatöövõtja soovitusel) paigaldada teised jahutusseadmed. Kostja järelpärimisele, miks ei teavitatud kostjat teise jahutusseadme paigaldusest, pakkus hageja välja lahenduse, et kostja paigaldaks lepingus toodud tingimustel jahutusseadme ikkagi Silberauto Järvevana teel asuvasse esindusse. Hageja soovis kostjalt teada, kas seadme paigaldamise kulud on muutunud ning soovis selgitada, millistel tingimustel oleks kostja nõus seadme Järvevana teel asuvale Silberauto esinduse hoonele paigaldama. Kostja esitas oma pakkumise, kuid hageja muutis järjekordselt oma meelt ning soovis, et seadme paigaldaks mitte kostja, vaid seadme maaletooja Istrol OÜ, kelle lattu oli ladustatud hageja poolt tellitud ja kostja poolt paigaldamisele kuuluv jahutusagregaat EWAP 100CAYNN R
3. Seadme uuesti paigaldamise kokkulepet Järvevana tee 11, Tallinn objektile pooled ei saavutanud.
4. Vaatamata hageja lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid pooled lepingut samadel tingimustel, s.o pooled saavutasid koheselt peale lepingu lõpetamise teate esitamist läbirääkimiste käigus uue kokkuleppe, mis erines eelnevast kokkuleppest vaid seadme paigaldustöö asukoha ja tööde teostamise tähtaja suhtes. Hageja ei võimaldanud kostjal täita töövõtulepingust tulenevat põhikohustust, s.o paigaldada seade Silberauto Rakvere esinduse hoonesse ega ka Silberauto Tallinna Järvevana tee esindusse, kuna hageja kui tellija jättis kostjale teavitamata töö alustamise võimalikkusest ja piiras kostja juurdepääsu objektile (ei lubanud seadet paigutada territooriumile, et see kraana saabudes hoone katusele tõsta).
5. Kostja on hagejale posti teel saatnud lepingu ülesütlemise teate ning palunud hagejal

§ 652

lg 3 alusel tasuda kostjale hiljemalt 30.12.2009 töövõtulepingu alusel kokkulepitud tasu 224 290 krooni. Nimetatud summast on maha arvatud kostja seadme paigaldamata jätmisest tingituna kokku hoitud 30 000 krooni ja kostjale tasutud 118

1. Antud juhul on ilmne, et kostja poolt seadme mittepaigaldamine on toimunud hageja kohustuste rikkumise tagajärjena ning tööde teostamata jätmise põhjustas otsene hageja süü. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 01.10.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 21.05.2007 töövõtulepingu nr TVL 12-Hõbevara, millega kostja kohustus paigaldama hagejale jahutusagregaadi hinnaga 246 000 krooni, kokku lepinguliste tööde maksumus 372 290 krooni. 18.-21.05.2007 lepiti e-kirjade vahendusel poolte vahel kokku paigaldatava seadme margis ja mudelis. Kostja kohustus ülaltoodud lepingu p 1.1 alusel demonteerima jahutusagregaadi Carrier 30GH-025M7248-EE objektil Järvevana tee 11, p.1.2 alusel paigaldama uue jahutusagregaadi Daikin EWAP100CANN vana seadme kohale ja ühendama uue seadme 4 vesiglükoolsüsteemiga ning p 1.3 alusel teostama vesiglükoolsüsteemi läbipesu ja uue glükool-vesilahuse täitmise süsteemi. Nimetatud lepingu p 3.1.1 alusel pidi töövõtja alustama töid 23.05.2007 ja p 3.1.2 alusel lõpetama 10.06.2007 tööd. 20.06.2007 koostas hageja kostjale teate töövõtulepingust taganemisest, kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud kostjale antud täiendava tähtaja jooksul.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud ning kas hageja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust põhjendatult. 15.

§ 24

lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Pooled on sõlminud töövõtulepingu.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat; lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on tal

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. 16.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu.

§ 116

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja leidis, et lepingust taganemine oli õigustatud.

§ 116

lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle (täiendava) tähtaja jooksul kohustust ei täida. 17. Hageja kohustus on oma hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid tõendada. Hageja kohustus on käesoleval juhul tõendada, et kostja on oma lepingulist kohustust oluliselt rikkunud ning ei ole kohustust täitnud talle antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja ei ole seda teinud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejal puudus õiguslik alus taganeda pooltevahelisest lepingust viidatud sätete alusel, kuna täitmata on

§ 116lg 1 ja lg 2 p-s 5 toodud eeldused.

Hageja ei ole tõendanud kostjale täiendava tähtaja andmist ning kostja poolt lepingu rikkumist olulisel määral, mis annaks aluse lõpetada leping ühepoolselt tuginedes

§ 116lg-le 1 ja lg 2 p-le 5.

Samuti ei ole kostja teatanud, et ta ei täidaks kohustust.

1. Hageja on avaldanud seisukohta, et ta ei pidanudki kostjale täiendavat tähtaega andma, kuna kostja oli oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud ja ei olnud töödega isegi alustanud. Hageja nimetatud väide on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule foto lahtimonteeritud jahutusagregaadist. Nimetatust ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja ei oleks töödega alustanud, kuivõrd pooltevahelise vaidlusaluse töövõtulepingu p 1.1 alusel oli kostja kohustuseks ka AS Silberauto Järve autokeskuses aadressil Järvevana tee 11 paikneva jahutusagregaadi Carrier30GH-025-M7248-EE demonteerimine. Kostja poolt hagejale 30.10.2006 arve nr H061012 ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna ei puuduta vaidlusaluse lepingu täitmist. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust pooltevaheline hooldusleping ja selle alusel esitatud arved. 5
2. Hageja on 20.06.2007 teates töövõtulepingust taganemise alusena märkinud asjaolu, et tellija on tööde teostamise tähtaegu juba korduvalt pikendanud. Nimetatu ei ole millegagi tõendatud. Pooltevahelise töövõtulepingu p 3.1.2 alusel oli tööde lõpetamise tähtaeg 10.06.
3. Hageja taganes lepingust 20.06.
4. Niivõrd lühikese, 10-päevase ajavahemiku jooksul, täiendava tähtaja, liiatigi korduva tähtaja, andmine kostjale tööde teostamiseks ei ole usutav. Dokumentaalseid tõendeid selle väite tõendamiseks ei ole kohtule esitatud. Samuti on hageja märkinud teates töövõtulepingust taganemiseks, et tähtaegade edasine pikendamine ei ole enam võimalik (seoses suve saabumisega muutub jahutusagregaadi paigaldamise küsimus juba väga kiireloomuliseks). Eeltoodust võiks teha järelduse, et hagejal oli oluline huvi lepingu täpse täitmise vastu, samas on jahutusagregaat paigaldamata kuni käesoleva ajani. Ka nähtub 24.04.2008 hageja e-kirjast kostjale, et pooled on suhelnud jahutusagregaadi paigaldamise küsimuses täiendavalt, kuivõrd kirjas märgitakse, et hageja palub kostjalt eelmisel aastal soiku jäänud jahutusagregaadi paigaldamise lõpuleviimiseks pakkumist. Nähtuvalt e-kirjavahetusest kokkuleppele pooled jõudnud ei ole, kuivõrd hageja on tellimuse veejahutusmasina hinnaga 30 000 krooni + käibemaks paigaldamiseks esitanud Istrol OÜ-le.
5. Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et pooled oleksid kokku leppinud vaidlusaluse lepingu alusel jahutusagregaadi paigaldamiseks hageja Rakvere esindusse. Hageja nimetatuga ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et hageja tegi

§ 16

lg-le 1 vastava pakkumuse, millele kostja andis

§ 20lg 1 kohase nõustumuse.

Ka kostja 22.12.2009 teate alusel ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks taganenud pooltevahelisest vaidlusalusest lepingust, kuivõrd teate tekstist nähtuvalt on avaldus esitatud juunis 2007.a sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks. Avaldus käsitleb hageja Rakvere esindusse jahutusagregaadi paigaldamist. Nimetatud teatest nähtuvalt peab ka kostja ise antud objektile jahutusagregaadi paigaldamisega seotud pooltevahelist suhtlemist eraldi lepinguliseks suhteks, millest taganemisele kostja tahe on käsitletavas teates suunatud. Eeltoodu tõttu ei oma antud objekti joonised ja pooltevaheline vastav kirjavahetus käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.

1. Hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Hageja on rikkunud pooltevahelisest töövõtulepingust taganemisel selleks seaduses ettenähtud korda, mistõttu tuleb lugeda, et hageja ei ole töövõtulepingust taganenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 01.10.2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Maakohus on ebaõigesti tuvastatud asjaolu, et hageja ei andnud kostjale enne lepingust taganemist täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks. Hageja on kostjale sellise tähtaja andnud, mis on käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ka üheselt tuvastatav. Pooltevaheline leping, kehtiv seadus ja ka kohtupraktika ei näe ette, nagu oleks enne lepingust taganemist teisele poolele oma kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmine pidanud ilmtingimata toimuma kirjalikus vormis. Kui Riigikohus peab muuhulgas täiesti aktsepteeritavaks lepingu järelduslikku ülesütlemist kaudse tahteavaldusena, on järelikult aktsepteeritav ka järelduslik täiendava tähtaja andmine kaudse tahteavaldusena. Kohaldades

§ 114

lg-t 1 oleks maakohus pidanud antud asjaolude põhjal eeldama, et hageja on sellise tähtaja kostjale andnud. 24. Maakohus on ebaõigesti tuvastatud asjaolu, et hageja oleks pidanud kostjale andma täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks. Hageja ei oleks iseenesest pidanud seda tegema (kuigi ta seda tegi) ning lepingust taganemine on toimunud õiguspäraselt ka siis, kui kohus ei loe täiendava tähtaja andmist tõendatuks.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on oma lepingust tulenevat 6 kohustust oluliselt rikkunud. Kui pool taganeb lepingust teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (

§ 116

lg 2 p-d 1-4), ei kohusta seadus lepingust taganevat poolt iseenesest andma lepingut rikkuvale poolele veel täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks. Kuna antud juhul on kostja oma lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud, ei oma täiendava tähtaja andmise või andmata jätmise fakt antud vaidluse lahendamise seisukohast ka määravat tähtsust.

1. Maakohus on õigusnorme kohaldanud valesti, jättes arvestamata, et isegi juhul, kui hageja on taganenud lepingust mitteõiguspäraselt, on leping sellest hoolimata ikkagi reaalselt lõppenud (millisele seisukohale oleks maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates pidanud jõudma) ning pelgalt vaieldavast järeldusest, et hageja ei taganenud lepingust õiguspäraselt, ei saa ühelgi juhul automaatselt tuleneda alust hageja hagi rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on igal juhul lõppenud, sest faktiliselt on taganemine toimunud ja töövõtulepingut ei ole enam edasi täidetud. Lepingu lõpetamise tahet võimaldavad järeldada asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata. Alates 20.06.2007 pole mitte kumbki pool teinud mitte midagi lepingu edasiseks täitmiseks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et leping lõppes 20.06.2007 sõltumata sellest, kas taganemine oli õiguspärane või mitte. Kostja tahe arvestada hageja tasutud ettemaks juba 2007.a juuni seisuga koheselt mingite muude väidetavate hageja kohustuste katteks kinnitab veelkord kostja tahet 21.05.2007 lepingu täitmist enam mitte jätkata. Kostjal puudub soov jätkata 21.05.2007 töövõtulepingu täitmist, mistõttu nimetatud leping on vaieldamatult lõppenud. Taganemine on faktiliselt toimunud ning leping on reaalselt lõppenud.
2. Maakohus on ebapiisavalt hinnanud tõendeid ja kohaldanud valesti

§ 189lg-t 1.

Maakohus oleks pidanud olemasolevate tõendite põhjal tuvastama, et lepingust taganemine on faktiliselt toimunud ja leping on reaalselt lõppenud ning rahuldama apellandi hagi sõltumata sellest, kas taganemine oli õiguspärane või mitte.

1. Maakohus ei ole 01.10.2010 otsuses viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mis annaks lepingupoolele automaatse õiguse mitte tagastada lepingust taganenud teisele lepingupoolele viimaselt lepingu alusel saadut kui teine lepingupool on taganenud lepingust mitteõiguspäraselt. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hagi alusena esile toodud asjaolusid ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet esitatud alustel rahuldada. Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud poolte vahelist võlasuhet analüüsides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kohtu hinnang menetluses esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega võtta nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud lepingu lõpetamise eelduste täitmist s.t kostjale tehingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist (

§ 114

lg 1 ja § 116 lg 2 p 5) ja/või kostja poolt lepingu rikkumist 7 olulisel määral (

§ 116lg 1).

Kuna maakohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonakohus nõustub esimese astme kohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud. Hagejate mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei anna põhjust kohtuotsuse tühistamiseks. 31. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Täiendava tähtaja andmise tõendamise kohustusest ei vabasta see, et hageja väitel tehti tahteavaldus suuliselt või konkludentselt. Kuna kostja on hageja poolt täiendava tähtaja andmisele vastu vaielnud, lasus hagejal kohustus tahteavalduse tegemist ja selle kostjani jõudmist tõendada. Ekslik on hageja käsitlus, mille kohaselt tuleb lepingu täitmise tähtpäeva ja lepingust taganemise vahel jäänud ajavahemikku lugeda hageja poolt täiendava tähtaja andmiseks. Aja kulg on paratamatus ega asenda õigusliku tagajärje kaasatoomise eeldusena seaduses ette nähtud taganeja tahteavalduse tegemise kohustust. Kolleegium nõustub kostjaga, et

§ 116lg 2 p 5 kohase täiendava tähtaja andmiseks pidanuks hageja edastama kostjale Ts

ÜS § 69 lg 1 kohase tahteavalduse, millest on selgelt järeldatav hageja tahe anda kostjale täiendav tähtaeg TsÜS § 134 tähenduses. Ka kaudselt antud tähtaeg peab olema selgelt määratletud ning peab olema kostjale edastatud viisil, mis võimaldab kostjal selgelt aru saada, et talle on antud

§ 114lg 1 kohaselt viimane võimalus lepingust tulenevad kohustused täita.

Kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab tahteavalduse kätte viisil, mida ta saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Üksnes hageja poolt koostatud lepingust taganemise teates olevast viitest täiendava tähtaja andmisele, tahteavalduse tegeliku tegemise tõendamiseks kolleegiumi hinnangul ei piisa. 32. Kaebuse viide

§ 114

lg 1 teisele lausele, mille kohaselt oleks maakohus pidanud eeldama, et hageja andis kostjale täitmiseks täiendava tähtaja, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks, kuna sellisel juhul esitas hageja lepingu lõpetamise avalduse kostjale enne täiendava tähtaja saabumist.

§ 114

lg 1 teises lauses silmas peetud mõistlik tähtaeg peab olema piisava pikkusega, et tagada võlgnikule reaalne võimalus oma rikkumine heastada. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja teavitas hagejat tehase tarne hilinemisest kahe nädala võrra, pidi täiendav tähtaeg võtma arvesse seadme Eestisse jõudmiseks ja selle paigaldamiseks mõistlikult vajalikku aega.

§ 114lg 3 keelab täiendava tähtaja kestel lepingust taganeda.

33. Kolleegium ei jaga ka hageja seisukohta, et kostjapoolne lepingurikkumine on sedavõrd oluline, et see võimaldas hagejal leping lõpetada ka ilma täiendavat tähtaega andmata (

§ 116lg-d 1 ja 2).

Hageja peab lepingu oluliseks rikkumiseks esmalt asjaolu, et kostja ei olnud lisaks uue jahutusseadme paigaldamata jätmisele ka vana jahutusseadet demonteerinud. Kostja on selgitanud, et planeeris tööd teostada selliselt, et vana jahutusseade seatakse demonteerimisvalmidusse ning eemaldatakse hoone katuselt uue seadme katusele tõstmise käigus, et ei oleks vajalik tellida objektile kraanat kaks korda. Kolleegiumi arvates on kostja selline selgitus mõistetav, hageja käsitlus vana seadme eemaldamisega kiirustamise vajaduse osas aga mitte. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole pooled vana seadme demonteerimistööde teostamiseks eraldi tähtaega sätestanud. Lisaks vana seadme eemaldamata jätmisele on hageja pidanud lepingu oluliseks rikkumiseks lepingu täitmisega 10 päevast viivitamist. Seejuures ei ole hageja aga toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et tehase tarnega hilinemine tõi hagejale kaasa sedavõrd rasked tagajärjed, mis õigustaks hagejal rakendada kostja suhtes lepingust taganemise näol kõige äärmuslikumat õiguskaitsevahendit. Vaidlust ei 8 ole selles, et kostja pakkus hagejale lepingu täitmist kolm päeva pärast lepingust taganemist s.t koheselt pärast seda, kui jahutusseade oli Eestisse jõudnud, kuid hageja keeldus sellest. Samuti ei ole erimeelsust selles, et jahutusagregaat jäi aastateks hageja hoonele paigaldamata ning õhu jahutus hoones toimis olemas olnud süsteemi teise agregaadi kaudu.

1. Hageja poolt apellatsioonkaebuses nõude alusena esmakordselt esile toodud asjaolu, mille kohaselt oleks pidanud kohus hagi rahuldama, kuna lepingu on tänaseks faktilisel lõppenud, jätab kolleegium tähelepanuta ning taotluse koos kaebusega esitatud uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise maakohutule etteheitmine põhjendatud. Apellatsioonkaebusele tõendina lisatud hageja 01.10.2010 kiri tuleb apellandile tagastada, kuna kirja sisuks on hageja poolne vaidlust puudutav õiguslik käsitlus, mis ei oma tõendi kvaliteeti.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 9