← Eesti

2-10-66660/20

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 150§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-10-66660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse avalikult teatavaks- 5. september 2011. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviil

§ 661lg 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Julianus Inkasso hagi Daily Suurmetsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on esitatud 9.03.2007 kostja ja ASi Elisa Mobiilsideteenused vahel sõlmitud liitumislepingu nr 1601269 mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes.

  1. septembril
  2. a esitasid pooled Tartu Maakohtule 17.06.2011 sõlmitud kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 29.12.2010 riigilõivu 47.93 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 25.04.2011 riigilõivu 15.98 eurot, kokku 63.91 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 31.96 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja palub riigilõivu tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaal. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lõike 4 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissist nähtub, et kostja kohustub hüvitama hagejale riigilõivu ja õigusabikulud. Kuna pooled ei ole sõnaselgelt kohtule esitatud kompromissis menetluskulude jaotuses kokku leppinud, siis kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.