Obsah (8)

§ 651§ 652§ 654§ 171§ 190§ 137§ 179§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-32368 Gerli Kah

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Gerli Kahk esitas 08.07.2009 Pärnu Maakohtusse hagi Jaanus Einsoki ja Irene Einsoki vastu, paludes J.Einsokilt välja mõista põhivõla 30 000 krooni, intressi 10 000 krooni ja viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS-s sätestatud määras. Samuti palus hageja J.Einsokilt ja I.Einsokilt solidaarselt välja mõista põhivõla 60 000 krooni, intressi 39 600 krooni, kahjuhüvitise 5900 krooni ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS-s sätestatud määras.
2. Rustam Gusseinali ja J.Einsok sõlmisid 22.12.2006 laenulepingu (leping 1), mille alusel sai J.Einsok 30 000 krooni laenu tagasimaksetähtajaga 02.02.
3. Laenult tuli maksta intressi 10 000 krooni. R.Gusseinali loovutas 30.09.2008 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Secure Invest, kes omakorda loovutas selle 06.04.2009 hagejale. J.Einsok laenulepingut ei täitnud ja ta võlgneb hagejale põhivõla 30 000 krooni, perioodi 22.12.2006-02.02.2007 eest intressi 10 000 krooni ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
4. OÜ Total Services (endine OÜ Total Halduse) andis 22.02.2006 suulise lepinguga (leping 2) kostjatele tähtajatut laenu 60 000 krooni, mis kanti I.Einsoki arveldusarvele. Lepingu järgi pidid kostjad tasuma igakuiselt intressi 6% laenusummalt kuus, so 3600 krooni. Kostjad tasusid intresse ebaregulaarselt ning erinevalt kokkulepitust. Kokku tasuti intressimakseid 18 000 krooni. 27.03.2006 tasus I.Einsok 3600 krooni. 26.07.2006 ja 28.09.2009 tasus J.Einsok mõlemal korral 7200 krooni. Kostjad võlga ei tasunud. OÜ Total Services loovutas 06.04.2009 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjate põhivõlg on 60 000 krooni ja intressivõlg 90 000 krooni (3600 krooni kuus perioodi 22.02.2006 – 06.04.2009 eest). Kuna kostjad on tasunud intressi kokku 18 000 krooni, on intressivõlg 72 000 krooni. Hageja nõuab intressi üksnes 11 kuu eest summas 39 600 krooni. Lisaks sellele tekkis hagejal kahju 5900 krooni ebaõnnestunud kompromissiläbirääkimiste tõttu 2 kantud õigusabikulude näol. Kostjad on kohustatud tasuma hagejale põhivõlalt ka viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited
5. J.Einsok tunnistas hagi osaliselt. Võlgnevus R.Gusseinalile on tasutud sularahas käest kätte. Võlgnevus OÜ-le Total Haldus on tasutud osaliselt.
6. I.Einsok vaidles hagile vastu. Ta ei ole OÜ-ga Total Haldus laenulepingut sõlminud. J.Einsok kasutas I.Einsoki pangakontot volituse alusel ja kontole laekusid ka J.Einsoki rahad, millistest I.Einsokil puudus ülevaade. Laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta ei ole temale edastatud ühtegi teadet. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7. Maakohus rahuldas 21.12.2010 otsusega hageja lepingust 1 tuleneva nõude J. Einsoki vastu täies ulatuses. Hageja lepingust 2 tuleneva nõude kostjate vastu rahuldas kohus osaliselt, mõistes kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla 60 000 krooni, kahjuhüvitise 5900 krooni, intressi 4480 krooni ja viivise 21.12.2010 seisuga 6000 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuludest jättis kohus 27% J.Einsoki kanda, 49% solidaarselt J.Einsoki ja I.Einsoki kanda ning 24% hageja kanda.
8. Lepingu 1 osas leidis kohus, et J.Einsok ei ole laenu tagasimaksmist tõendatud. Seega tuleb laen 30 000 krooni, kokku lepitud intress 10 000 krooni, viivis 3000 krooni ja edasine viivis kuni põhinõude täitmiseni J.Einsokilt hageja kasuks välja mõista.
9. Lepingu 2 osas tuvastas kohus, et OÜ Total Haldus kandis 22.02.2006 I.Einsoki arvelduskontole 60 000 krooni selgitusega „leping 22.02.2006“. OÜ Total Haldus loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale. J.Einsok tunnistab laenulepingu sõlmimist. Kostjad ei ole laenu tagasimaksmist tõendanud ja neil on VÕS § 396 lg 1 järgi kohustus laen tagasi maksta.
10. Laenuraha kanti I.Einsoki kontole ja ta oli selle raha kontole laekumisest ilmselgelt teadlik, kuna pärast raha laekumist on ta samal päeval teinud hulgaliselt ülekandeid. J.Einsok seletas vande all, et raha oli vaja pere tarbeks. Kuna laenusumma kanti I.Einsoki pangakontole ja ta kasutas seda raha maksude tasumiseks, on laenulepingu pooleks mõlemad kostjad ja neil on VÕS § 65 lg 1 järgi solidaarkohustus lepingut täita. Kuna kirjalik laenuleping puudub ja J.Einsok võttis õigeks intressi 600 krooni kuus, mis on 1% laenusummalt kuus ja 12 % aastas, mis on mõistlik intressi suurus, tuleb lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe intressi tasumise kohta 600 krooni kuus, mis on kooskõlas VÕS § 307 lg-tega 1 ja
11. Laen on saadud veebruaris 2006 ja esimene tagasimakse 3600 krooni on tehtud märtsis 2006, seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et pooltel oli intressi maksmise kokkulepe alates raha ülekandmisest 22.02.2006 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 06.04.2009 (37 kuud ja 14 päeva). Selle aja eest on põhjendatud intressinõue 22 480 krooni. OÜ-le Total Haldus on pangakonto kaudu raha tagasi kantud kokku 18 000 krooni. VÕS § 88 lg 8 alusel arvestas kohus tasutud summad intressi katteks ja luges põhjendatuks hageja intressinõude suurusega 4480 krooni. VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi mõistis kohus kostjatelt välja viivise hagi esitamisest 08.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani 21.12.2010 500 päeva eest 0,02 % (12 krooni) päevas, kokku 6000 krooni ja edasi viivist VÕS-s sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
12. Hageja kandis ebaõnnestunud kompromissläbirääkimiste tõttu õigusabikulusid 5900 krooni, mida tõendab Advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ 29.02.2008 arve 80223 tasumine. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 1, § 128 lg-st 3, § 115 lg-st 1 ja § 128 lg-st 3 ning arvestades 3 J. Einsok vande all antud ütlusi, on võla sissenõudmiseks tehtud õigusabikulud 5900 krooni suuruses põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13. I.Einsok palub tühistada Pärnu Maakohtu 21.12.2010 otsuse osas, millega mõisteti temalt solidaarselt J.Einsokiga välja põhivõlg 60 000 krooni, kahju hüvitamiseks 5900 krooni, intressi 4480 krooni ja viivise. Tühistatud osas palus I.Einsok teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
14. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et I.Einsok oleks sõlminud OÜ-ga Total Haldus laenulepingu. Kohus ei käsitlenud vastuolusid laenulepingu sõlmimise asjaoludes. Kohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt ning tugines üksnes I.Einsoki pangakonto väljavõttele, arvestamata asjaolu, et kontot kasutas ka J.Einsok. I.Einsok kasutas üksnes J.Einsoki poolt igakuiselt ettenähtud summat, mis oli ca 8000 krooni kuus. 22.02.2006 arveid tasudes ei teadnud I.Einsok, et tegemist on laenatud rahaga. Kohus ei selgitanud, millega on tõendatud I.Einsoki ja OÜ Total Haldus vaheline laenusuhe. I.Einsok leiab, et võlasuhe ei leidnud tõendamist. Puuduvad seda kinnitavad kirjalikud tõendid ning tunnistaja ja kostjate ütlustest nähtub, et I.Einsok ei olnud laenust teadlik. Kohus jättis tõendid analüüsimata. Kuna I.Einsok laenulepingut ei sõlminud, ei ole tal laenu tagastamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
15. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, so osas, millega maakohus mõistis I.Einsokilt lepingu 2 täitmiseks solidaarselt J.Einsokiga hageja kasuks välja põhivõla 60 000 krooni, intressi 4480 krooni ja viivise, kahju hüvitamiseks 5900 krooni ja jaotas menetluskulud. J.Einsok kohtuotsust ei vaidlustanud ja tema osas on otsus jõustunud. 15. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. 16.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab I.Einsok põhiliselt maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu poolse tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamisega ning nende alusel tehtud järeldustega ega korda selles osas

§ 654lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et I.Einsok vastutab koos J.Einsokiga laenulepingu täitmise ja kahju hüvitamise eest ning nad on solidaarvõlgnikud. Täiendavalt ja vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. OÜ-lt Total Haldus raha laenamise ajal olid kostjad abielus (tsiviilasja materjali järgi lahutati abielu 16.02.2009). Sel ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg 2 kohaselt vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Analoogilise regulatsiooni sätestab ka praegu kehtiva PKS § 33 lg 1 p
2. 4 Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea abikaasad sõlmima laenulepingut ühiselt, nagu I.Einsok ekslikult leiab. Teine abikaasa ei pea ka olema tingimata teadlik võetud kohustusest, nagu on märkinud korduvalt Riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-8205, 3-2-1-13-07, 3-2-1-98-09). J.Einsoki vande all antud seletusega on tõendatud, et raha laenati perekonna huvides. Laenuraha kulutamist perekonna huvides koheselt pärast selle laekumist I.Einsoki kontole tõendab ka tema konto väljavõte (t lk 142). Seega oli hagi osaline rahuldamine lisaks J.Einsokile ka I.Einsoki osas õige.
3. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 27% ulatuses J.Einsoki kanda, 49% ulatuses solidaarselt J.Einsoki ja I.Einsoki kanda ning 24% ulatuses hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 171lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud I.Einsok.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb

§ 190

lg 4 alusel I.Einsokilt välja mõista riigilõiv 543,24 eurot riigituludesse (arvestades apellatsioonkaebuse hinda

§ 137

lg 1 järgi - 4211,78 eurot), mille tasumise osas ta sai menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2011 määrusega.

§ 179

lg 5 järgi peab I.Einsok täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

20.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 5