7. Hageja palub tagastada
Kostja V S vastu suunatud põhinõudest summas 792.43 792.43 eurot on asjas tasutud riigilõivust kostja V S` S` nõude arvestuslik osa 129.80 eurot. 8. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale viiele päevale arvates kohtumääruse kohtumääruse kättetoi kättetoimetamisest. III. Menetlus kostja V S` S` suhtes tsiviilasjas nr 22-1010-63845 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. IV. Tagastada hagejale
nr 2-1010-63845 kostja V S `i suhtes menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 62.40 eurot. AS--i Tagastatav riigilõiv (62.40 eurot) tuleb kanda hageja esindaja Intrum Justitia AS arveldusarvele nr 221016123815 Swedbank, märkides selgitusse „ tsiviilasi nr 22-101063845, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebe kord Vastavalt poolte kokkuleppele on käesolevale määrusele õigus esitada määruskaebus
lg 2 p 1 alusel taotluse menetluses tasutud riigilõivust vastavalt V S` vastu esitatud põhinõude osalt tasutud riigilõivust ½ tagastamiseks. Pooled paluvad kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see esitatud kujul kinnitada, lõpetades ühtlasi kostja 1 osas asja menetluse. Pooled on kokku leppinud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale. 13.04.2011 toimunud eelistungil palus hageja volitatud esindaja kinnitada V Siga sõlmitud kompromissileping ja menetlus nimetatud kostja vastu ühtlasi lõpetada. Vastavalt hagiavalduses toodud asjaoludele tulenevad käesolevas tsiviilasjas kostjate kui käendajate 2 vastu esitatud nõuded erinevatest OÜ-ga Kapitooted (endine ärinimi TNC-Kitchens OÜ/Camilla Mööbel) sõlmitud liisingulepingutest: kostja V S`i vastu esitatud nõue tulenes temaga sõlmitud käenduslepingust tagamaks liisingulepingust nr 660241 tulenevaid nõudeid ning kostja K T` vastu on esitatud nõue temaga sõlmitud käenduslepingu alusel, millega on tagatud liisingulepingust nr 674758 tulenevaid nõudeid. Kostjate endi vahel solidaarvastutus puudub. Hageja esindaja kinnitas kohtule, et kokkulepitud summa on V S`i poolt ettenähtud tähtajal tasutud ja sõlmitud kompromissileping seega täidetud. Hageja palub jätkata menetlust kostja K T suhtes. Kostja V S on palunud kohtule edastatud kirjalikus avalduses kompromissileping kinnitada. Kostjal K T` vastuväited kompromissilepingu kinnitamiseks ja V S` suhtes menetluse lõpetamiseks puuduvad. Kostja kinnitab, et tegemist on erinevate ning omavahel mitteseotud võlakohustuste täitmise vaidlusega. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kuna käesolevas menetluses tulenevad nõuded kostjate vastu erinevatest lepingutest ja kostjad ei esine asjas solidaarvõlgnikena, siis kohus leiab, et kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine. Kompromissi sõlminud poolte kinnitusel on kompromissleping täidetud. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
Kuna kumbki kostja esineb hageja suhtes antud menetluses iseseisvalt, siis kuulub menetlus kompromissi sõlminud kostja suhtes lõpetamisele.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-10-63845 esitatud maksekorraldusele nr 262 vastavalt riigilõivu ettenähtust rohkem - summas 22 500 krooni ehk 1438.01 eurot, millest enamtasutud riigilõiv (958.68 eurot) kuulub tagastamisele kohtumääruse 01.04.2011 alusel. 3 Kostjate vastu esitatud kahelt täpsustatud põhinõudelt (kokku 2924.38 eurot) kuulus tasumisele riigilõiv summas 479.33 eurot ning kostja V S` vastu esitatud nõudelt (792.43 eurolt) on riigilõivu vastav osa summas 129.80 eurot.. Vastavalt
lg 2 p 1 sätestatule kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele tema poolt tasutud riigilõivust (129.80 : 2 ) = 62.40 eurot. Määruse tegemisel tugines kohus veel
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 27. aprillil 2011. a. a Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.