TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-3014 Määruse kuupäev 14.03.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingute ja Viru Vangla 26.10.2010

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Viru Vanglale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Edasikaebamise kord Asjaolud

1. Tartu Halduskohtule on 22.11.2010 saabunud Jaak Reinomägi 11.11.2010 kaebus Viru Vangla vastu edastatuna Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajast (Jõhvi kohtumajas kaebus registreeritud 15.11.2010). Kaebuse kohaselt kohaldati Viru Vangla peaspetsialist korrapidaja 26.10.2010 käskkirjaga nr 6-1/422-KP Jaak Reinomäe suhtes VangS § 63 lg 4 sätet, s.o paigutati teda alates 26.10.2010 eraldi lukustatud kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni. Käskkirja kohaselt pani J. Reinomägi toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 26.10.2010 kell 11.55 nägi vanemvalvur Andrei Luberg läbi uksesilma kuidas J. Reinomägi lõi oma kambrikaaslast Valeri Issakovi näo piirkonda. 1 J. Reinomägi märgib kaebuses, et 27.10.2010 (ekslikult kirjutatud: „27.11.2010“) esitas ta vanglas märgukirja, milles kinnitas, et tema suhtes esitatud süüdistus on vale. Samal päeval esitas kaebaja teabenõude, milles soovis dokumenti, mis kinnitaks julgeolekuosakonna töötaja väidet, et temale rääkis vanemvalvur, mida J. Reinomägiga seoses nägi. Seejärel esitas J. Reinomägi seoses väidetavalt ebaõige süüdistusega Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse kriminaalasja algatamiseks. 02.11.2010 esitas J. Reinomägi taotluse kambrikaaslasega vastastamiseks. 04.11.2010 esitati J. Reinomägile ettekanne nr 4717, milline anti vastuseks teabenõudele. 08.11.2010 esitati kaebajale viienda üksuse juhi poolt vastus J. Reinomägi 27.10.2010 märgukirjale nr 6-14/40186-1 , kus tuuakse välja, et vanglal pole alust kahelda vanglateenistuse ametniku pädevuses ega vanemvalvuri poolt fikseeritud teabes. Samas koostati 08.11.2010 julgeolekuosakonna juhataja poolt taotluse vastandamiseks rahuldamata jätmine nr 6-10/40907-1, kus tuuakse välja, et kuna 26.10.2010 juhtunud intsidendi puhul kriminaalmenetlust ei algatatud ning et J. Reinomägi suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, siis puudub vajadus J. Reinomägi ja kambrikaaslase vastastamiseks. Täpsustatakse, et HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad. Taotluse rahuldamata jätmine on koostatud vanglateenistuja Viivika Nano poolt. Kaebuses J. Reinomägi taotleb - Viru Vangla toimingus vastavuses Põhiseadusega , kus kaebuse esitajat väidetavalt alusetult süüdistatakse , õigusvastasuse kindlakstegemist ning - tunnistada õigusvastaseks käskkiri nr 6.-1/422-KP. Kaebaja selgitab, et õigusvastasuse tuvastus aitab teda õigustes seoses algatatava menetlusega ning tagab õigused tulenevalt riigivastutuse seadusest. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks maksujõuetuse tõttu.
2. Kohus esitas 08.12.2010 Viru Vanglale asjassepuutuva päringu ja palus kohtule esitada kaevatav käskkiri nr 6.-1/422-KP ja teatada, kas J. Reinomägi on kaevatavat käskkirja vaidlustanud vaide korras. Vastuse mittesaamise tõttu esitas kohus korduva päringu 27.12.
4. Vastuseks halduskohtu päringule teatas Viru Vangla 29.12.2010 elektronkirjaga nr 2.16/46188-1, et Jaak Reinomägi ei ole Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja 26.10.2010 käskkirja nr 6.-1/422-KP vaidlustamiseks esitanud vanglale vaiet ega kahjunõuet (nimetatud käskkiri edastati kohtule kirja lisana).
5. Vastuseks kohtu täiendavale järelpäringule teatas Viru Vangla 14.01.2011 elektronkirjaga, et Jaak Reinomägi paigutati eralduskambrisse 26.10.
6. Toimunud intsidendi suhtes alustati kriminaalmenetlus, mis lõpetati ettepanekuga alustada distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse käigus ei selgunud piisavaid tõendeid, mis oleks kinnitanud või välistanud tema poolt toime pandud rikkumise, mistõttu otsustati otstarbekuse tõttu lõpetada distsiplinaarmenetlus. Kõik kogutud materjalid on lisatud J. Reinomägi isiklikku toimikusse, millest vajadusel on võimalik teha koopiad. 2 Kohtu täiendavale päringule vastuseks konkretiseeris Viru Vangla 17.01.2011 elektronkirjas, et peaspetsialist-korrapidaja 26.10.2010 käskkiri nr 6.-1/422-KP alusel paigutati kinnipeetav J. Reinomägi lukustatud kambrisse. Põhjuseks oli 26.10.2010 S9 osakonnas aset leidnud intsident ning sellega seonduvalt algatatud distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetav viibis lukustatud kambris ajavahemikul 26.10.2010 kuni 19.11.
7. Vastusele on lisatud distsiplinaarmenetluse protokoll 16.11.
8. Eelpoolnimetatud distsiplinaarmenetluse protokollist selgub alljärgnev: Kinnipeetav Jaak Reinomägi pani Viru Vangla S-8 eluhoone S9 eluosakonna kambris 8210 26.10.2010 kella 11.55 ajal toime järgmise teo: kasutas kambrikaaslase suhtes füüsilist jõudu, mistõttu tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetlus algatati viienda üksuse vanemvalvuri Andrei Lubergi 26.10.2010 koostatud ettekande nr 4717 alusel. Ettekande kohaselt märkas vanemvalvur lõunaseks ajaks S9 eluosakonna kambriuste sulgemise ajal kambri nr 8210 uksesilmast sisse vaadates, et kinnipeetav J. Reinomägi lõi kambrikaaslast Valeri Issakovi näo piirkonda. Vanemvalvur teavitas intsidendist koheselt peavalvekeskust ning julgeolekuosakonda. Seejärel eraldas A. Luberg kinnipeetavad, paigutades kinnipeetava V. Issakovi osakonna päevaruumi. A. Luberg toimetas kinnipeetav V. Issakovi meditsiiniosakonda võimalike kehavigastuste kontrolliks. Kinnipeetav J. Reinomägile pakuti 26.10.2010 seletuskirja kirjutamise võimalust, millest ta keeldus. Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti Elle Innose 26.10.2010 tõendist tuleneb, et 26.10.2010 toodi kinnipeetav Valeri Issakov meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. Välisel vaatlusel silmaga nähtavad vigastused puudusid. Julgeolekuosakonna spetsialisti Anastassia Abakova 05.11.2010 õiendi kohaselt koostas viienda üksuse vanemvalvur Andrei Luberg 26.10.2010 ettekande nr 4717 selle kohta, et 26.10.2010 kell 11.55 , kui tema hakkas S9 osakonda lõuna ajaks sulgema, märkas ta kambri nr 8210 uksesilmast sisse vaadates, kuidas kinnipeetav Reinomägi, Jaak lõi näo piirkonda oma kambrikaaslast, kinnipeetav Valeri Issakovi. Juhtunust oli teavitatud peavalvekeskust ja julgeolekuosakonda. Õiendist selgub, et kontrolliti KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu olemasolu. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis eeldab, et teise isiku tervist on kahjustatud, teist isikut on löödud, pekstud või talle on tekitatud valu. Samuti viis julgeolekuosakonna spetsialist läbi vestluse viienda üksuse vanemvalvur Andrei Lubergiga, kelle sõnade kohaselt nägi tema 26.10.2010 kell 11.55 S9 osakonnas, läbi kambri nr 8210 uksesilma, kuidas kinnipeetav Jaak Reinomägi lõi parema käega ühe korra vastu kinnipeetav Valeri Issakovi näo vasakut poolt. Löögi tagajärjel liikus Valeri Issakovi pea taha poole. Pärast antud intsidenti olid kinnipeetavad eraldatud erinevatesse ruumidesse. Julgeolekuosakonna spetsialisti vestlusest kinnipeetav Valeri Issakoviga selgus, et viimane ei tunnista, et teda oleks löödud. Meditsiiniosakonnas kinnipeetav V. Issakovil kehavigastusi ei tuvastatud. Kinnipeetav V. Issakov eitab, et teda oli löönud J. Reinomägi ning et löögiga oli talle põhjustatud füüsilist valu. Kinnipeetav Jaak Reinomägi eitab samuti kinnipeetav V. Issakovi löömist. 3 Tulenevalt eeltoodust antud intsidendi suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna puudus kuriteokoosseis. Julgeolekuosakonna spetsialist A. Abakova tegi ettepaneku kaaluda kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Menetleja teavitas 15.11.2010 kinnipeetavat distsiplinaarmenetluse algatamisest 26.10.2010 koostatud ettekande nr 4717 alusel. Teatisele lisas J. Reinomägi, et kinnitab veel kord, et see, mida olevat näinud vanemvalvur, ei vasta tõele. Kinnipeetav väidab, et tema ei ole sooritanud seda, milles teda süüdistatakse. Lisaks palub kinnipeetav lisada materjalidesse tema 27.10.2010 märgukiri ja 02.11.2010 taotlus vastastamiseks. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, seega oli J. Reinomägi teadlik asjaolust, et kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Antud intsidendis kasutas J. Reinomägi füüsilist jõudu kambrikaaslase kinnipeetav Valeri Issakovi suhtes, lüües teda parema käega ühe korra vastu näo vasakut poolt, mille tagajärjel liikus V. Issakovi pea taha poole. 26.10.2010 keeldus J. Reinomägi selgituste andmisest. 15.11.2010 teatisel väidab J. Reinomägi, et kinnitab veel kord, et see, mida olevat näinud vanemvalvur, ei vasta tõele ning tema ei ole sooritanud seda, milles teda süüdistatakse. 02.11.2010 esitas J. Reinomägi taotluse nr 6-10/40907, milles soovis enda ja kambrikaaslase vahel vastastamise teostamist, olles arvamusel, et taoline toiming selgitaks välja tõe füüsilise vägivalla kasutamise kohta ning tagaks ühtlasi tema õigused ja vabadused. 08.11.2010 taotluse rahuldamata jätmises nr 6.-10/40907-1 selgitati kinnipeetavale, et kuna 26.10.2010 juhtunud intsidendi puhul kriminaalmenetlust ei algatatud ning kinnipeetava suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, siis puudub vajadus J. Reinomägi ja kambrikaaslase vastastamiseks. Asjaolu, et kinnipeetav V. Issakov ei tunnistanud löömist ega andnud selgitusi, tuleneb ilmselgelt sellest, et ta püüab vältida edaspidiseid arveteklaarimisi. Menetluse käigus kogutud materjalidest selgus, et kumbki kinnipeetavatest ei tunnista intsidendis fikseeritud asjaolusid – kinnipeetav J. Reinomägi ei tunnista kinnipeetav V. Issakovi löömist ning kinnipeetav V. Issakov ei tunnista, et kinnipeetav J. Reinomägi oleks teda löönud ning tekitanud talle füüsilist valu. Meditsiiniosakonna 26.10.2010 tõendist tuleneb, et kinnipeetav V. Issakovil puudusid välisel vaatlusel silmaga nähtavad vigastused. Samas ei ole vanglal alust kahelda vanglateenistuse ametniku ettekandes fikseeritud informatsioonis ning julgeolekuosakonnas antud ütlustes. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei olnud võimalik tõendada kinnipeetav Jaak Reinomägi süüd, teeb menetleja ettepaneku distsiplinaarmenetlus kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes lõpetada ning distsiplinaarmenetluse materjalid paigutada kinnipeetava isiklikku toimikusse kui iseloomustav materjal. Distsiplinaarmenetluse protokollil on märkus, mille kohaselt kinnipeetav Reinomägi loobus protokollile alla kirjutamisest 18.11.
9. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustas I üksuse inspektor-kontaktisik Kersti Jääger. 4
10. 17.01.2011 kohtumäärusega jäeti J. Reinomägi kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. J. Reinomägil tuli täpsustada, milliste riigivastutuse seadusest tulenevate õiguste teostamisel või kaitsmisel õigusvastasuse tuvastamine teda aitab (tagab) ning selgitada, millise algatatava menetlusega seoses see teda aitab. Kaebajal tuli näidata, kuidas kaevatava haldusakti ja kaevatava(te) toimingu(te) õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda ehk mida ta soovib oma kaebusega saavutada, arvestades, et kohtult tuvastuskonstateeringu saamine ei too vanglale kaasa mingisuguseid õiguslikke kohustusi. Jaak Reinomägil tuli kaebust täpsustada ja märkida konkreetselt, missugust toimingut kaebaja soovib vaidlustada, tuues välja konkreetselt, kuidas kaevatav toiming kaebaja subjektiivseid õigusi rikub ning selgitada, kuidas kaevatav käskkiri kaebuse esitaja õigusi rikub.
11. Kohtumääruse täitmiseks laekus 03.02.2011 kohtule J. Reinomägilt dokument pealkirjaga „Kaebuse täpsustus“, milles kaebuse esitaja märgib, et peab oma õigusi rikkuvaks seda, et teda paigutati eraldi lukustatud kambrisse enne distsiplinaarmenetluse algatamist, kuigi VangS § 63 lg 4 kohaselt on raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
12. Koos kaebuse täpsustusega saabus kohtule ka J. Reinomägi taotlus kohtuniku Maare Aloe taandamiseks. 11.03.2011 määrusega jättis Tartu Halduskohtu esimees J. Reinomägi taotluse kohtunik M. Aloe taandamiseks rahuldamata. Seega sai haldusasjas nr 3-10-3014 kaebuse menetlusse võtmist ettevalmistav menetlus jätkuda. Kohtu seisukoht
13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et antud asjas puudub kaebajal põhjendatud huvi esitada Viru Vangla 26.10.2010 käskkirja nr 6.-1/422-KP ja kaebuses nimetatud Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus on teinud vanglale järelepärimise toimunu kohta ning vangla on kohut teavitanud, et seoses 26.10.2010 toimunud ülalkirjeldatud intsidendiga anti välja Viru Vangla käskkiri 26.10.2010 nr 6.-1/422-KP „Raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi kambrisse paigutamine“ ning kinnipeetav Jaak Reinomägi paigutati eraldi lukustatud kambrisse. Toimunud intsidendi suhtes alustati kriminaalmenetlus, mis lõpetati ettepanekuga alustada distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse käigus ei selgunud piisavaid tõendeid, mis oleks kinnitanud või välistanud J. Reinomägi poolt toime pandud rikkumise, mistõttu otsustati otstarbekuse tõttu lõpetada distsiplinaarmenetlus. Viru 5 Vangla vastuses antud selgitust kinnitab ka kohtule esitatud Viru Vangla 26.10.2010 käskkiri nr 6-1/422-KP ja distsiplinaarmenetluse protokoll 16.11.
14. Kaebaja on kaebuses märkinud, et õigusvastasuse tuvastamine aitab teda õigustes seoses algatatava menetlusega ning tagab tema õigused tulenevalt riigivastutuse seadusest, kuid ei ole selgitanud, milliseid riigivastutuse seadusest tulenevaid õigusi on kaebaja silmas pidanud. 17.01.2011 määrusega jättis halduskohus J. Reinomägi kaebuse käiguta ja palus täpsustada, milliste riigivastutuse seadusest tulenevate õiguste teostamisel või kaitsmisel õigusvastasuse tuvastamine teda aitab (tagab) ning selgitada, millise algatatava menetlusega seoses see teda aitab, kuid kaebuse täpsustuses ei ole J. Reinomägi kohtu küsimustele vastuseid andnud. Kaebuse täpsustuses on seega J. Reinomägi jätnud välja toomata õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendatud huvi aluse. Kohtu hinnangul võiksid riigivastutuse seadusest tulenevad õigused seisneda hilisemas kahju hüvitamise nõude esitamises, mida on kohtupraktikas põhjendatud huvina aktsepteeritud. Kuid antud kaebuse asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju esitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.

§ 11

lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10).

Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab Jaak Reinomägi kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel selle esitajale.

Maare Aloe kohtunik 6