2-11-22005/10

2-11-22005 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 22.september 2011.a, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-22005 Menetlusosalised ja nende esindajad V. L. avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Avaldaja V. L. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikud: L. T.a (isikukood xxx, elukoht xxx) Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Ida-Viru Advokaadibüroo; Rakvere 5a, Jõhvi) Sonda vald (Sonda Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75014343, asukoht Lembitu 46, Sonda, 43001 IdaVirumaa) Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. V. L. avaldus rahuldada.
2. Anda V. L.´le nõusolek eestkostetava L. T.a (IK xxx) nimel tehingute tegemiseks, milleks on 1/2 kinnistu asukohaga Alajõe küla, Alajõe vald, Ida-Virumaa kaasomandist (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registrissa nr 1183308) käsutamine (võõrandamine) vastavalt kehtivale turuhinnale ning pärast võõrandamislepingu sõlmimist nõusoleku andmine L. T.a kustutamiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr 1183308 teisest jaost omanikuks olemise kohta.
3. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtu 12.aprilli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-4796 oli L. T.a eestkostjaks määratud V. L., kes on eeskostetava seaduslik esindaja ja kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine on ülesannete piirides. L. T.a ei või iseseisvalt tehinguid teostada. 12.05.2011.a esitas V. L. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks. Avalduse kohaselt kuulub L. T.ale ½ kinnistust xxx küla, Alajõe vald, IdaVirumaa. L. T.a ei ela nimetatud kinnistul asuvas majas juba paar aastat. Maja on tühi, talvel löödi sisse aknaklaasid, külmus veetorustik, mis vajab väljavahetamist. Avaldaja palub anda talle nõusolek eestkostetava (L. T.a) nimel tehingu tegemiseks, milleks on L. T.ale kuuluva ½ osa kinnistust ostu-müügitehingu tegemine. Kohus küsis TsMS § 552 alusel vallavalitsuse seisukohta. Sonda Vallavalitsus leidis, et kuna L. T.a elas juba enne eestkoste määramist V. L. juures ning viimane on loonud eestkostetavale head elutingimused; eestkostetavale kuuluvat kinnisasja elamiseks ei kasutata, on eestkosteasutus seisukohal, et V. L.le on võimalik anda nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, s.o. eestkostetavale kuuluva kinnistu, katastritunnusega 12201:001: 063 võõrandamiseks. Sonda Vallavalitsus peab vajalikuks märkida, et kinnistu võõrandamisest laekuv summa peaks olema kantud eestkostetava arvelduskontole ning eestkostja igaaastaselt esitatav aruanne peab sisaldama detailset informatsiooni võõrandamisest saadud raha kasutamise kohta. L. T.a esindaja Irina Gromtsev leiab tulenevalt asjaoludest, et L. T.a ei ole võimeline iseseisvalt elama, maja muutub järelvalveta ja remondita elamiskõlbmatuks, eestkostja on taganud eestkostjale vajaliku hoolduse ja ülalpidamise, et eestkostetavale kuuluva kinnisasja võõrandamine on tema huvides ning sellega ei rikuta eestkostetava õigusi ja avaldus tuleb rahuldada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et V. L. on L. T.a eestkostja. L. T.a iseseisvalt tehinguid teostada ei või. L. T.ale kuulub ½ kinnistu, katastritunnus 12201:001:0163, asukohaga Kooli 3 Alajõe küla, Alajõe vald Ida-Virumaa (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registrissa nr 1183308) kaasomandist. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus asub seisukohale, et V. L. avaldus on põhjendatud. Arvestades, et L. T.a ei ole suuteline iseseisvalt oma eluga toime tulema, ta vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevast hooldust; eestkostetavale kuulub kinnisasi muutub järelvalveta ja remondita elamiskõlbmatuks ning tema turuväärtus langeb, kuna eestkostetaval puuduvad vahendid remondikulude kandmiseks, leiab kohus, et L. T.ale kuuluva kinnisasja võõrandamine on eestkostetava huvides. Kohus leiab eeltoodu alusel, et V. L. avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingute tegemiseks, s.o. eestkotetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt PKS § 183 lg 3 eestkostja peab enda ja eestkostetava vara eraldama ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Sellest tulenevalt tuleb avaldajal eestkostetava vara võõrandamisest saadav rahasumma kanda panka eestkostetava nimel olevale arveldusarvele. Lähtuvalt PKS § 194 tuleb eestkostjal eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitada kohtule iga-aastane kirjalik aruanne, ning selles tuua eraldi välja tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/