KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-15437 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2010.a, Jõhvi Kohtuasi A. Š. hagi P. Š.´i vastu abielu la

) peatükis 5.

§ 65

ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja kinnistas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on lõppenud 3. aastat tagasi ning nad elavad lahus. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kuna pooled on enam kui kaks aastat lahus elanud, kostja elab USA-s, on kohtul alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. 2

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Seega on kostja, kui alaealise P. Š. isa, kohustatud teda ülal pidama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel.

Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kA.b suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Kostja kirjalikult vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta käesoleval ajal esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 100

lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. 3

§ 67lg1 ja lg 2, § 96, § 97 lg1, § 100 ning Ts

MS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kA.b kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 4