3-11-1323/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-1323 Määruse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškin’i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Tagastada Nikolai Lilitškin’i kaebus haldusasjas nr 311-1323 (HKMS § 11 lg 31 p 5);
4. Kohtumääruse ärakiri koos venekeelse tõlkega saata kaebuse esitajale. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud, kaebaja taotlus
5. 30.05.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškin’i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt oli kaebaja perioodil 14.08.200930.09.2009 kambris 1025 ja taotles kontaktisik E. Tarkuselt, et ta annaks kaebajale A4 lehti, millele sai vastuse „Kas sul raha on?“. Kaebaja selgitas, et tal ei ole raha, mille peale hakkas kontaktisik temaga rääkima riigikeeles ja midagi ei toonud. Kontaktisik ei kuulanud kaebaja väiteid ja selgitusi, pani ukseluugi kinni ja lahkus. Kaebaja leiab, et vanglaametniku tegevus on kriminaalkorras karistatav, tegemist oli otsese diskrimineerimise, tegevusetuse, tegevusega viivitamise, vaenuliku, hoolimatu, alandava ja solvava atmosfääri loomisega. Kaebaja jaoks saabusid negatiivsed tagajärjed, mis viisid inimese anatoomilise, füsioloogilise, psühholoogilise funktsioonide struktuuri kadumisele. Kaebaja palub välja mõista Tartu Vanglalt kompensatsioon tekitatud kahju eest summas 500 eurot ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.
6. Vastuseks kohtu päringule edastas Tartu Vangla N. Lilitškini 26.01.2011 registreeritud taotluse nr 3-30/15 koos 04.04.2011 kirjaga nr 3-30/15-2 kahjunõudes puuduste kõrvaldamise kohta, samuti Tartu Vangla 25.05.2011 otsuse nr 3-30/15-3 kahjunõude läbi vaatamata jätmise kohta. 1 Kohtu seisukoht
7. N. Lilitškin on palunud Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses kontaktisik E. Tarkuse 14.08.2009-30.09.2009 tegevusega talle A4 lehtede väljastamata jätmisel. 26.01.2011 registreeritud N. Lilitškini kahju hüvitamise taotlusest nr 330/15 nähtub, et N. Lilitškin on taotlenud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist samadel alustel. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla on N. Lilitškin’i 26.01.2011 kahjunõude jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt. Kahju hüvitamise taotlusest on arusaadav, milliste toimingutega seoses N. Lilitškin kahju hüvitamist soovib ning millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on tema arvates valvur oma tegevusega rikkunud. Asjaolu, et N. Lilitškin ei ole välja toonud, milliste tõenditega on võimalik talle kahjuliku tagajärje tekkimist tõendada ega selgitanud, miks tekitatud kahju on võimalik korvata ainult rahaliselt, ei ole kohtu hinnangul sellisteks puudusteks, mis takistasid taotluse läbivaatamist. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus N. Lilitškin’i kahjunõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks ning tema kahju hüvitamise kaebuse kohtus lubatavaks.
8. Kohus on aga seisukohal, et N. Lilitškin’i kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on
9. juuni 2010.a määruses asjas 3-3-1-20-10 leidnud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 saab kohaldada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Seejuures on Riigikohus leidnud, et Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev kohtusse pöördumise õigus ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik.
10. Kohus leiab, et kaebajale ei saanud kaebuses kirjeldatud kontaktisiku tegevuse tulemusena tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väited anatoomilistest, füsioloogilistest ja psühholoogilistest kõrvalekaldumistest on paljasõnalised ning kaebaja poolt tõendamata. Kohus leiab, et kirjeldatud olukorras kaebaja tervise kahjustumine on ebatõenäoline. Ühtlasi ei nähtu kaebusest selliseid asjaolusid, mis viitaksid kaebaja inimväärikuse süülisele alandamisele. Kohus märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks märksa tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina, invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne) ning sealjuures arvestatud neid kogumis, võttes arvesse kitsendavate tingimuste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise ajavahemikku. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt kirjeldatud vanglaametniku tegevus ei saanud kvalifitseeruda tema inimväärikuse alandamisena. 2
11. Seega eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 punktist 5 tagastab kohus N. Lilitškin’ile tema kaebuse, kuivõrd tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kahjuhüvitamise nõudega. Eda Muts kohtunik 3