3-10-768/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-768 Otsuse kuupäev 19.mai 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS Puhalainen ja Pojad kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/43419 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 06.mai 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS Puhalainen ja Pojad esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt ja vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindajad Maarja Paalits ning Heli Eli-Kurvits Resolutsioon

1. Jätta AS Puhalainen ja Pojad kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.04.2009 korraldusega nr 12.2-3/4341-1 viidi läbi AS-is Puhalainen ja Pojad üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses OÜ Mereaktinija nimel väljastatud arvete kajastamisega kaebuse esitaja raamatupidamis- ja maksuarvestuses maksustamisperioodil november
3. 08.12.2009 väljastas maksuhaldur AS-le Puhalainen ja Pojad kontrollakti nr 12.2-3/4341-6 ning määras kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral eriarvamuse esitamise tähtajaks 30.12.
4. AS Puhalainen ja Pojad taotles eriarvamuse tähtaja pikendamist kuni 08.01.
5. Maksuhaldur nõustus taotlusega ja pikendas oma 06.01.2010 otsusega nr 12.2-3/4341-8 eriarvamuse esitamise tähtaega. 08.01.2010 esitas AS Puhalainen ja Pojad kontrollaktile eriarvamuse. 26.02.2010 tegi maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/4341-9, milles leidis, et AS Puhalainen ja Pojad on kontrollitaval perioodil käibemaksust maha arvanud sisendkäibemaksu, milleks tal õigust ei olnud ning seega kuulub kaebaja 2007.aasta novembrikuu käibemaksu arvestus muutmisele 50 175 krooni suuruses summas. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS Puhalainen ja Pojad esitas kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4341-9 tühistamise nõudes ja palub kaebuse rahuldamise korral vastustajalt välja mõista menetluskuludena kogusumma 36 708.75 krooni. Kaebaja leiab, et tal ei olnud 2007.a novembris kuidagi võimalik veenduda selles, kas OÜ-l Mereaktinija on töötajaid, milline on käive ja kus asub reaalselt osaühingu kontor. Samuti väidab kaebuse esitaja, et tal puudus kohustus tuvastada isik, kellega ta tehinguid tegi, kuna ta oli varasemalt teinud korduvalt koostööd OÜ-ga Diepal, kellele kuulus Tamsalus laoplats, kuhu puit oli ladustatud, mistõttu kaebajal puudus vähimgi alus kahtlustada, et tegemist võiks olla mitte OÜ-le Mereaktinija kuuluva puiduga. Kaebaja leiab, et vastustaja väited selle kohta, et OÜ Mereaktinija nimel tehinguid teinud Vitali ei ole äriühinguga seotud, on paljasõnalised ning väidab, et ta ei ole sõlminud ostumüügilepingut Vitaliga, vaid OÜ-ga Mereaktinija, mis oli registrisse kantud äriühing ja maksuametis arvel käibemaksukohustuslasena ning jääb seisukohale, et vastustaja on valesti tõlgendanud kehtivat seadust tehingute kohta VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi arved ei tõenda käibe toimumist kaebuse esitaja ning OÜ Mereaktinija vahel. Nõuetekohaselt vormistatud arve on küll üheks tingimuseks, mis annab maksukohustuslasele õiguse arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks, kuid ei ole iseenesest tehingu toimumist tõendav dokument juhul, kui maksukohustuslane ei ole täitnud äritegevuses nõutavat hoolsuskohustust ning ei suuda seetõttu tõendada tehingu toimumist arvetel märgitud isikuga. Vastustajal on kontrollimenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates kujunenud veendumus, et kaebuse esitaja on kauba küll soetanud, ent kõnesolevat kaupa ei ole ostetud arvel näidatud äriühingult, OÜ-lt Mereaktinija, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Seega ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehingut ning nimetatud põhjusel puudub kaebuse esitajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks OÜ Mereaktinija poolt väljastatud arvete alusel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev, maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number, kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või 2 teenuse maht, kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta, tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Kaebaja väited, et tal ei olnud 2007.aasta novembris kuidagi võimalik veenduda selles, kas OÜ-l Mereaktinija on töötajaid, milline on osaühingu käive, kus osaühingu kontor reaalselt asub ning et tal puudus ligipääs andmebaasidele, mille kasutamisel oleks võimalik olnud müüjat tuvastada, on paljasõnaline ja ei ole õige. Riigikohus on oma 19.05.2009 lahendis nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on alusetu, kui ostja ei näita äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks. Kuni 27.01.2008 kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 kohustavad ettevõtjat tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Kohtu arvates jõudis vastustaja kontrolli tulemusena õigele seisukohale, et kaebaja poolt 116 tihumeetri saematerjali soetamisel oli tegemist ilmselgelt omavahel seotud tehingutega, mille koguväärtus oli 328 928.30 (sh käibemaks) krooni. Seda seisukohta kinnitab ka AS Puhalainen ja Pojad juhatuse liige Hannes Grauberg oma 07.05.2009 antud seletuses, millest nähtuvalt ta käis ise Tamsalus ja tellis kogu saematerjali loaplatsil korraga. Kohus on seisukohal, et tegemist on arvete sarnasest sisust ja esitamise sagedusest nähtuvalt omavahel seotud tehingutega, mis toimusid 2007.aasta novembrikuus ja millede maksete summa ületas 200 000 krooni, seega pidanuks kaebuse esitaja täitma RahaPTS § 5 lg 1 punktis 8 ja § 6 lõikes 5 esitatud nõudeid ning tuvastama isiku, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. Kuid kaebuse esitaja raamatupidamine kajastab ülalnimetatud äriühinguga tehingute toimumise tõendina ainult allkirja pildiga varustatud arveid, mis aga ei tõenda käibe toimumist kaebuse esitaja ja OÜ Mereaktinija vahel, sest tehingu teine pool ei kinnita tehingu toimumist (antud juhul OÜ Mereaktinija eitab tehingute tegemist kaebuse esitajaga), samuti ei ole maksukohustuslane täitnud äritegevuses nõutavat hoolsuskohustust (antud juhul ei ole tuvastanud isikut, kellega tegelikult tehinguid tehti) ning ei suutnud maksumenetluse käigus tõendada tehingute toimumist arvetel märgitud isikutega (antud juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kauba tegelikuks müüjaks oli OÜ Mereaktinija). Seega ei ole kohtu arvates kaebuse esitaja antud juhul täitnud seadusest tulenevat oma hoolsuskohustust, jättes kontrollimata Vitali-nimelise isiku seotuse OÜ-ga Mereaktinija ning tuvastamata, kes oli kauba tegelikuks müüjaks, kuigi äriregistri avaliku teabesüsteemi andmetes on avaldatud nii OÜ Mereaktinija aadress, juhatuse liikme nimi ja tegevusvaldkonnad kui ka krediidiinfo andmebaasis on märgitud OÜ Mereaktinija telefoninumber. Kaebaja väide, et tal puudus kohustus tuvastada isik, kellega ta tehinguid tegi, ei ole õige. Kohtu arvates ei välista usalduslikud suhted kolmandate isikutega – antud juhul kaebajal OÜ-ga Diapal – maksukohustuslase kontrollimise kohustust konkreetse äriühingu osas ning ei tõenda automaatselt tehingute toimumist arvel näidatud poolte vahel. Seega ei saa kaebuse esitaja 3 väidetav varasem koostöö OÜ-ga Diepal olla tõendiks selle kohta, et ostetav puit kuulus OÜ-le Mereaktinija ning et Vitali-nimelisel isikul oli õigus OÜ-t Mereaktinija esindada. Seda kinnitab ka asjaolu, et OÜ Diepal juhatuse liige Kaido Kasekamp ei saanud kinnitada puidu kuulumist OÜ-le Mereaktinija, kuna sellesisuline info sai talle teatavaks ainult Vitali-nimelise isiku paljasõnaliste ütluste põhjal. Kuna OÜ Diepal ei olnud OÜ-ga Mereaktinija sõlminud lepingut, puuduvad andmed, mis kinnitaks, et laoplatsis ladustatud kaup kuulus OÜ-le Mereaktinija ning Vitali-nimelise isiku seotust OÜ-ga Mereaktinija. OÜ Diepal juhatuse liikme Kaido Kasekampi 11.06.2009 antud seletuse kohaselt kujunes tema arvamus sellest, et tegemist on OÜ Mereaktinija esindajatega, üksnes kauba kohale toonud kahe meesterahva (mäletatavasti Andrei ja Vitali) ütluste põhjal, kuid mingeid teisi tõendeid selle kohta, et laoplatsil ladustatav puit kuulus OÜ-le Mereaktinija või Vitali- ja Andrei-nimeliste isikute seotusele OÜ-ga Mereaktinija Kaido Kasekampil teada ega esitada ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kontrollimenetluse käigus tuvastanud, et Vitalinimeline isik ei ole olnud seotud OÜ-ga Mereaktinija ja seda kinnitavad järgmised tõendid: OÜ Mereaktinija juhatuse liikme Dmitri Gerassimovi 03.06.2009 antud seletus, mille kohaselt ei olnud OÜ-s Mereaktinija töötajaid, Vitali-nimeline isik ei ole kunagi OÜ Mereaktinija juhatuse liige olnud, samuti ei ole OÜ Mereaktinija deklareerinud töötajate olemasolu. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebuse esitaja ei ole OÜ-ga Mereaktinija sõlminud kirjalikku lepingut ning kus kaebuse esitaja ei ole veendunud, et Vitali-nimeline isik on esindusõiguslik isik, ei piisa arvetel märgitud lepingupoolte vahel tehingute toimumise tõendamiseks argumendist, et OÜ Mereaktinija oli väidetavate tehingute sõlmimise hetkel kantud äriregistrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse, sest registrikanne iseenesest ei tõenda tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel. Kohus on seisukohal, et AS Puhalainen ja Pojad, jättes tuvastamata Vitali-nimelise isiku ja tema seotuse OÜ-ga Mereaktinija, suutmata seetõttu tõendada tehingu toimumist arvetel märgitud isikuga ja rikkudes sellega äritegevuses nõutavat hoolsuskohustust, mille korrektsel täitmisel oleks kaebuse esitajale pidanud selgeks saama asjaolud, mis tõendanuks, et OÜ Mereaktinija ei ole kauba tegelikuks müüjaks. Järelikult jõudis vastustaja, kontrollimenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates õigele järeldusele, et kaebuse esitaja ei ole tegelikkuses puitu soetanud arvetel näidatud müüjalt, s.o OÜ-lt Mereaktinija, vaid kaup on soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Kuna arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehingut, siis puudub nimetatud põhjusel ka kaebuse esitajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks OÜ Mereaktinija poolt väljastatud arvete alusel. Arvestades eeltoodut jätab kohus AS Puhalainen ja Pojad kaebuse rahuldamata, kuna Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4341-9 tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5