) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 2/3 2-10-7407 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtuvalt
¹ lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 8 500 krooni (543,25 eurot), millest pool taotleb hageja tagastada
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust 271,62 eurot.
lg 2 alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude tagastamine 15.02.2010.a maksis Swedbank Liising Aktsiaselts Rahandusministeeriumi kontole XXX (viitenumber 2900072369) riigilõivu 1 893,10 krooni. 07.09.2010.a maksis hageja täiendavalt oma kontolt nr XXX Rahandusministeeriumi kontole nr XXX (viitenumber 2900072136) riigilõivu summas 6 609,90 krooni. Seega kokku on hageja tasunud riigilõivu 8 500 krooni ehk 543,25 eurot.
lg 2 p 3 ning lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, so 271,63 eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kontole nr XXX. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.