← Eesti

2-11-38445/4

Obsah (7)§ 363§ 33§ 371§ 139§ 147§ 372§ 168

2-11-38445 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-38445 Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi I B hagi Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi

) § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt, halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning vastavalt HKMS § 4 lg 1 ja lg 2, haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Politsei ja pensioniamet on avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad asutused ning seega politsei tegevuse peale esitatud kaebuse ja pensioni väljamaksmisega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hageja nõuded tühistada politsei dokumente, tunnistada politsei tegevus ebaseaduslikuks ja taastada pensioni väljamaksmist summas 308,67 eurot ning hüvitada pensionist tehtud kinnipidamised tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses. 2

(4)2-11-38445 Hageja nõuded tühistada panga dokumente, tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks ning hüvitada moraalne kahju summas 100 000 eurot kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Kohus leiab, et hageja nõuded on ebaselged. Kohtul ei õnnestunud hagiavaldusest tuvastada nõuete aluseid, kuna hagiavaldus on võõrkeeles ja käsikirjas. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, millised nõuded konkreetselt kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei ole võimalik täpselt määrata hagihinda, kuna nõuded on ebaselged. Vastavalt

§ 363

lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Lähtuvalt

§ 33

lg 1 ja lg 3, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded ja faktilised asjaolud on ebaselged. Et hagiavaldus on võõrkeeles ja käsikirjas, ei ole kohtul võimalik hagiavaldusest aru saada. Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid hagi aluseks olevatele asjaoludele. Vastavalt

§ 371

lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamiselt on tasumata riigilõiv.

§ 139

lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Esitatud hagiavalduses ei ole hageja määranud hagihinda ega tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Kohus selgitas hagejale, et juhul kui hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu nõutud ulatuses, võib hageja taotleda riigilt menetlusabi. Kohtu antud tähtaja jooksul hageja hagihinda ei nimetanud ega tasunud riigilõivu ja ei esitanud ka kohtule menetlusabi taotlust. Lähtuvalt

§ 147lg1, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 371

lg 1 p 10 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus jättis 24. augustil 2011 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o. nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, hagihinna määramiseks ning hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks 14 päeva. Kohtumäärus toimetati 3

(4)2-11-38445 hagejale kätte
  1. augustil
  2. Hageja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul hagiavalduses puudusi kõrvaldanud. Vastavalt

§ 372

lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja ei esitanud kohtule seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust, millest selguks hageja konkreetsed nõuded, ega tasunud riigilõivu, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.