3-11-1734/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1734 Haldusasi A. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.S.ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kriminaalasja alustamata jätmise osas Prokuratuuri poole. Teistmisavaldusega on kaebuse esitajal õigus pöörduda aluste olemasolul Riigikohtusse.
3. Edastada käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 13.07.2011 A.S.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevusele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Käesoleval juhul soovib kaebuse esitaja esitada kaebust PPA vastu, milles palub alustada kohtumenetlus Põhja Prefektuuris ja PPA-s Ahti Lille suhtes läbi viidud sisejuurdluste suhtes. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja esitanud 19.04.2011 ja 10.05.2011 Põhja Prefektuuri avaldused, milles palub alustada sisejuurdlust menetlemaks Lääne – Harju politseiosakonna vanemkonstaabel Ahti Lille ametialaseid kuritegusid. A.S.i avaldustele on Põhja Prefektuuri poolt vastatud 16.05.2011 vastusega avaldustele ja taotlustele nr 1.5-07/39019 17.05.2011 avaldusega Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile palus A.S. korraldada teenistuslik juurdlus Põhja Prefektuuri prefekti Elmar Vaheri ja PPA sisekontrolliosakonna ametniku Nele Raudsepa ametkondliku lohakuse suhtes ning peatada nende teenistus menetluse ajaks, ning isejuurdluse alustamist Põhja Prefektuuri Lääne- Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel Ahti Lille suhtes ning tema teenistuse peatamist. Politsei- ja Piirivalveamet on A.S.i 17.05.2011 avaldusele vastanud 14.06.2011 vastusega pöördumisele nr 1.5-07/
4. Kaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja sooviks ja eesmärgiks politseiametnik Ahti Lille suhtes uurimise läbiviimine ja kriminaalmenetluse alustamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 198 uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt. Kuriteoteate esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka isikule, kelle kohta kuriteoteade on esitatud. Kriminaalmenetluse alustamise korral selle kohta määrust ei koostata, vaid vastavalt KrMS § 193 lg 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Põhja Prefektuurile esitatud avalduse ja kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmist on võimalik vastavalt KrMS § 207 kannatanul õigus esitada kaebus prokuratuurile KrMS § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Halduskohtu pädevuses ei ole kuriteoteate menetlemise õiguspärasuse kontroll. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses, et tema eesmärgiks on väärteomenetluse tühistamine, kuna menetluse käigus sooritati kriminaalkuriteod, mis muudavad menetluse ebaseaduslikuks ja seetõttu väärteomenetluse otsuse õigusvastaseks. Kaebusega esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja suhtes jõustunud väärteomenetluse otsus. Kohtuinfosüsteemist kontrollides selgus, et Harju Maakohtu 14.09.2009 otsusega väärteoasjas nr 4-09-14678 tunnistati A.S. süüdi KarS § 262 järgi ning teda karistati rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2009 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 14.09.2009 otsus A.S.i väärteoasjas nr 4-09-14678 muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2009 kohtuotsus on jõustunud. Kohus märgib esmalt, et halduskohtu pädevusse ei kuulu väärteoasjas tehtud lahendite läbivaatamine ja neile õigusliku hinnangu andmine. Väärteoasjas tehtud otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustatakse Väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ettenähtud korras. Väärteomenetluse asjades sätestab kohtupädevuse VTMS § 14 lg 1, mille kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. VTMS 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. 2 Kui kaebuse esitaja eesmärgiks on jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine ja selle uuesti läbi vaatamine, on kaebuse esitajal vastavalt VTMS § 180 – 183 sätestatud korrale õigus pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtu poole. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 11 lõike 4 kohaselt selle esitajale tagastada ning selgitada, et kohtulik kontroll süüteoasjades ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist võib kaebaja vaidlustada vastavalt KrMS-s sätestatud korrale pöördudes Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole. Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et väärteoasjas, milles on olemas jõustunud kohtulahend, esinevad muud VTMS §-s 180 toodud teistmise alused, on kaebajal õigus pöörduda avaldusega Riigikohtu poole vastavalt VTMS §-des 181-183 sätetstatud korrale. Elle Kask Kohtunik 3