Obsah (6)

§ 11§ 10§ 7§ 19§ 6§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1628 Haldusasi Ena Soodla kaebus Vasalemma vallavolikogu tege

§ 11lg 3 ja lg 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 1 ja 2).

KOHUS LEIAB:

1. Ena Soodla esitas 30.06.2011 Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles: „
2. Palume tunnistada õigustühiseks 31.05.2011 sisse antud umbusaldusavaldus, kuna päevakorrapunkte ei arutatud.
3. Palume tühistada 16.06.2011 toimunud volikogu
4. Tulenevalt Mart Metsa volituste puudumisest teha valla nimel tehinguid ning allkirjastada dokumente, palume tunnistada õigustühiseks alates 16.06.2011 sõlmitud lepingud ning allkirjastatud dokumendid.“
5. Kuna kaebus oli esitatud oluliste puudustega, siis jättis kohus kaebuse 11.07.2011 kohtumäärusega käiguta. Kohus märkis muu hulgas määruses: „Et nimetatud taotlused ei vasta

§ 10

lg 1 p 3 ja § 6 nõuetele ning ebaselge on tegelikult vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu (

§ 10

lg 2 p 2), mistõttu ebaselge on kaebuse ese, kaebaja ei ole millegagi põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist (

§ 7

, § 10 lg 2 p 4), tema staatus/puutumus volikoguga (abivallavanem, volikogu liige?) on arusaamatu, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta. Selge pole isegi see, kas kaebus kuulub üldse lahendamisele kohtus. Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu kaebuse täpsustamisel järgmisele. Volikogu õigusaktid, mis halduskohtus oleksid

§ 7kohaselt vaidlustatavad, on volikogu määrused ja otsused.

Tulenevalt KOKS §-dest 23 ja 51 volikogu või selle eestseisuse istungite protokollid ei ole halduskohtus vaidlustatavad õigusaktid, vaid need koostatakse menetlustoimingu (istungi, koosoleku) käigu fikseerimiseks. Seetõttu võivad need omada tõenduslikku tähendust. Vastavalt KOKS §-s 66 sätestatule järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras teostab maavanem. Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler, Riigikontroll omakorda kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Seega tuleb kaebajal endale kõigepealt selgeks teha, mida, miks ja kelle juures ta soovib vaidlustada ning kus tal oleks seda kõige otstarbekam või efektiivsem teha. Kohtule tundub, et siin võiks olla mõistlik taotleda maavanema järelevalvet”. Kohus andis kaebajale aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 22.07.

1. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 08.08.2011 (esimene tööpäev pärast tähtpäeva saabumist).
2. 05.08.2011 on E. Soodla edastanud kohtule kaebuse täpsustuse haldusasjas nr 3-
3. Kaebuse täpsustuses on kaebajatena märgitud E. Soodla ja Aado Oherd, nimetatud isikud on dokumendi ka digitaalselt allkirjastanud. Isikud märgivad, et pöörduvad kohtusse lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kaebuse täpsustuses on märgitud: „Aado Oherd on Vasalemma vallavolikogu liige, kuni 28.06.
4. a oli ta volikogu aseesimees ning majandus- ja eelarve komisjoni esimees. Aado Oherd juhtis volikogu esimehe tähelepanu asjaolule, et rikutakse seadust ning oli kategooriliselt vastu, et volikogu kutsutakse kokku 16.06.
5. a. Arvestades volikogu liikmete õigustatud ootust saada kutse nõuetekohaselt vähemalt nelja päevase etteteatamisega paberkandjal posti teel mitte e-post teel, kus on kirjas ka arutusele tulevad päevakorrapunktid, rikuti Aado Oherdi õiguseid volikogu liikmena ja volikogu aseesimehena volikogu esimehe poolt”. Kohus selgitab, et

§ 10lg 7 näeb ette, et iga isik esitab kohtule individuaalse kaebuse.

Kuna haldusasjas nr 3-11-1628 on kaebuse esitajaks E. Soodla, siis ei saa käesoleva kaebuse raames astuda kaebuse puuduste kõrvaldamise ja kaebuse täiendamise käigus menetlusse teise kaebajana Aado Oherd. Et Aado Oherd on 05.08.2011 kaebuse täpsustuse haldusasjas nr 311-1628 digitaalselt kaebajana allkirjastanud, siis vormistab kohus A. Oherdi pöördumise halduskohtu poole iseseisvaks kaebuseks haldusasjana nr 3-11-

1. A. Oherdi kaebeõiguse osas võtab kohus seisukoha eraldiseisva kohtumäärusega haldusasjas nr 3-11-
3. E. Soodla märgib kaebuse täienduses: „E. Soodla oli kuni 16.06.2011 Vasalemma abivallavanem ja kuni 28.06.2011 vallavalitsuse liige. Seoses asjaoluga, et tekkis kahtlus volikogu toimingute õiguspärasuses, on alust arvata, et tema õiguseid vallavalitsuse liikmena ning ametnikuna rikuti vallavolikogu õigusvastaste toimingute tõttu. Vaatamata teatamisest, et rikuti KOKS-i ja Vasalemma valla põhimäärust ning esitati vastavasisulised protestid, jätkas volikogu esimees õigustühiste toimingute tegemist ning asjaolul, et maavanem teostab järelvalvet ennekõike volikogu väljaantavate seadusaktide mitte toimingute osas, ilmnes vajadus pöörduda halduskohtu poole. Volikogu liikmed pöörasid volikogu esimehe tähelepanu võimalikele seaduste rikkumistele, kuid tulutult. Seetõttu leiavad kaebajad, et rikutud on ka volikogu liikmete subjektiivseid õiguseid, kuna ei täidetud vastavalt KOKS-is ja Vasalemma valla põhimääruses sätestatut”. 2
4. Kuigi kaebaja E. Soodla on esitanud tähtaegselt kaebuse täienduse, siis ei ole kaebuse esitaja kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu 11.07.2011 määruses asjaolule, et ebaselged on kaebuse ese ja nõuded, kaebaja ei ole millegagi põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist (

§ 7, § 10 lg 2 p 4).

Esiteks selgitab kohus, et

§ 7

kohaselt on halduskohtusse pöördumisel primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine avalik-õiguslikus suhtes.

§ 7

lg-s l märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigus. Siin peetakse silmas üksikisiku õigust saada kaitset avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse eest. Samuti on võimalik halduskohtus lahendada erinevate avaliku võimu kandjate vahelisi vaidlusi. See säte ei hõlma aga vaidlusi, mis tekivad avaliku võimu kandja siseselt tema organite või nende erinevate osade vahel. E. Soodla kaebus kui kollegiaalse haldusorgani liikme poolt (vallavalitsuse liikmena) esitatud kaebus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist, mistõttu kaebust ei ole võimalik menetleda

§ 7lg l sätestatud alusel.

Halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Kaebuse esitaja ei ole

§ 7lg-tes 2 ja 3 nimetatud erisubjektiks ega teosta järelevalvet volikogu üle.

Põhjendatud huviks

§ 7lg l mõttes ei ole kaebuse esitamine avalikes huvides.

Kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse olulist puudust ega selgitanud kaebuse täpsustuses, milles seisneb kaebaja (kui füüsilise isiku) subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastupidi – kaebaja rõhutab, et rikutud on volikogu liikmete subjektiivseid õiguseid, kuna ei täidetud KOKS-is ja Vasalemma põhimääruses sätestatut. Sealjuures kaebaja ise ei ole ka volikogu, vaid hoopis vallavalitsuse liige. Kohtu ülalnimetatud seisukohta toetab senine kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.04.2003 määruses nr 2-3/424/03 leidnud, et linnavolikogu liikme ja linnavolikogu vahelise vaidluse lahendamine oleks halduskohtus võimalik näiteks teenistusalastes küsimustes (palk, puhkused jne), kuna selleks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus ei puuduta taolisi volikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid ametialaseid probleeme (nt võimuküsimust), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses leidnud, et kaebuses vaidlustatud volikogu istungite läbiviimisega (nende ettevalmistamisega) oleks rikutud tema isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, tegemist on omavalitsuse sisesuhtega (Riigikohtu 04.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-04). Samuti on kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukoht, mille kohaselt

ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel. Kaebaja on kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja poolel - seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, mille lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra” (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008 määrus asjas nr 3-3-174-08). Seega kuna kaebaja on pöördunud kohtusse kui vallavalitsuse liige ja leidnud, et rikutud on ka volikogu liikme õigusi, tuleb kaebus talle

§ 11lg 4 alusel tagastada.

Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus protesti esitamine volikogu esimehele ei andnud soovitud tulemust, on kaebajal mõistlik taotleda vastavalt KOKS §-s 66 sätestatule maavanema järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. 6. Teiseks oluliseks puuduseks, milletõttu kaebus käiguta jäi, olid ebaselge kaebuse ese ja taotlused.

§ 19

lg 7 kohaselt halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Kaebuse täpsustuses on kaebaja esitanud taotlused: „

1. tunnistada 3 õigustühiseks 31.05.2011.a Vasalemma vallavolikogus Vasalemma vallavanemale Aleksei Šatovile sisseantud umbusaldusavaldus;
2. tühistada toiminguna 16.06.2011 toimunud volikogu istung;
3. tunnistada õigustühiseks samal istungil vastuvõetud eelnõu „Vallavanema valimine“. Kohus selgitab, et esitatud taotlused ei vasta

§ 6lg 2 nõuetele.

Seadus ei näe ette toimingu tühistamise võimalust. Esitatud taotlused on seotud 31.05.2011 ja 16.06.2011 volikogu istungite läbiviimise (ettevalmistamise) korra väidetava rikkumisega. Kohus on juba juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et volikogu õigusaktid, mis halduskohtus oleksid

§ 7kohaselt vaidlustatavad, on volikogu määrused ja otsused.

Selliseid haldusakte kaebaja kaebuses vaidlustanud ei ole. Kohus on kaebajale eelnevalt selgitanud, et tulenevalt KOKS §-dest 23 ja 51 volikogu või selle eestseisuse istungite protokollid ei ole halduskohtus vaidlustatavad õigusaktid, vaid need koostatakse menetlustoimingu (istungi, koosoleku) käigu fikseerimiseks. Seetõttu võivad need omada tõenduslikku tähendust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

nõuetele vastavat taotlust, mida kohus saaks menetleda.

§ 11

lg 3 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kuna kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi (kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, nõuetekohased taotlused) kõrvaldanud, siis ei saa kohus kaebust menetlusse võtta ja see tuleb kaebajale ka

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult tagastada.

7.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on 30.06.2011 tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,97 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik 4