Obsah (6)

§ 44§ 45§ 232§ 6§ 12§ 46

3-11-307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-307 Haldusasi Ü.B.’i

) § 46 lg 1. Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukoht on ebaõige. Füüsiline isik ei määra ise kindlaks oma maksukohustust, vaid seda teeb maksuhaldur (

§ 44lg 11).

Vaideotsuse p 4 märgitakse, et maksuhalduri käsutuses on Soome poolt esitatud andmed, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajale temale tehtud väljamaksetelt Soomes tulumaksu kinni peetud ning see kuulub tulumaksuga maksustamisele Eestis tulenevalt Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi Maksuleping) art 19 lg 2 p b. Kaebuse esitaja pöördus 17.01.2011 PMTK-sse, et tutvuda nimetatud andmetega, kuid selgus, et sellist dokumenti ei ole olemas. 2 Maksuteadetes ega ka Vaideotsuses ei ole toodud maksustamise faktilisi asjaolusid. Maksuteadetes ei ole näidatud, millise Maksulepingu sätte kohaselt Soome riiklikke pensione Eestis maksustatakse. Enne Eestisse naasmist tegi kaebuse esitaja järelepärimise oma tulevase pensioni maksustamise kohta Eestis. MTA 13.12.2006 e-kirjaga saadetud vastuses kinnitatakse, et vastavalt Maksulepingule Soomest sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstud pensioni (riiklikku pensioni) Eestis tulumaksuga ei maksustata /tl 13/.

§ 44

lg l3 kohaselt tuleb maksuvabadest tuludest deklareerida vaid välismaalt saadud palgatulu ja dividendid, pensione ei deklareerita. Kuna maksuhalduri poolt kaebuse esitajale antud dokumendist /tl 14/ nähtub, et Ü.B.ile makstud summa oli riiklik pension, siis ei olnud maksuhalduril õigust nõuda nimetatud summade kandmist tuludeklaratsioonidesse. Isegi juhul, kui nimetatud summad kuuluksid deklareerimisele, peaks maksuhaldur arvutama tasumisele kuuluva tulumaksu neilt summadelt eraldi (

§ 45

), võttes arvesse

§ 232sätestatut.

Maksuhaldur ei ole järginud uurimisprintsiipi. Kaebusele on lisatud Kuntien Eläkevakuutuse 31.12.2009 tõend Ü.B.i Soomest saadud tulu kohta, millest selgub, et tegemist on Soome sotsiaalkindlustusseadusandluse alusel makstava palgapõhise pensioniga, mis on Soomes maksustatav sissetulek /tl 15/. Pensioniameti tõend tõendab, et vaidlusalune summa koosneb Soome avalik-õigusliku asutuse poolt makstud pensionist ja kohustuslikul pensionikindlustusel põhinevast pensionist. Helsingi piirkonna maksuameti poolt Ü.B.ile saadetud infolehest

1. maksuaasta tulumaksu kinnipidamiste kohta /tl 17-19/ nähtub, et kaebuse esitaja on välismaal resideeruv Soome maksukohustuslane, kelle pensionitulu oli
2. a 4 089 eurot (60 220 EEK) ja et sellelt tulult arvestatud riikliku ja munitsipaalmaksu saajaks on Soome riik. Nimetatud summa on näidatud ka Soome maksuhalduri poolt koostatud Ü.B.i maksudeklaratsioonis /tl 20-23/. Osundatud dokumentidest nähtub ka, et pärast tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamist oli maksubaas
3. Maksuameti selgitus tõendab, et: Ü.B. on Soome maksukohustuslane (mitteresidendi piiratud maksukohustusega), tema pensionitulu maksustatakse tulumaksuskaala alusel, samuti tulumaksumäärad. Kogu pensionitulult määratakse Soome riigi- ja munitsipaalmaks. Maksustamisel tehtava mahaarvamise summa on võrdne kogu pensionituluga. Pensionitulust tehakse kinnipidamised Soomes. Soome maksuhalduri eeltäidetud tuludeklaratsioon tõendab, et Ü.B.i sissetulekult kuulub tulumaks kinnipidamisele pärast mahaarvamiste tegemist. Samasuguseid dokumente saadavad Soome haldusorganid kaebuse esitajale iga maksuaasta kohta, need on olemas ka
4. a kohta. Asjaolu, et kõnealuseid pensione maksustaks Soomes, on üldteada. Vastavaid selgitusi võib lugeda Soome maksuameti veebilehelt, näiteks: „Jos saat eläkettä suomalaiselta eläkelaitokselta, eläke verotetaan Suomessa vaikka asut toisessa Pohjoismaassa. Vero otetaan saman prosentin mukaan kuin Suomessa asuvilta. Jos tulosijää alle verotettavan määran, veroa ei mene. Saat Suomesta aina keväällä esitäytetyn veroilmoituksen, josta võit tarkistaa että edellisen vuoden eläkkeet on merkitty oikein.“i Vaide lahendamisel on maksuhaldur käitunud maksumaksja suhtes ebaausalt ja vastuolus hea halduse põhimõttega, viidates Vaideotsuses olematutele tõenditele. Samuti on Vaideotsuses ebaõigesti rakendatud maksuseadusi. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. PMTK jääb Vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel asjaoludel ja põhjustel. Soome edastas Eestile informatsiooni Maksulepingu art 19 alusel saadavate pensionide kohta. PMTK võttis Ü.B.iga ühendust, kuna Soomest saadud informatsiooni kohaselt oli Ü.B. vastava pensioni saaja ja pension kuulus Eestis maksustamisele. 3 23.11.2010 esitas Ü.B.
5. a ja
6. a tuludeklaratsioonid, samal päeval väljastas maksuhaldur Ü.B.ile maksuteate nr 50108 füüsilise isiku
7. a juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu kohta ning maksuteate nr 50104 füüsilise isiku
8. a juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluv summa kokku 16 958 krooni tuleneb Soomest saadud pensionisummadest, millega kaebaja täiendas oma tuludeklaratsioone PMTK nõudel. Tulumaksuga maksustamisel liigitatakse maksumaksjad residentideks ja mitteresidentideks. Selle mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku maksukohustuse ulatus. Seega võib öelda, et maksustamisel on määravaks isiku residentsus. Eeltoodu on oluline just seetõttu, et vältida mitmekordsete maksusoodustuste rakendamist, mis ei ole õiglane. Eesti residendi maksustamisel kehtib maailmatulu printsiip, mis tähendab, et isiku kõik Eestist ja välimaalt saadud tulud maksustatakse Eestis (Lasse Lehis. Maksuõigus, lk 281). Ü.B. on maksuhalduri andmetel Eesti resident (seda kinnitab ka kaebaja ise oma kaebuses, et on Eestisse naasnud) ja maksustamisel on maksuhaldur kaebajat käsitlenud kui Eesti residenti. Soome poolt Eesti maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on
9. a ja
10. a tehtud kaebajale väljamakseid Kuntien Eläkevakuutus poolt summas 7515,45 eurot. Eestis on välisriigi pension saajale tulumaksuga maksustatav.

§ 232

alusel lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.

§-s 232 nimetatud maksuvabastuse kohaldamiseks liidetakse kõigist nimetatud riikidest saadud pensionid kokku. Välisriigi pensioni maksustamist Eestis mõjutavad riikidevahelised kahepoolsed tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (maksuleping), mille Eesti on sõlminud paljude riikidega. Maksuleping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib ning kehtestab ka sätted topeltmaksustamise vältimiseks. Teises riigis samalt tulult juba makstud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse, kui välisriigi tulumaks on lõplik ja tagastamatu, st välisriigi seadus maksustamise ette nägi ja maksuleping ei keelanud teisel riigil maksu võtta. Igast konkreetsest riigist saadud pensioni korral lähtutakse maksulepingust tulenevate soodustuste ja vabastuste andmisel just selle riigiga sõlmitud maksulepingu sätetest, mis võivad olla erinevate maksulepingute puhul erinevad. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis märgitakse välisriigi seaduse alusel või sotsiaalkindlustuslepingu alusel makstav pension välisriigi tulude tabelisse 8.1 (vt rahandusministri 26.11.2007 määruse nr 53 lisa 1). Kui pension vastab

§-s 232 sätestatud tingimustele, märgitakse tululiigiks “pension, millele kohaldub 36 000 krooni maksuvabastus”. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni märgitakse pension kogusummas koos võimaliku välisriigis kinnipeetud tulumaksuga. Välisriigis tasutud tulumaksu saab Eestis tulumaksukohustuse vähendamiseks arvesse võtta, kui Eesti pensionäril on tulumaksu tasumist kinnitav tõend ning välisriigi tulumaks oli lõplik ning on tagastamatu. Eestis tasutakse pensionilt tulumaksu vahe, mille võrra välisriigis makstud tulumaks on väiksem Eesti seaduse alusel arvutatud tulumaksust. Välisriigis Eesti määrast enam tasutud tulumaksu Eestis ei tagastata. Vastavalt Maksulepingule, kui Eesti resident saab Soomest sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstud pensioni, siis Eestis nimetatud pensioni ei maksustata (Maksulepingu art 18 lg 2 p a). Samas pension, mida lepinguosaline riik maksab riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuse eest, maksustatakse ainult Eestis, kui pensioni saaja on Eesti resident ja kodanik (Maksuleping art 19 lg 2 p b). Seega välisriigis makstud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta, pension märgitakse tabelisse 8.1, arvesse võetakse ka pensioni maksuvabastus

§ 232alusel (kuni 36000 krooni).

4 Ü.B.ile on tehtud

1. a ja
2. a väljamakseid Kuntien Eläkevakuutus poolt summas 7515,45 eurot ja Soome on edastanud andmed Eestile, et nimetatud väljamaksetelt ei ole Soomes tulumaksu kinni peetud ning see kuulub Eestis tulumaksuga maksustamisele vastavalt Maksulepingu art 19 lg 2 p-le b. Nimetatu kohaselt pension, mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse või statuudi määratletud üksuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse üksikisikule selle riigi, omavalitsuse või üksuse teenistuse eest, maksustatakse teises lepinguosalises riigis, kui üksikisik on selle riigi resident ja kodanik. Teiste sõnadega, kui isikule makstakse Soome poolt pensioni riigi, kohaliku omavalitsuse vms teenistuse eest, maksustatakse see selles riigis, mille resident kodanik on. Seega Ü.B.ile kohaldus just Maksulepingu art 19 lg 2 p b). Ü.B. on Eesti resident ja Soome poolt elektroonselt esitatud andmed ühtivad kaebaja poolt kohtule esitatud andmetega. Eeltoodut kinnitavad ka kaebusele lisatud dokumendid: Pensioniameti tõend, et tegemist on avalik-õigusliku asutuse poolt makstud pensioniga ja Ü.B. on Soome mitteresidendi piiratud maksukohustusega. Soome eeltäidetud tuludeklaratsioonil on märge, et isik on Soomes mitteresident - Kotikunta 31.12.2008 ULKOMAAT. Lisaks VEROTODISTUS 2009 märge RAJOITETUSTI VEROVELVOLLINEN (piiratud maksukohustus). Kokkuvõtvalt märgib PMTK, et juhul kui välismaa pension on selline, mida maksustatakse ainult Eestis, deklareeritakse see füüsilise isiku tuludeklaratsiooni välismaalt saadud tulu tabelis 8.1, Eestist saadud pension deklareeritakse A vormil, ning maksumaksja saab kasutada maksuvaba osa, kokku kuni 36 000+ 27000 krooni aastas. Lähtuvalt eeltoodust ongi Ü.B. 23.11.2010 maksuhaldurile esitatud
3. a ja
4. a tuludeklaratsioonidel deklareerinud Soome pensioni tabelis 8.1 ja Eestist saadud pensioni A vormil /tl 66-72/. Maksuhaldur on eeltoodud andmeid arvesse võttes välja arvestanud juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ning saatnud Ü.B.ile vaidlustatud maksuteated füüsilise isiku
5. a ja
6. a juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu kohta. Kaebaja seisukohale, et maksuteadetes ei ole tuvastatud maksustamise faktilisi asjaolusid ja sellest ei nähtu maksude määramise õiguslik alus ning seega ei ole maksuteated motiveeritud, vaidleb PMTK vastu, kuid kuna Vaideotsuses on eeltoodule esitatud piisavad vastuargumendid, ei pea PMTK vajalikuks põhjendusi üle korrata. Kaebuses toodud asjaolule, et kaebaja enne Eestisse naasmist tegi järelepäringu Soome pensionide maksustamise kohta Eestis, lisab PMTK omalt poolt, et küsimus, mis puudutas vanaduspensioni, mida hakatakse (tulevikus) saama Soomest (ja saadakse Eestist), oli esitatud P. T. nimeliselt e-maililt (tl 73; küsija isik, kui see oli Ü.B., pole tuvastatav). Kuna konkreetsed pensioni määramise asjaolud ja isikuandmed puudusid, oli ka esialgne vastus üldine, viidates Eesti residendile üldiselt, Maksulepingule ja tavapärasele (pensioniameti poolt makstavale) vanaduspensionile ehk sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstavale pensionile. Kui isik ei hakanud saama Soomest pensioni mitte riikliku sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel, vaid eriliigilist pensioni muu seaduse alustel (kohaliku omavalitsuse teenistuse eest, vabatahtlikust pensionifondist, tööandjalt vms), siis saades aru, et temale ei määratud Soomes pensioni sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel, pidanuks ta esitama täpsustava selgituse või pensioni määramise dokumendi (peale pensioni vormistamist). Tavapäraselt nii ka tehakse, sest anonüümselt üldsõnalist küsimust esitades ei saa isik kuidagi veenduda, et saab just konkreetselt tema maksustamise asjaolusid puudutava vastuse. Kokkuvõttes leiab PMTK, et vaidlustatud maksuteated vastavad MKS § 46 sätestatud nõuetele, on õiguspärased ning kaebaja argumendid ei anna alust nende kehtetuks tunnistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 5
7. Kaebusest nähtuvalt Ü.B. peab vaidlustatud maksuteateid nr 50108 ja nr 50104 õigusevastaseks seetõttu, et maksuteadetes ei ole tuvastatud maksustamise faktilisi asjaolusid ja sellest ei nähtu maksude määramise õiguslik alus Soomest saadud pensioni osas, mistõttu maksuteated ei ole motiveeritud. Samuti ei ole maksuhaldur järginud uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust ning on ebaõigesti rakendatud maksuseadusi. PMTK vaidleb kõigile neile väidetele vastu, pidades neid põhjendamatuteks. Kohus jagab antud juhul vastustaja ja Vaideotsuses toodud MTA seisukohti, leides, et Ü.B.i kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kohus rõhutab eelkõige järgmist. 2.

§ 6

lg 1 kohaselt füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. Riigikogu poolt 25.11.1993 seadusega ratifitseeritud Maksulepingu art 4 lg-test 1 ja 2 tulenevalt selles lepingus tähistab mõiste "lepinguosalise riigi resident" kõiki isikuid, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, asukoha, juhtimiskeskuse, registreerimise või mõne muu sarnase kriteeriumi alusel. Mõiste hõlmab ka lepinguosalist riiki, tema riiklikke allüksusi, kohalikke omavalitsusi ja statuudiga määratletud üksusi. Mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu. Kui 1. lõike sätete kohaselt on üksikisik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus muu hulgas järgnevalt: teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus). Arvestades eelmärgitut, antud juhul ei ole vaieldav ja see ilmneb ka esitatud dokumentidest, et kaebaja on Eesti resident ja Soomes mitteresident. Maksulepingu art 18 käsitleb pensionide maksustamist, lg 1 kohaselt, olenevalt 19. artikli 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja annuiteedid ainult riigis, kus pensioni saaja on resident. Sama artikli lg 2 p

1. a)järgi, olenemata 1. ja 3. lõike sätetest ja olenevalt 19. artikli 2. lõike sätetest, maksustatakse pensionid ja muud toetused, nii perioodilised kui ühekordsed kompensatsioonid, mis on makstud lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel või mõne muu sotsiaalse heaolu tagamiseks lepinguosalise riigi poolt loodud riikliku korra alusel, ainult antud riigis. Riigiteenistust reguleeriva Maksulepingu art 19 lg 2 p
2. a)järgi pensioni, mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse või statuudiga määratletud üksuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse üksikisikule selle riigi, omavalitsuse või üksuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis. Tulenevalt sama lõike p-st
3. b)seejuures maksustatakse nimetatud pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui üksikisik on selle riigi resident ja kodanik. Kaebusele lisatud Kuntien Eläkevakuutus (Omavalitsuste Pensionikindlustus) tõenditest Soomest saadud pensioni kohta ja kaebaja 2008. a ja 2009. a tuludeklaratsioonidest ilmneb, et Ü.B.ile on tehtud 2008. a ja 2009. a väljamakseid Kuntien Eläkevakuutus poolt kokku summas 7515,45 eurot. PMTK väitel Soome on edastanud Eestile andmed, et nimetatud väljamaksetelt ei ole Soomes tulumaksu kinni peetud ning see kuulub Eestis tulumaksuga maksustamisele vastavalt Maksulepingu art 19 lg 2 p-le b. Tulumaksu mittekinnipidamine Soomes nähtub ka Kuntien Eläkevakuutus tõendist 2009. a kohta. Et tegemist ei olnud sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstava pensioniga, vaid omavalitsuse poolt makstava pensioniga ja Ü.B. on Eesti resident ja kodanik, on selge, et tema Soomes saadud pension kuulus maksustamisele just Eestis. 6 3. Eelnevat arvestades on ekslik kaebaja seisukoht, et PMTK on rakendanud ebaõigesti maksuseadusi. Kohtule jääb arusaamatuks Ü.B.i väide: „Isegi juhul, kui nimetatud summad kuuluksid deklareerimisele, peaks maksuhaldur arvutama tasumisele kuuluva tulumaksu neilt summadelt eraldi (

§ 45

), võttes arvesse

§ 232

sätestatut.“

§s 232 sätestatud täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral on PMTK ju arvestanud seaduses ettenähtud ülemmäära piires.

§-s 45 reguleeritakse välismaal tasutud tulumaksu arvestamist juhul, kui välisriigis saadud tulult on välisriigis tasutud tulumaks. Kaebaja ei ole Soomes tulumaksu tasunud. Tulenevalt

§ 12

lg-st 1 tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh pensionid. Rahandusministri 26.11.2007 määrusega nr 53 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ on kehtestatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonide vormid. MKS § 82 kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul on vastustaja lähtunud kaevatud maksuteadete väljastamisel nimelt Ü.B.i enda esitatud tuludeklaratsioonidest (viidatud määruse lisas 1 toodud Vorm A). Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes väidetav uurimisprintsiibi mittejärgimine vastustaja poolt. Kuivõrd kaebaja deklareeritud tulud Soomes makstud pensioni näol ühtisid Soomest edastatud andmetega Ü.B.i tulu kohta, siis ei pidanud PMTK-l tekkima kahtlust ega vajadust koguda täiendavaid tõendeid. Seega ei näe kohus, et vastustaja oleks oma sellekohaseid kohustusi eiranud. Seoses kaebaja väidetega, mis puudutavad vastustaja poolt väidetavalt ebaõiget nõudmist kanda Ü.B.ile sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstud „riikliku pensioni“ summad tuludeklaratsioonidesse, selgitamiskohustuse täitmata jätmist ja MTA 13.12.2006 e-kirjaga saadetud vastust kaebaja järelepärimisele, märgib kohus järgmist. Esiteks ei ole Ü.B. käesolevas asjas vaidlustanud mingeid PMTK ega MTA toiminguid, vaid on taotlenud üksnes PMTK maksuteadete nr 50108 ja nr 50104 tühistamist. Kohus vaatab asja läbi ainult kaebuses esitatud taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega (HKMS § 19 lg 7). Teiseks on aga neile tõstatatud probleemidele sisuliselt juba vastatud. 4. Maksuteadete õigusliku alusena on näidatud MKS § 46 ja § 88 lg 2 ning

§ 46lg 1.

MKS §-s 46 on sätestatud nõuded maksuhalduri haldusaktidele. Vastavalt MKS § 88 lgle 2, kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot. Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal.

§ 46

lg 1 kohaselt Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. /…/ Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuteadetes on osundatud asjakohastele õigusnormidele. Maksuteadetes on toodud nende andmise faktiline alus: märgitud on, et maksuteadete nr 50108 ja nr 50104 koostamise aluseks on Ü.B.i vastavalt

1. a ja
2. a tuludeklaratsioon, 7 samuti on toodud juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu arvestamise aluseks olevad andmed koos arvutuskäiguga (kaebaja ei ole väitnud, et PMTK oleks eksinud arvutuslikult). Maksuteated vastavad ka muus osas MKS § 46 nõuetele. Asjaolu, et neis ei ole osundatud ka Maksulepingule, ei muuda nimetatud maksuteateid motiveerimata haldusaktideks. Seega on tegemist õiguspäraste haldusaktidega, mis sellistena ei riku mingeid kaebaja õigusi ega ole seetõttu alust ka nende tühistamiseks.
3. HKMS § 92 lg-s 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks. Järelikult jäävad Ü.B.i menetluskulud tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende suuruse põhjendatust ja kandmise tõendatust. Kuna PMTK ei ole kohtukulude nimekirja ja tõendeid kulu kandmise kohta kohtule esitanud, siis jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8