2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Aado Oherd’ile . Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (
KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.
lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
kohaselt on halduskohtusse pöördumisel 1 primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine avalik-õiguslikus suhtes. 3. Aado Oherd on pöördunud kohtu poole 05.08.2011 (teise) kaebajana Ena Soodla poolt 30.06.2011 esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-11-1628), kaebuse täiendamise etapis.
Kuna haldusasjas nr 3-111628 oli kaebuse esitajaks E. Soodla, siis ei saanud nimetatud kaebuse raames astuda kaebuse täiendamise käigus menetlusse teise kaebajana A. Oherd, samuti ei saanud E. Soodla haldusasjas nr 3-11-1628 esitada taotlusi A. Oherdi õiguste kaitseks. Kuna E. Soodla ja A. Oherd olid 05.08.2011 dokumendi digitaalselt allkirjastanud, siis vormistas kohus A. Oherdi pöördumise halduskohtu poole iseseisvaks kaebuseks haldusasjana nr 3-11-2055. 4. Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama
nõuetele.
lg 1 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab
nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv.
lg 2 kohaselt, kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse esitajale. Kohus selgitab kaebajale, et kuigi A. Oherdi 05.08.2011 pöördumine kaebajana kohtu poole ei vasta kõigile
§-s 10 kaebusele esitatud nõuetele, ei pea kohus otstarbekaks kaebuse käiguta jätmist, kuna kõik kaebuse puudused ei ole kõrvaldatavad ja seetõttu kaebus kuulub tagastamisele.
Kohus selgitab, et seadus ei näe ette toimingu tühistamise võimalust. Esitatud taotlused on seotud 31.05.2011 ja 16.06.2011 volikogu istungite läbiviimise (ettevalmistamise) korra väidetava rikkumisega. Kohus selgitab, et volikogu õigusaktid, mis halduskohtus oleksid
Selliseid haldusakte kaebaja kaebuses vaidlustanud ei ole. Tulenevalt KOKS §-dest 23 ja 51 volikogu või selle eestseisuse istungite protokollid ei ole halduskohtus vaidlustatavad õigusaktid, vaid need koostatakse menetlustoimingu (istungi, koosoleku) käigu fikseerimiseks. Seetõttu võivad need omada tõenduslikku tähendust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi
nõuetele vastavat taotlust, mida kohus saaks menetleda. 6.
lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus selgitab, et
lg-s l märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigus. Siin peetakse silmas üksikisiku õigust saada kaitset avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse eest. Samuti on võimalik halduskohtus lahendada erinevate avaliku võimu kandjate 2 vahelisi vaidlusi. See säte ei hõlma aga vaidlusi, mis tekivad avaliku võimu kandja siseselt tema organite või nende erinevate osade vahel. Kaebuse saavad nimetatud sätte alusel esitada isikud, kellel on selleks põhjendatud huvi nende erahuvist lähtuvalt. A. Oherdi kaebus kui kollegiaalse haldusorgani liikme poolt esitatud kaebus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist, mistõttu kaebust ei ole võimalik menetleda
Halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Kaebuse esitaja ei ole
Põhjendatud huviks
Tulenevalt eeltoodust ei ole A. Oherdil
§-s 7 sätestatud igaühe kaebeõigust. 7. Kohtu ülalnimetatud seisukohta toetab senine kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.04.2003 määruses nr 2-3/424/03 leidnud, et linnavolikogu liikme ja linnavolikogu vahelise vaidluse lahendamine oleks halduskohtus võimalik näiteks teenistusalastes küsimustes (palk, puhkused jne), kuna selleks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus ei puuduta taolisi linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid ametialaseid probleeme (nt võimuküsimust), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses leidnud, et Vasalemma vallavolikogu 31.05.2011 ja 16.06.2011 istungite korraldamise/läbiviimisel oleks rikutud tema isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas on tunnustatud seisukohta, mille kohaselt
ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel. Kaebajad on kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja poolel - seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, mille lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leiab, et eelmärgitu käib ka A. Oherdi kaebuse kohta, mille puhul isik vallavolikogu liikmena soovib samaaegselt sisuliselt olla nii kaebaja kui ka vastustaja. 8. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab kaebajale, et avaliku võimu organi sisemist vaidlusküsimust on võimalik lahendada vallavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leiab, et volikogu (esimehe) tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saab ta taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud otsuste uuesti läbivaatamist vastavalt KOKS-s ja Vasalemma valla põhimääruses sätestatud korrale või pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (KOKS § 66 lg 1; VVS § 85). Hurma Kiviloo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.