Obsah (7)

§ 11§ 5§ 24§ 92§ 21§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1770 Haldusasi OÜ Silversea kaebus Politsei- ja Piirivalve

§ 11lg 31 p 5).

2. Mõista Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroolt OÜ Silversea kasuks välja viimase kantud menetluskulude katteks 1735 eurot /üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis eurot ja 00 senti/ (

§ 5lg 1, § 93 lg-d 2 ja 5; Ts

MS § 168 lg-d 4 ja 5). 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Henrik Kirsimäe kaudu ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 1 ja 2; Ts

MS § 178). MENETLUSE KÄIK:

2. juulil 2011 saabus Tallinna halduskohtule OÜ Silversea kaebus, milles taotleti Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB)
3. juuni 2011 ettekirjutuse nr 1-7/2535 ja
4. juuni 2011 ettekirjutuse nr 1-7/2536 tühistamist. Vaidlustatud ettekirjutustega kohustati vastavalt AS SEB Pank ning AS Marfin Pank Eesti kehtestama juriidilise isiku OÜ Silversea arvelduskontodele tähtajatu kasutamise piirangu kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni. Koos kaebusega esitas OÜ Silversea esialgse õiguskaitse taotluse, paludes tühistada piirang ja vabastada kaebaja rahalised vahendid.
6. juuli 2011 kohtunõudega küsis kohus RAB-lt esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta.
7. juulil 2011 edastas RAB kohtule
8. juuli 2011 ettekirjutused nr 1-7/2742 ning 1-7/2743, millega tunnistati kehtetuks kaebuses vaidlustatud ettekirjutused. Seetõttu jättis kohus
9. juuli 2011 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna vaidlustatud ettekirjutuste kehtetuks tunnistamine haldusorgani enda poolt tõi kaasa asjassepuutuvate krediidiasutuste kohustuse pangakontod vabastada. Seega oli kaebuse esitaja poolt esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärk saavutatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus vajadus.
10. Eelmärgitut arvestades kohus
11. augusti 2011 kohtunõudega küsis kaebaja seisukohta menetluse jätkumiseks, kuna kehtetute haldusaktide suhtes ei saa enam esitada tühistamisnõuet. Antud juhul saaks kaebaja esitada üksnes tuvastamisnõude, kuid see eeldab põhjendatud huvi olemasolu. Et kaebust ei ole formaalses mõttes vastavalt

§ 11

lg-le 9 veel menetlusse võetud, siis on problemaatiline menetluse lõpetamine

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebajal tuli kohtule teatada, kas kaebaja loobub kaebusest ja kohus võib talle kaebuse tagastada või soovib OÜ Silversea muuta kaebuse taotlust ja taotleda vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist. Esimesel juhul on kaebajal õigus riigilõivuseaduses ettenähtud korras vastavalt

§ 92lg 4 p-le 2 taotleda riigilõivu tagastamist.

Teisel juhul aga tuleb täpsustada oma kaebust ja märkida, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes.

2. augustil 2011 on kaebaja kohtule teatanud, et tal oleks otstarbekas loobuda kaebusest, kuivõrd tühistamiskaebuse ümberkvalifitseerimisel tuvastamiskaebuseks oleks kaebaja ainsaks põhjendatud huviks kohtuväliste õigusabikulude hüvitamine. Kuna

-s ei ole ette nähtud menetluskulude hüvitamist kaebaja kasuks olukorras, kus kaebuse ese langeb ära enne kaebuse menetlusse võtmist, siis tuleb antud juhul juhinduda menetluskulude küsimuses tsiviilkohtumenetluse menetlusnormidest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku, edaspidi TsMS, § 168), et tagada kaebaja võrdne kohtlemine olukorras, kus kohtusse pöördumise ese langeb ära seoses RAB käitumisega ning taotletav tagajärg on seega saavutatud. Kaebaja on esitanud kohtule kuludokumendid, mis tõendavad õigusabikulude summas 3456.00 eurot kandmist.

2. septembri 2011 kohtunõudega kohus küsis edasiste menetlustoimingute tegemiseks RAB seisukoha eelkõige järgmiste küsimuste osas: 1) kas kaebaja poolt esitatud põhjendatud huvi – menetluskulude hüvitamine, on vaadeldav põhjendatud huvina kaebuse ümberkvalifitseerimisel tuvastamiskaebuseks, 2) kas menetluskulude hüvitamisel on põhjendatud lähtumine TsMS sätetest, 3) kas taotletavate menetluskulude suurus on põhjendatud.
3. Oma
4. septembril 2011 saadetud vastuses kohtunõudele leiab RAB, et menetluskulude hüvitamine ei ole antud juhul vaadeldav põhjendatud huvina kaebuse ümberkvalifitseerimiseks tuvastamiskaebuseks. RAB on seisukohal, et menetluskulude hüvitamisel antud haldusasjas on põhjendatud lähtumine TsMS sätetest, samas on taotletavad menetluskulud summas 3456.00 eurot põhjendamatult suured, kuna tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. 2 KOHTU SEISUKOHT:
5. Kõigepealt kohus nõustub vastustajaga, et menetluskulude hüvitamine ei ole antud juhul vaadeldav põhjendatud huvina tühistamiskaebuse ümberkvalifitseerimiseks tuvastamiskaebuseks, kui vaidlustatud haldusakte tühistada enam ei ole võimalik. Sisuliselt on sama möönnud ka kaebaja ise. Õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste, mille kaitseks ta kohtusse pöördus, teostamisel või kaitsel. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole põhjendatud huviks

mõttes. Kohus leiab, et kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks ja ta on esitanud alternatiivina loobumisavalduse, siis saab kõne alla tulla seoses eeltooduga menetluse lõpetamine või kaebuse tagastamine.

1. Asjast nähtub, et RAB on tühistanud vaidlustatud
2. juuni 2011 ettekirjutuse nr 17/2535 ja
3. juuni 2011 ettekirjutuse nr 1-7/2536 pärast kohtule kaebuse esitamist, kuid enne, kui kohus on kaebuse jõudnud

§ 11lg 9 kohaselt menetlusse võtta.

Kaebaja on seisukohal, et tal on otstarbekas loobuda kaebusest, kuna ainukeseks põhjendatud huviks kaebuse ümberkvalifitseerimisel tuvastamiskaebuseks oleks kohtuväliste õigusabikulude hüvitamine.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 24

lg 1 p 2 alusel halduskohus lõpetab menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Kohus on seisukohal, et asja menetlust saab lõpetada, kui kaebus on vastavalt

§ 11lgle 9 määrusega menetlusse võetud.

Seega ka kaebusest loobumise regulatsioon (

§ 21

) laieneb olukorrale, kui kohus on kaebuse juba menetlusse võtnud.

§ 21

lg 5 kohaselt kaebusest loobumise kohus kinnitab määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Et OÜ Silversea kaebust ei ole veel menetlusse võetud, siis ei saa kohus kaebusest loobumist vastu võtta ega asja menetlust

§ 24lg 1 p 2 alusel ega ka § 24 lg 1 p 4 lõpetada.

Viimatinimetatud säte tagaks isikule õiguse saada hüvitatud kohtusse pöördumisega seotud menetluskulud (

§ 92lg 5).

Seega, kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebaja märgitud põhjendatud huvi (kohtuväliste õigusabikulude hüvitamine) kaebuse ümberkvalifitseerimisel tuvastamiskaebuseks ei ole antud juhul vaadeldav põhjendatud huvina

mõttes ning menetluse lõpetamise instituudi kohaldamine ei ole võimalik, siis kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sätte järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 9. Samas on kohus seisukohal, et kuna antud kohtuvaidlus oli ajendanud RAB poolt kaebaja suhtes antud (mis tingiski kohtusse pöördumise) ja seejärel RAB enda poolt tühistatud haldusaktidest, siis ei oleks õiglane, kui OÜ Silversea jääks menetluskulude osas ebasoodsamasse positsiooni võrreldes mõne teise kaebajaga, kelle kaebus tema vaidlustatud haldusaktide tühistamise ajaks on juba menetlusse võetud. Tasakaalustamaks

-s puuduvat regulatsiooni, mis näeks ette menetluskulude hüvitamise kaebaja kasuks olukorras, kus kaebuse ese langeb ära enne kaebuse menetlusse võtmist, ja juhindudes

§ 5lg-st 1 nõustub kohus kaebaja ja RAB seisukohaga, et antud juhul on põhjendatud lähtumine Ts

MS vastavatest sätetest (§ 168), sest kohtusse pöördumise alus on langenud ära seoses 3 vastaspoole käitumisega (mille tagajärjel taotletav eesmärk on saavutatud, nõue sisuliselt rahuldatud). TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 10. Tõendamaks kaebaja poolt kantud menetluskulusid, on kaebaja esitanud kuludokumentidena Advokaadibüroo Legalia OÜ 29.07.2011 arve nr 214/2011 (tl 49) ja OÜ Silversea 01.08.2011 maksekorralduse nr 47 (tl 50). Kohus leiab, et nimetatud dokumendid tõendavad vastavalt

§ 93lg-le 1 menetluskulude kandmist kaebaja poolt summas 3456.00 eurot.

Samas, arvestades väljakujunenud õigusabiteenuste hindu, asja keerukust ja reaalset töö mahtu, on taotletud õigusabikulude nõue kohtu arvates põhjendamatult suur. Kohus nõustub RAB seisukohaga, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusvaidlusega. Asjas ei ole olnud ka mahukat kirjavahetust kohtuga, mille osas kaebajal õigusabikulude nõue võiks olla. Kuna RAB tühistas kaevatavad haldusaktid enne, kui kohus kaebuse menetlusse jõudis võtta, siis vajas kaebaja õigusabi ainult kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue 3456.00 euro väljamõistmiseks ca 18 õigusabitunni eest on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei ole seega põhjendatud. Tulenevalt

§ 92

lg-st 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 93lg-le 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et mõistlik on õigusabikulu väljamõistmine ca ½ ulatuses taotletud nõude suurusest. Bürookulude osas kohtul vastuväiteid pole. Seega kohus loeb antud juhul põhjendatuks menetluskulude nõude rahuldamise summas 1735.00 eurot. 11.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

§ 84

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Kuna riigilõivuga toimimine on

-s selgelt reguleeritud, siis puudub alus selles küsimuses TSMS-st lähtumiseks ja riigilõivu muude menetluskulude hulka arvamiseks. Et antud juhul puudub alus kaebusest loobumise vastuvõtmiseks ja kohus tagastab kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Hurma Kiviloo Kohtunik 4