Obsah (10)

§ 143§ 106§ 163§ 146§ 65§ 651§ 153§ 22§ 165§ 66

2-09-41414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41414 Tsiviilasi Võlgniku Rahvusvaheli

§ 143

lg 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale 60 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates.

§ 143

lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluses on tunnustatud pandiga tagatud nõuet, ei koosta haldur jaotusettepanekut enne, kui pandi ese on müüdud. Käesoleval juhul müüdi pandiesemed (kinnistud) 27.12.2010.a toimunud enampakkumisel. Haldurile teadaolevalt pole kohtusse esitatud nõuete tunnustamise hagisid ja seega puuduvad vaidlused nõuete tunnustamise üle (

§ 106lg 1).

Lähtudes eeltoodust, koostas haldur jaotusettepaneku ja avaldas 28.01.2011.a vastavalt

§ 143

lg 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 22.02.2011.a määrusega. Seoses asjaoluga, et pankrotivara oli müüdud ning haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, on haldur koostanud 01.04.2011.a. AS-i RK Amarant (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande. ning vastavalt

§ 163

lg 1 avaldas 01.04.2011.a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ja et lõpparuandele võib esitada vastuväite 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest. Seoses sellega, et pankrotitoimkonna liige Valdur Krasavin esitas lõpparuandele vastuväite, jättis Viru Maakohus oma 25.05.2011.a määrusega halduri poolt 01.04.2011.a koostatud lõpparuande kinnitamata. Peale debitoorse võlgnevuse edukat sissenõudmist läbirääkimiste käigus, koostas haldur uue lõpparuande ning avaldas 13.07.2011.a vastavalt

§ 143

lg 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda. 2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh iga pandieseme müügist saadu kohta) 2.1 Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga moodustas võlgniku pangakontode jääk kokku 4 126,32 krooni ehk 263,72 eurot. 2.2 Kassa jääk oli 0 (null) Eesti krooni. 2.3 Kuna mõlema võlgnikule kuuluva kinnistu suhtes olid sõlmitud üürilepingud, laekus pankrotimenetluse jooksul pankrotivara hulka üüritulu summas kokku 28 760,24 eurot (käibemaksuta), üüritulule lisanduv käibemaks moodustas 5 752,05 eurot. 2.4 Pankrotivara hulka kuulusid järgmised kinnistud:

1. a)4100/50556 mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Harju Maakohu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 7544501 ja reaalosa mitteeluruum nr 43, mille üldpind on 410,00 m2 ja mille tähistus plaanil on 43; katastritunnustega 78401:104:0410 ja 78401:104:0740, ärimaa 100%, asukohaga XXX;
2. b)7892/36136 mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Harju Maakohu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 17966901 ja reaalosa mitteeluruum nr 5, mille üldpind on 789,20 m2 ja mille tähistus plaanil on 5; katastritunnusega 78403:315:2880, ärimaa 100%, asukohaga XXX. Kinnistud võõrandati 27.12.2010.a toimunud enampakkumisel ning XXX kinnistu müügist laekus pankrotipessa 127 823,30 eurot (käibemaksuta) ja XXX kinnistu müügist laekus 255 646,59 eurot (käibemaksuta). Kahe kinnistu müügist laekus pankrotipessa seega kokku 383 469,89 eurot. Kinnistud on koormatud hüpoteekidega ning mõlema kinnistu puhul on esimese järjekoha hüpoteegipidajaks AS Swedbank. 2.5 Lisaks suurenes pankrotivara müügile lisanduva käibemaksu näol kokku summas 76 693,98 eurot. 2.6 Lisaks suurenes pankrotivara pangaintresside näol kokku summas 118,76 eurot. 2.7 Lisaks suurenes pankrotivara pankrotieelse debitoorse võlgnevuse laekumise näol summas 4 603,31 eurot. 3/9 2-09-41414 Kokku moodustab pankrotivara maht käesolevas menetluses seega 499 661,95 eurot. Lähtudes eeltoodust, on käesoleval ajal ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. 3. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146) 3.1.

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 3.1.1 vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; 3.1.2 massikohustused (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb massikohustuseks;

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 15 438,95 eurot: Kulu liik Sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult Sotsiaalmaks pankrotihalduri esialgselt tasult Arvestuslik sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult Arvestuslik tulumaks pankrotihalduri tasult Arvestuslik kohustusliku kogumispensioni makse pankrotihalduri tasult Maamaks Kinnisvara eksperthinnangud Transpordikulu (bensiin, amortisatsioon, parkimine) Pangakulu, kursivahed, väärtpaberi konto hooldustasu Kuulutused AT-s ja mujal, riigilõiv Kokku: EUR 379,64 1 202,18 6 392,84 4 027,49 193,73 1 932,77 1 086,50 175,64 16,05 32,11 15 438,95 3.1.3 pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas eurot: Kulu liik Ajutise halduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus) Ajutise halduri tasu (jõustunud kohtumäärus) Pankrotihalduri esialgne tasu (bruto) Pankrotihalduri tasu (neto) Raamatupidamisteenus Pankrotimenetluse jooksvad bürookulud Kokku: EUR 249,06 1 150,41 3 642,96 15 151,02 1 661,70 3 195,58 25 050,73 Kokku on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) summas 40 489,68 eurot. 3.1.4 Lisaks kuulub tasumisele ka käibemaks vara müügilt summas 82 130,43 eurot, mis kuulub arvestamisele ja riigile tasumisele sõltumata halduri tegevusest ning mida ei saa faktiliselt lugeda halduri tegevusega seotud kuluks või väljamakseks. 3.1.5 Pankrotihalduri tasust Haldur on lähtunud pankrotihalduri lõpliku tasu arvestamisel

§-dest 65 ja 651.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 3.1.5.1 Halduri tasu alammäär AS RK Amarant (pankrotis) pankrotivara, millelt kuulub arvestamisele halduri tasu, moodustab kokku 416 952,20 eurot. 4/9 2-09-41414 Pankrotihalduri tasu alammäär AS-i RK Amarant (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 1 kohaselt seega: 19 045 eurot + 2,25% tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (416 952,20-320 001)*2,25% = 2 181,40 eurot) = 21 226,40 eurot. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 21 226,40 eurot. 3.1.5.2 Halduri tasu ülemmäär Pankrotihalduri tasu ülemmäär AS-i RK Amarant (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 2 kohaselt seega: 22 081 eurot + 2,6 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (416 952,20 -320´001)*2,6% = 2 520,73 eurot) = 24 601,73 eurot. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 24 601,73 eurot. 4. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega. Võlgnikule kuuluvate kinnistute müük oli suhteliselt keeruline, kuna need olid koormatud pikaajaliste kehtivate üürilepingutega. Haldur pidi tegelema väga intensiivselt müügitööga ja pidama palju läbirääkimisi, et leida nii spetsiifilistes objektides (koos kehtivate pikaajaliste üürilepingutega) potentsiaalselt huvitatud isikuid/äriühinguid, kes oleksid võimelised ka ostma kinnisasju. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, lepinguid välisriikide äriühingutega, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade soetamisel ja säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Samuti suhtles haldur võlgniku juhatuse liikmega ja võlausaldajatega ning analüüs võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Lisaks eeltoodule, tegeles haldur võlgnikul pankrotieelsel perioodil tekkinud debitoorsete nõuete sissenõudmisega – võlgnikul oli nõue OÜ Amerim vastu summas 1 546,39 eurot (24 195,70 Eesti krooni) ja OÜ Helitos Trade vastu summas 3 056,92 eurot (47 830,37 Eesti krooni). Esialgu õnnestus halduril nõuda sisse vaid 1 661,70 eurot (26 000 krooni), kuna võlgnikud väitsid, et halva majandusliku olukorra tõttu suudavad nad katta hetkel ainult oma jooksvaid tegevuskulusid ning seetõttu ei saa võlgnikule täies ulatuses võlgnevust tasuda. Lõpuks aga halduril siiski õnnestus jõuda täiendavate läbirääkimiste teel kohtuvälisele kompromissile võlgnikega ning nõuda võlgnevus täies ulatuses sisse. Lisaks eeltoodule, pidi haldur suhtlema palju pankrotitoimkonna liikmetega nii kirjalikult, kui suuliselt, vastama toimkonna liikmete küsimustele, ettepanekutele. Samuti esitas haldur toimkonna liikmetele kulude aruandeid ja vastavalt nende soovile, pankrotimenetlusega seotud infot. Lisaks, pidi haldur antud menetluses suhtlema võlgniku endiste töötajatega, väljastama nendele vajalike tõendeid ja tegelema võlgniku töötajate kohta materjalide ettevalmistamisega ja Töötukassale esitamisega. Lisaks, tuli halduril tutvuda ka suure hulga lepingutega, mis olid võlgniku poolt sõlmitud välismaiste äriühingutega. Kooskõlas pankrotiseadusega ja ka sellekohaste pankrotitoimkonna korraldustega hindas haldur nende lepingute sõlmimise õiguspärasust, turuhinda või heale äritavale vastavust, tagasivõitmise võimalusi ning otstarbekust. Suureks tööks oli muuhulgas ka võlgnikule kuuluvates ruumides asuva sisustuse omandiõiguse kindlakstegemine. Halduril tuli selle väljaselgitamiseks tutvuda põhjalikult raamatupidamisdokumentidega ja suure hulga lepingutega, esitada järelepärimisi, suhelda palju lepingute osapooltega. Võlgnikule kuuluvate ruumide suhtes kehtivate üürilepingutega seoses oli ühtlasi vaja pidada läbirääkimisi ning tegeleda vara haldamisega. Haldur esitas üürnikele korduvaid ettepanekuid tõsta üüri 20-30% võrra ja ühtlasi uuris nende lepingute muutmise õiguspärasust ning nende muutuste tagasivõimise võimalusi (st. sellega seotud kulusid ning tagasivõitmise hagi esitamise otstarbekust). Lisaks eeltoodule, korraldas haldur ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku) ja vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise pidamise ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Haldur on seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses esinevad nii

§ 65

lg 51 punktis 1 kui ka punktis 3 nimetatud asjaolud, ehk arvestades käesoleva menetluse mahtu, keerukust, kestust, 5/9 2-09-41414 pankrotihalduri kutseoskusi ja tegevust vara suurendamisel, pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust ja käesolevas menetluses teostatud kõikide erinevate tööde suuri mahte, ei ole käesoleval juhul

§ 651

lõikes 1 nimetatud halduri tasu alammäära kohaldamine õiglane, millest tulenevalt palub haldur kohtul määrata haldurile tasu lähtuvalt

§ 65

lg 51 punktidest 1 ja 3 summas 23 015,20 eurot (bruto, ei sisalda sotsiaalmaksu), s.t. alammäärast suurema tasu, mis ei ületa § 651 lõikes 2 nimetatud ülemmäära.

1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AS-i RK Amarant (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 29 355 260 Eesti krooni (ehk 1 876 143,06 eurot), sealjuures pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud AS-i Swedbank nõue summas 19 448 372,22 Eesti krooni, ehk 1 242 977,50 eurot (
2. järjekoht) ja AS-i ALG Liisingu nõue summas 4 500 000 Eesti krooni, ehk 287 602,41 eurot (
3. järjekoht). Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Käesolevas pankrotimenetluses on väljamakse tehtud üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS Swedbank summas 372 541,03 eurot. Pandipidajast võlausaldaja nõude rahuldamisel on arvestatud, et kinni poleks peetud üle 15% pandiesemest pankrotimenetluse kulude katteks. Märkimist tasub see, et võlausaldajale väljamaks on oluliselt suurem, kui Pankrotiseaduses nimetatud 85% vara müügi eest saadud vahenditest. Peale kohtu poolt halduri lõpliku tasu määramist teostatakse vabade vahendite alles jäämise tõttu täiendav väljamakse hüpoteegipidajast võlausaldajale AS Swedbank. Orienteeruvalt moodustaks täiendav väljamakse käesoleva lõpparuande kinnitamisel 3 500 eurot.
4. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 6.
5. Esimeses järgus, s. o pandiga tagatud nõudeid tunnustati summas 23 948 372,22 krooni ehk 1 530 579,91 eurot ja rahuldamata jäänud nõude suurus seisuga 13.07.2011.a on välja toodud alljärgnevas tabelis. Võlausaldaja nimi
7. AS Swedbank AS ALG Liisingu Kokku: Tunnustatud Nõude suurus (eurodes) 1242977,50 287602,41 1 530 579,91 Rahuldamata jäänud nõude suurus (eurodes) 869436,47 287602,41 1 157 038,88 6.
8. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu pankrotivarast ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega enamasti võrdne tunnustatud nõuete suurusega 1 2 3 4 5 6 7 8 Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõude suurus (eurodes) OÜ Metrofox Maksu- ja Tolliamet AS Swedbank Liising Aleksandr Brežinski OÜ Arvekoostaja Aleksandr Brežinski AS Freece Eesti ALG Liisingu AS 64965,74 13104,57 6046,93 54740,33 110285,49 365,00 58304,87 24637,94 Rahuldamata jäänud nõude suurus (eurodes) 64965,74 13104,57 6046,93 54740,33 110285,49 365,00 58304,87 24637,94 6/9 2-09-41414 9 10 11 Ivanas Saveljevas D.I.B.H OÜ A.R.F.Ärinõustamise OÜ Kokku 553,09 12404,64 154,67 345 563,27 553,09 12404,64 154,67 345 563,27 Kokku on seega teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa AS-i RK Amarant (pankrotis) pankrotimenetluses 345 563,27 eurot. 6.

1. Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad.
2. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul puudub käesoleval ajal müümata ning müügiks kõlblik vara.
3. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi esitamise põhjused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ega ole esitanud sellekohaseid nõudeid või hagiavaldusi.
4. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis
6. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgniku tegevus on asutamisest alates olnud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Võlgnikule kuulus kaks kinnistut ning mõlemad on antud üürile toitlustusega tegelevatele äriühingutele. Alates 2009.a algusest on üürihinnad pidevalt langenud ning ka võlgnik on pidanud langetama üüri, et mitte kliente kaotada. Samas tõi üüri langetamine kaasa olukorra, kus võlgnik ei saanud enam maksta laenu- ja muid makseid ning tekkisid võlgnevused. Halduri hinnangul, arvestades pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada kinnisvaraturu langust, mistõttu võlgnik ei suutnud enam teenindada krediidiasutusest võetud laenu ning täita muid rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. Eeltoodu tulemusena jäi puudu käibevahenditest, millest tasuda jooksvaid kohustusi ning 2009.a augusti alguseks oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus.
7. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu (KarS §-de 384) või raske juhtimisviga. Samuti ei ole haldur tuvastanud KarS §-de 385 või 3851 sätestatud tegude tunnuseid ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude tunnuseid. Teateid kuritegude kohta haldur seega esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 162 lg 1, 2, 3; § 163 lg 3, 4 ja 5; § 165 lg 3 pankrotihaldur palub:
8. kinnitada Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) lõpparuanne;
9. kinnitada pankrotimenetluse kulud (koos käibemaksuga) summas 122 620,11 eurot, sealhulgas pankrotihalduri lõplik tasu 23 015,20 eurot (bruto, ei sisalda sotsiaalmaksu);
10. vabastada Terje Eipre Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest;
11. määrata Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Aleksandr Brežinski. Kohtumääruse põhjendused 7/9 2-09-41414

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mistõttu kuulub (pankrotis) koostatud lõpparuande kinnitamisele. Võlgniku esindaja on lõpparuandega nõustunud. Pankrotitoimkond ei ole lõpparuandele vastuväiteid esitanud. Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) maksejõuetus ei ole põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22lg 2 mõttes.

Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pärast Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) kustutamist äriregistrist tuleb Terje Eipre vabastada Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et tuleb Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) dokumendid anda vastutavale hoiule äriühingu juhatuse liikmele Aleksandr Beržinski. Pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile

§ 651lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu.

Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni Amarant Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur taotleb seaduses sätestatud alammäärast suurema tasu määramist summas 23 015,20 eurot (bruto, ei sisalda sotsiaalmaksu). Koos lõpparuandega esitatud võlgniku seadusliku esindaja Aleksandr Brežinski kirjaliku seisukoha kohaselt ta leiab, et pankrotihaldurile alammäärast suurema tasu määramine on õigustatud. Samuti ei ole tal vastuväiteid pankrotimenetlusekulude ja väljamaksete osas. Pankrotitoimkonna liikmed esitasid vastuväite pankrotihalduri tasu osas põhjendusel, et: halduril ei olnud vaja tegeleda vara tagasivõitmise ega kohtuvaidlustega; - haldur ei tegelenud pankrotivara suurendamisega (ei õnnestunud tõsta üürnike üürimäära; täiendava debitoorse võlgnevuse sissenõudmisega tegeles toimkonna/kohtu nõudmisel); - müüdav pankrotivara koosnes kahest kinnistust, mis müüdi esimesel avalikul enampakkumisel; - müüdavate kinnistute valitsemise ja haldamisega tegelesid üürnikud (tasusid valve, elektri, kommunaal- jm kulud); - väike töötajate arv (2 töötajat, kellele haldur taotles Töötukassast hüvitist); -haldur ei täitnud oma kohustusi piisava hoolega, mida iseloomustab: puudulikult koostatud aruanded, põhjendamatult suures summas tasutud bürookulu, põhjendamatult ja seadust eirates ennetähtaegselt tasutud halduri tasu (mida ei ole tagasi kantud). 8/9 2-09-41414 Pankrotitoimkonna arvamusel on õiglane pankrotihalduri tasu summas 21 226,40 eurot (alammäär). Kohus leiab, et pankrotihalduri tasuks taotletud summa 23 015,20 eurot on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades ei ole põhjendatud. Kohus nõustub pankrotitoimkonna arvamusega, et ei ole pankrotihaldur oma kohustusi täitnud piisava hoolega. Samas ei olnud pankrotimenetlus niivõrd mahukas, et maksta haldurile alammäärast suurema tasu. Kohus kinnitab pankrotihalduri lõplikuks tasuks 21 226,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 7 004,71 eurot, seega kokku on 28 231,11 eurot.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 122 620,11 eurot, mis sisaldab pankrotihalduri lõpliku tasu 23 015,20 eurot (koos sotsiaalmaksuga 30 610,22 eurot). Kuna kohus on halduri tasu määranud väiksemas summas, s.o 21 226,40 eurot (koos sotsiaalmaksuga 28 231,11 eurot), mis on väiksem halduri taotletud summalt 2 379,11 euro võrra, tuleb kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 120 241 eurot. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 9/9