) § 20' lg 2 p 3 kohaselt võib juhi kõrvaldada sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava sõiduki juhtimisõigus.
lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid" § 16 kohaselt antakse juhtimisõigus ARK-i eksamineerija otsuse alusel isikule, kes elab alaliselt Eestis, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria-ja sõidueksami. Autoregistrikeskuse andmetel on kaebuse esitajale omistatud 30.02.2009 B, Bl -kategooria juhtimisõigus ning järgmised juhtimisõigust tõendavad dokumendid: juhiluba nr ET536473 kehtivusega 30.01.2009-30.01.2011 ja juhiluba nr ET730546 kehtivusega 25.02.201124.02.2021. Kaebuse esitaja juhtimisõigusele ei ole sätestatud eritingimus ning 04.03.2011 seisuga puuduvad juhtimisõiguse keelud. Kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati kaebuse esitaja sõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. Kuna kaebuse esitajal oli juhtimiselt kõrvaldamise hetkel olemas juhtimisõigus, siis ei ole selge, mis ajani juhtimiselt kõrvaldamise otsusest tulenev keeld mootorsõidukit juhtida kehtib. Seega ei ole selge, kas ja mis ajani ei või kaebuse esitaja mootorsõidukit juhtida ning mida ta peaks tegema selleks, et tal oleks võimalik taas kasutada temale omistatud B-kategooria juhtimisõigusest tulenevat õigust juhtida mootorsõidukit. Seega rikub vastustaja haldusakt kaebuse esitaja subjektiivset õigust juhtida Bkategooria mootorsõidukit. Kaebuse esitajal oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise ajal olemas ja on ka nüüd jätkuvalt olemas B-kategooria sõiduki juhtimisõigus ning seda tõendavad kaebuse esitaja juhiluba ning ARK iseteeninduse https://paberivaba.ark.ee/ väljatrükk. Seega leiab kaebuse esitaja, et vastustaja poolt 04.03.2011 antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehti ilma seadusliku aluseta, on õigusvastane, rikub kaebuse esitaja õigusi ja tuleb tunnistada kehtetuks (tühistada). Kaebuse esitaja on halduskohtule kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 15,97 eurot. Kaebuse esitaja palub kohtukulud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Vastustaja Ida Prefektuur vaidleb kaebusele vastu olles seisukohal, et T. V kaebus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Ida Prefektuur on seisukohal, et T. V juhtimiselt kõrvaldamise otsus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt ning andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Liiklusseaduse (edaspidi
) § 17 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Seega sätestab
lõige 1 üheselt, et õigust juhtida mootorsõidukit saab tõendada ainult kehtiva juhiloaga.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on järelevalveõigusega ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus või vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument.
lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. Lähtudes eeltoodust pidi T. V tõendama juhtimisõigust kehtiva juhiloaga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et T. V esitas politseiametnikule juhiloa nr ET536473, mille kehtivus lõppes 30.01.2011. Kaebaja on kaebusele lisanud tõendina väljavõtte paberivaba ARK leheküljelt juhtimisõiguse ajaloo kohta. Nimetatud tõendist nähtub, et juhiloa nr ET536473 puhul oli tegemist esmase juhiloaga.
lg 2 kohaselt kehtib esmane juhiluba kaks aastat.
lg 2 kohaselt esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja 10 tööpäeva jooksul vastava eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. ja Kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 Majandus„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa 2 vormid“ § 16 lg 1,3 ja 4 kohaselt juhtimisõigus antakse ARK-i eksamineerija otsuse alusel isikule, kes vastab «Liiklusseaduses» toodud tingimustele ning kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid ja kelle eksami tulemused on kantud liiklusregistrisse. Esmakordsel Bkategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel väljastatakse isikule esmane juhiluba. Esmane juhtimisõigus kehtib esmase juhiloa kehtivuse lõppemiseni. Sama määruse § 18 lg 1 kohaselt ARK büroo annab isikule esmase juhiloa, juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast. Lõike 4 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse omanikule isiklikult isikut tõendava dokumendi esitamisel ARK büroos ning dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi omanik allkirja. Määruse § 21 lg 1sätestab, et esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks ARK büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Kui kaebaja oleks üles näidanud piisavat hoolsust ja esitanud taotluse juhiloa vahetamiseks üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist, siis ei oleks tekkinud vaidlusaluseks olevat olukorda. Pealegi pidi kaebaja teadma, et esmane juhtimisõigus kehtib esmase juhiloa kehtivuse lõppemiseni. Seega ei olnud kaebajal õigust 04.03.
) § 201 lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine järelevalveõigusega ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Kuni 30.06.2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse määrus nr. 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 3 p 5 kohaselt oli liiklusjärelevalve objektiks mh. sõidudokument. Korra § 8 järgi kontrolliti sõidudokumentide kontrollimisel seadustes juhile ettenähtud dokumentide olemasolu ning nende vastavust kehtestatud nõuetele.
lg 2 p 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.
lg 6 kohaselt juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3 Kaebaja leiab, et tal oli juhtimiselt kõrvaldamise ajal juhtimisõigus olemas. Autoregistrikeskuse andmetel on kaebuse esitajale omistatud 30.02.2009 juhtimisõigus ning järgmised juhtimisõigust tõendavad dokumendid: juhiluba nr ET536473 kehtivusega 30.01.2009-30.01.2011 ja juhiluba nr ET730546 kehtivusega 25.02.2011-24.02.2021. Vastustaja leiab, et tulenevalt
lõike 1 ja HMS § 38 lõike 1 koosmõjust ei võinud Ida Prefektuur kaebaja juhtimisõiguse olemasolu või puudumise tõendamiseks kasutada muud tõendit kui juhiluba. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kaebusele lisatud ARK iseteeninduse väljatrükid tõendavad seda, et tal oli juhtimisõigus olemas. Juhtimisõigust ei tõenda, mitte ARK iseteeninduse väljatrükk ja infosüsteemis, või registris olev informatsioon, vaid kehtiv juhiluba (
Infosüsteemi kannetel on pelgalt informatiivne tähendus. Kuna kaebajal puudus kehtiv juhiluba, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebajal puudus 04.03.2011 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
lg 1 järgi on liiklusregister andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja juhtide ametikoolituse üle. Liiklusregistri põhimääruse § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus ning registrikande tegemine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kaebajal pidi mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas kehtiv juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ning ilma vastava dokumendita on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Sõiduki juhtimise keeld kaebaja suhtes kehtis kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni (
ajani mil kaebaja sai kätte kehtiva juhiloa.
lg 3 järgi on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Seega pidi kaebaja olema teadlik asjaolust, et ilma kehtiva juhiloata ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud.
lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Lähtudes eeltoodust pidi T. V tõendama juhtimisõigust kehtiva juhiloaga. Kuni 30.06.2011 kehtinud
§-dest 17 lg 1 ja 24 lg 1 tulenevalt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas kehtiv juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ning ilma vastava dokumendita on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Seega ei puudu isikul õigus mootorsõidukit juhtida mitte ainult siis, kui tema juhtimisõigus on ära võetud või kehtetuks tunnistatud, vaid ka siis, kui tema juhiluba on kaotanud kehtivuse. Vaidlustatud Ida Prefektuuri patrullpolitseinik T. Vettiku poolt koostatud 04.03.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märge, et juhiluba nr ET536473 on aegunud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud 04.03.2011 politseiametnik T. Vettikule juhiluba nr ET730546, vaid esitas juhiloa nr ET536473. Asja materjalidest nähtuvalt kaotas kaebaja juhiluba nr ET536473 kehtivuse alates 31.01.2011.a. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-76-06 on küll leitud, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga (
määrab erineva karistuse neile, kes juhivad mootorsõidukit ilma selleks õigust omamata ning neile, kellel ei ole endaga kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti), küll aga saab eeltoodut arvestades seada õiguse mootorsõidukit juhtida sõltuvusse juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivusest. Riigikohus ei ole ülalmärgitud lahendis käsitlenud küsimust juhiloa kehtivuse seosest juhtimisõiguse olemasoluga. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-76-06 märkinud üksnes seda, et juhiloa puudumine ei moodusta iseenesest
§-s 74
lg 1 ja leidis, et kuigi
lg 1 kohaselt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba, ei ole juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasa võtmata jätmine käsitletav mootorsõiduki juhtimisõiguse mitteomamisena ja seetõttu kvalifitseeris maakohus juhi käitumise ebaõigesti
Riigikohus ei ole viidatud lahendis andnud õiguslikku hinnangut olukorrale, kus isik juhib mootorsõidukit ning tema juhiluba on kaotanud kehtivuse. Halduskohus leiab, et vastustaja Ida Prefektuur on vaidlusaluse otsuse teinud õigel õiguslikul alusel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebajal ei olnud õigust 04.03.2011 mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, kuna esmane juhiluba oli kehtivuse kaotanud. Kuni 30.06.2011 kehtinud
lg 1 sätestas, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami (
lg 1).
lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat (
lg 2).
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Antud kontekstis võib isiku õiguseid liigitada selle järgi, kas tegemist on seaduse alusel antava spetsiifilise õigusega (relvaluba, juhiluba) või üldise õigusega, mis ei nõua Eesti õiguskorras täiendavat seaduse alusel väljastatavat luba (loomapidamisõigus, ettevõtlus).
lg 1 ja
lg 1 sätetest tuleneb, et igal inimesel mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel. Seega puudub isikul õigus mootorsõidukit juhtida, kui talle ei ole sellist õigust seaduses ettenähtud korras antud. Kuna kaebajal puudus kehtiv juhiluba, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebajal puudus 04.03.2011.a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Ida Prefektuuri patrullpolitseinik T. Vettiku poolt koostatud 04.03.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lõike 1 tähenduses. Otsus on antud haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel.
lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud nendele seadusega antud volituste piires. Vastustaja on otsuse teinud õigel õiguslikul alusel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega, kuna kaebajal ei olnud õigust 04.03.2011. a mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, sest tema juhiluba oli kehtivuse kaotanud 31.01.2011.a. Vaidlusaluse 04.03.2011 otsuse põhjendus on küll napp, sest vastustaja on kasutanud otsuse vormistamisel blanketti, kuid muudele vorminõuetele haldusorgani otsus vastab. Kaalutlusvigasid otsuses ei leidu. Vaidlustatud otsuse vähene motiveeritus ei anna alust haldusakti tühistamiseks vastavalt HMS §-le 58, sest see rikkumine ei ole mõjutanud asja otsustamist. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda, kuna kohtule ei esitatud kohtukulude nimekirju ja kuludokumente (HKMS § 93 lõige 1). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.