KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 23.augustil 2011.a. Tallinnas 3-11-877 J.

) § 56 lg 1, ning ebaõigesti on kohaldatud TTS § 7 lg 1 p

1. Kaebaja pöördus töötukassasse 3.03.2011.a., mistõttu TTS §-s 7 lg 1 p 1 määratletud 30-päevase tähtaja kulgemine algas 4.03.2011.a. ja lõppes 2.04.2011.a. Kuna 2.
2. 2011.a. oli puhkepäev, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt oli kaebajal võimalik kohustus täita puhkepäevale järgneval tööpäeval ehk 4.04.2011.a., mida kaebaja ka tegi. Seega täitis kaebaja TTS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud 30 päevast vastuvõtule pöördumise kohustust ja tähtaega. Kaebaja sai kätte Mustamäe Kandekeskuse poolt Töötukassa 18.03.2011.a. kirja kohta väljastatud postisaadetise saabumise teate nr 3146, millel on kirjas, et adressaat võib tema nimele saabunud postisaadetisele järele tulla kuni 10.04.2011.a. Kaebaja läks töötukassa 18.03.2011.a. kirjale postiasutusse järele ja sai selle kätte 4.04.2011.a., pärast vaidlustatud otsuse saamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud, selles on kirjeldatud otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud. Kaebaja ei tulnud talle määratud ajal vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjust. Kuna isikul puudus pöördumata jätmiseks mõjuv põhjus ja tema viimasest pöördumisest oli möödas üle 30 päeva, tuli tema töötuna arvelolek TTS § 7 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 42

lg 1 ja 2 kohaselt on isik haldusorgani kutse peale kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui isikul pole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Ilmumata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan(töötukassa). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid määratud ajal ilmumist, näiteks haigestumine. Vastuvõtule pöördumise tiheduse määrab töötukassa, arvestades, et isiku järgmine pöördumine peab jääma 30 päeva sisse. Kokkulepitud pöördumine märgitakse vastavalt TTS §-le 10 lg 2 individuaalsesse tööotsimiskavasse(ITK). Kuna kaebaja pöördus viimati isiklikult töötukassasse 3.03.2011.a., siis möödus viimasest pöördumisest 30 päeva 2.04.2011.a. Et 30. päev oli laupäev, mil töötukassas vastuvõttu ei toimu, saatis vastustaja kaebajale 18.03.2011.a. tähitud kirjaga ja e-postiga kutse, milles palub kaebajal ilmuda vastuvõtule 29.03.2011.a., s.o. eelviimasel tööpäeval enne 30 päeva möödumist. Kutse saatmisega soovis vastustaja vältida kaebaja arveoleku lõpetamist 4.04.2011.a. seoses vähemalt kord 30 päeva jooksul vastuvõtule mitteilmumisega. TTS §-s 7 toodud fraas „vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule“ ei tähenda, et töötu võib vastuvõtule ilmuda suvalisel ajal või määrata ise endale vastuvõtule tulemiseks aega. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta ei pöördunud vastuvõtule enne 30 päeva möödumist sellepärast, et ei saanud kätte vastustaja poolt 18.03.2011.a. saadetud kutset. Kaebaja pole selgitanud, mis põhjusel ta postiasutusse tähitud kirjale järele ei läinud. Pealegi saatis vastustaja kaebaja e-posti aadressile ka elektrooniliselt kutse, mis läks ka kohale. Töötukassa töötajatel on õigus kutsuda isikut kohale sagedamini kui iga 30 päeva möödudes. TTS § 7 lg 1 p 2 sätestab küll, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule, kuid kaebaja arvelolekut ei lõpetatud seoses määratud ajal vastuvõtule mitteilmumisega, vaid TTS § 7 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu pole tähtsust, millal kaebaja kutse kätte sai. TTS § 7 lg 1 p 1 toodud tähtaja arvutamisele ei kohaldu

§-s 33 lg 1 ja TsÜS §-s 136 lg 8 tähtaegade kohta sätestatu. Vastavalt

§-le 33 lg 1 kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsKS) sätteid. Vastavalt TsKS §-le 62 lg 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele TsÜS-s nõudeid, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 33

reguleerib menetlustähtaegade arvutamist, kuid TTS §-s 7 lg 1 p 1 toodud 30-päevane tähtaeg pole samastatav

-s või TsKS-s käsitletud menetlustähtajaga. Vähemalt kord 30 päeva jooksul vastuvõtule pöördumine on töötuna arveloleva isiku seadusest tulenev kohustus, mitte seadusest 2 tulenev menetlustähtaeg ning vastustajal puudub võimalus seda tähtaega pikendada ning ta ei saa ka lugeda õigeaegseks pöördumiseks 32. päeva. KOHTU PÕHJENDUSED Vastustaja lõpetas kaebaja töötuna arveloleku TTS § 7 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab nii vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud kui ka praegu kehtivas redaktsioonis, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule mõjuva põhjuseta töötukassasse vastuvõtule. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja, pöördudes töötukassasse 4.04.2011.a., rikkus seda 30-päevast tähtaega või mitte. Kohus ei anna hinnangut, kas kaebaja käitus õiguspäraselt, minnes alles 4.04.2011.a. postiasutusse järele vastustaja 18.03.2011.a. tähitud kirjale, millega teda kutsuti vastuvõtule 29.03.2011.a., sest sellel asjaolul pole käsitletava kaebuse lahendamisel mingit tähtsust – kui kaebaja käituski õigusvastaselt ja seetõttu jättis mõjuva põhjuseta töötukassa määratud ajal vastuvõtule ilmumata, saaks sellel põhjusel töötuna arveloleku lõpetada TTS § 7 lg 1 p 2 järgi, ning alles siis, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal vastuvõtule. Vaidlust pole selles, et kaebaja pöördus töötukassasse viimati isiklikult 3.03.2011.a. ja sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane tähtaeg, mille jooksul kaebaja oleks pidanud uuesti töötukassasse pöörduma, ning et see tähtaeg lõppes 2.04.2011.a. Nimetatud kuupäev langes laupäevale, kuid laupäeviti pole töötukassa avatud. Vastavalt TTS §-le 1 lg 3 kohaldatakse TTS-s ettenähtud haldusmenetlusele

-i sätteid, arvestades TTS-i erisusi. TTS-s pole fikseeritud, kuidas toimub tähtaja arvutamine siis, kui tähtaja viimased päevad langevad puhkepäevadele.

§-s 33 lg 3 on kirjas, et kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval, milleks praegusel juhul oli 4.04.2011.a. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et TTS §-s 7 lg 1 p 1 toodud tähtaja arvutamisele ei kohaldu

§ 33

lg 1 regulatsioon sellepärast, et see tähtaeg pole samastatav

-s käsitletud menetlustähtajaga. Kuna seadusandja pole TTS-s tähtaja arvutamiseks erikorda kehtestanud, tuleb lähtuda

§ 33lg 1 nõuetest.

Vastasel korral poleks kõikidele töötutele tagatud töötukassasse vastuvõtule ilmumiseks 30-päevast tähtaega, vaid sõltuvalt kalendrist oleks tähtaja pikkus 28-30 päeva. See tähendaks, et isikud, kelle töötukassasse pöördumise viimased päevad langevad puhkepäevadele, oleksid halvemas olukorras, võrreldes isikutega, kellel need päevad langevad tööpäevadele. Niisuguse ebavõrdse kohtlemise kohaldamiseks puudub igasugune mõistlik põhjendus. Töötu ilmumine vastuvõtule puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, ei kahjusta kuidagi Eesti riigi õiguskorda ega töötukassa ja/või kolmandate isikute õigusi – mis tähendab, et puudub ka avalik huvi TTS §-s 7 lg 1 p 1 sätestatud tähtaja arvutamiseks vastustaja soovitud viisil. Seega - kuna vaidlusaluse 30-päevase tähtaja lõpp langes laupäevale 2.04.2011.a., mis töötukassas oli puhkepäev, lõppes tähtaeg esmaspäeval 4.04.2011.a. ning sel kuupäeval töötukassasse minnes ei rikkunud kaebaja TTS §-s 7 lg 1 p 1 sätestatud tähtaega. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 1200 eurot õigusabikulusid ja 44 eurot 72 s riigilõive. Vastustaja nõustub esitatud menetluskulude suurusega. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on need menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik 3