3-11-2139/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2139 Haldusasi G. B. kaebus Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale vanglatöötajate Jevgeni Lebedevi, Kirill Smola, Janus Hanningu ja teiste vanglaametnike, kes osalesid väidetavalt kaebaja peksmises, vastutusele võtmise nõude osas läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Tagastada kaebus selle esitajale distsiplinaarmenetluse käskkirjade tühistamise nõude osas läbivaatamatult HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel.
3. Jätta taotleja taotlus riigi õigusabi rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 2). saamiseks
4. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, RÕS § 15 lg 8). KOHTU SEISUKOHT
5. G. B. esitas 01.09.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohut võtta vastutusele operatiivtöötaja J. Lebedev ning kõik teised isikud, kes on segatud kõikidesse kaebustes märgitud õigusrikkumistesse ja konfliktidesse. Kaebaja nimetab lisaks J.Lebedevile teisteks isikuteks, kes tuleb vastutusele võtta kontaktisiku Kirill Smola, kontaktisiku Janus Hanningu ja veel kaks Tallinna Vangla kontaktisikut, kes kaebaja peksmises osalesid. Viimaste nimesid kaebaja ei nimeta. 1 Samuti palub kaebaja tühistada temale määratud 8 ööpäevase, 5 ööpäevase ja 15 ööpäevase kartseri karistused. Kaebaja selgitab, et on kartseris karistuse ära kandnud 8 + 5 ööpäeva. Operatiivtöötajate pealekäimisel sunniti teda veel kandma kartserikaristust 15 ööpäeva.
6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
7. Kohtukaebusest nähtub, et taotluse esitaja sooviks on esiteks ilmselt distsiplinaarmenetluste või kriminaalmenetluste algatamise soov kaebuses nimetatud ametiisikute ja teiste isikute suhtes. Kui kaebaja sooviks on, et tema poolt nimetatud vanglaametnike suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus, siis kohus selgitab, et vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 148 vanglaametnikule määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule. VangS § 149 lg 1 kohaselt distsiplinaarsüüteo ja selle asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtul pädevust algatada distsiplinaarmenetlust vanglaametnike suhtes. Kaebajal tuleb peksmise juhtumist teavitada vangla juhtkonda (vangla direktorit), kes siis otsustab distsiplinaarmenetluse algatamise vajaduse. Kui kaebaja sooviks on aga, et algatatakse kriminaalmenetlus, siis vastavalt tuleb kaebajal esitada uurimistasutusele (politsei või prokuratuur) kuriteoteade. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. KrMS § 198 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt. Seega tuleb kaebajal pöörduda oma eelmärgitud kaebuse nõudes ja õiguste kaitseks vastava asutuse või ametniku poole. Halduskohus ega keegi muu isik seda kaebaja eest teha ei saa. Need avaldused saab kaebaja esitada ilma erilisi vorminõudeid järgimata, kuid avaldustes tuleb näidata, kelle vastu ja mis põhjusel kaebuse esitaja taotluse esitab, kirjeldada juurde sündmuse asjaolusid.
8. Lähtudes eeltoodust halduskohus tagastab kaebuse vanglatöötajate Jevgeni Lebedevi, Kirill Smola, Janus Hanningu ja teiste vanglaametnike, kes osalesid väidetavalt kaebaja peksmises vastutusele võtmise nõude osas vastavalt HKMS § 11 lg 4, kuna kaebus selles nõudes ei kuulu halduskohtu pädevusse. 2
9. Teiseks nõudeks on kaebuse esitaja märkinud tühistada temale määratud 8 ööpäevase, 5 ööpäevase ja 15 ööpäevase kartseri karistused. Kaebaja nimetab seejuures konkreetselt ainult 24.06.2011 toimunud sündmust, mille eest määrati kaebajale karituseks 8 ööpäeva kartserit. Muude karistuste osas kaebaja sündmusi ei täpsusta. Kohus selgitab, et kontrollis kohtusse tulnud kaebusi ja kohtu andmebaasist nähtub, et kaebaja on juba esitanud vastavad kohtukaebused distsiplinaarkaristuste käskkirjade tühistamiseks. Kaebaja on kõik kaebused käskkirjadele vormistanud ühe kaebusena. Kohus (teine kohtunik) on nimetatud kaebused jaganud erinevateks haldusasjadeks ning andnud neile ka eraldi numbrid. Vastavalt nähtubki, et kui kaebaja kaebustele anti eraldi numbrid, siis on käesolevalt kaebaja nimetatud kartseris oldud päevade alusel võimalik kindlaks teha, et kaebajale määratud kartserikaristused/distiplinaarkaristused on juba kohtus tema varasema kaebuse alusel kontrollimisel ja kaebajal tuleb täpselt järgida kohtuasja numbrite alusel, kuidas nende menetlus hakkab kulgema. Haldusasi nr 3-11-2114- kaebaja palub Tallinna Vangla 03.08.2011 käskkirja nr 1027-d, millega karistati kinnipeetav G. B. Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.1.16 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, tühistamist. (Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes G. B. rikkumine selles, et ta 05.07.2011 kella 07.45 paiku ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele jääda rahulikult kambrisse, vaid üritas vanglaametnikke tõugates kambrist väljuda.) Haldusasjad nr 3-11-2117 ja 3-11-2119 - hakatakse arutama 24.06.2011 toimunud sündmuse eest määratud 8 ööpäevast karistuskäskkirja ja 04.07.2011 toimunud sündmuse eest määratud 5 ööpäevast karistuskäskkirja. Kuna kohus nendes asjades ei ole jõudnud veel koostada vastavaid määrusi, siis ei ole hetkel veel selge, kumma haldusasja juurde kumb sündmus läheb. Samas on kaebaja vastavad kaebused kohtule esitanud ning kohus hakkab neid lahendama ja käesolevalt ei pidanud enam samu kaebusi esitama. Kohus juhib kaebaja tähelepanu vajadusele ära oodata kohtu poolt tehtavad määrused (need määrused on tehtud teiste kohtunike poolt), kus antakse edaspidised käitumisjuhised. Võimalik, et kohtus jäetakse need kaebused käiguta, kui neis esineb puudusi, kuid kui kohtunik leiab, et on puudused, siis tuleb määrusele vastata ja puudused kõrvaldada. Igal vastamisel kohtule tuleb märkida õige kohtuasja number, st kohtu määrusel või kirjal on olemas haldusasja number, mille alusel materjal liigub õigesse toimikusse. Iga kaebaja vastuse esitamisel näidata ära see number. Kui seda mitte teha, siis ei liigu vastus õigesti või võidakse ekslikult arvele võtta kui uus kaebus, kuid see võib kaasa tuua juba esitatud kaebuse tagastamise, kui kohus ei saanud vastust õigel ajal ja õige numbriga. Kuna nimetatud haldusasjad on teise kohtuniku menetluses, siis ei oska kohus hetkel ka täpsustada, millal vastavad määrused vormistatakse ja saadetakse kaebajale. Kui kaebaja kirjutab samade sündmustega seoses järjest uusi kaebusi, siis tekitab see vaid segadust ning ajakulu asjade lahendamisel pikeneb. Igale käskkirjale saab esitada vaid ühe kaebuse. Kui kohus vajab täiendavat infot sündmuste kohta, siis teeb ta selleks kaebajale vastava päringu ja näitab, missuguses kohtuasjas päring tehti. 3
10. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p 3 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Lähtudes asjaolust, et kaebaja sooviks on kaebuse teise nõude kohaselt vabaneda distsiplinaarmenetluse käskkirjadest, millega määrati kaebajale kartserikaristused 05.07.
11. sündmuse eest 15 ööpäeva, 24.06.2011 toimunud sündmuse eest 8 ööpäeva ja 04.07.2011 toimunud sündmuse eest 5 ööpäeva ning vastavad kaebused on juba kaebaja varasemalt kohtule esitanud, siis tuleb kaebus selles nõudes tagastada HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel. Juhul kui kohus eksis kaebuse nõuete tõlgendamisel viidatud sündmustes ja kaebaja ei ole varasemalt neid sündmusi vaidlustanud, siis tuleb kaebajal esitada kohtule uus korrektselt vormistatud kaebus näidates ära sündmuse ja temale määratud karistuse (tuleb näidata vangla käskkirja kuupäev ja number, et kohus saaks vastavad dokumendid vanglalt välja nõuda) ja põhjendus, miks ta soovib karistuse vaidlustada. Samuti tuleb tasuda kaebuselt riigilõiv ning järgida, et käskkirja vaidlustamisel oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega saab kaebaja ise kontrollida, kas ta pidas silmas neid karistusi ja käskkirju, mis juba on kohtule teise kaebaja kaebusega vaidlustuseks esitatud ja mille osas on kohus ka juba toimikud vormistanud käesoleva määruse p-is 5 märgitud haldusasjades, ka on neile antud numbrid. Kaebaja ei pea ega saa samade asjade osas kordama kaebusi, ta peab vastama määrustele ja kohtu kirjadele, kui nendes asjades kohus midagi küsib. Kui kaebaja vajab nendes asjades riigi õigusabi, mille suhtes kohtus juba on avatud toimikud (vt käesoleva määruse p 5 näidatud asjad), siis saab ta nende viidatud asjade numbritega avatud haldusasjades vajadusel paluda RÕA, siis kohus saab kontrollida, kas see on vältimatult vajalik ja kas kaebaja taotlus vastab seaduse nõuetele. RÕA vajadust tuleb ka põhjendada sellise taotluse esitamisel. Reeglina saab kohus kaebajalt vastuste alusel piisava info, et kaebuse edasise menetluse suhtes otsustus teha, kuid kaebaja peab ise olema hoolas, et ta kohtule vastab ning et ta vastab ka selgelt ja arusaadavalt. Kohtul on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus kontrollida asjaolud ja reeglina ei vaja kaebajad ka eraldi abi, kui tegemist on distsiplinaarasja kaebusega, mil kaebaja saab ise anda piisava info kohtule, mis juhtus ja millega kaebaja ei nõustu ja mis õigused on rikutud.
12. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse ka riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milleks ta riigi õigusabi vajab ja millistel põhjendustel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punkti 2 kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kaebus kuulub tagastamisele läbivaatamatult esimeses nõudes, so vanglatöötajate Jevgeni Lebedevi, Kirill Smola, Janus Hanningu ja teiste vanglaametnike, kes osalesid väidetavalt kaebaja peksmises vastutusele võtmise nõude osas HKMS § 11 lg 4 alusel ja teise nõude osas, so distsiplinaarmenetluse käskkirjade tühistamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel, siis kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta siinkohal rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel. Karin Kalmiste Kohtunik 4 5