Haldusasi nr 3-10-1759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-1759 Haldusasi AS Eesti Ajalehed kaebus Sotsiaalkindlustusameti keeldumisele 03.06.2010.a teabenõude täitmisest Asja läbivaatamise kuupäev 16.08.2011.a Menetlusosalised Kaebaja AS Eesti Ajalehed, esindaja Evelin Jõepere Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Pille Martin RESOLUTSIOON
- Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama AS Eesti Ajalehed 03.06.2010.a teabenõude uuesti läbi viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
- Mõista Sotsiaalkindlustusametilt välja AS Eesti Ajalehed kasuks välja riigilõiv 15,98 eurot. Muus osas jätta AS Eesti Ajalehed taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- AS Eesti Ajalehed väljaande „Eesti Ekspress“ ajakirjanik esitas 03.06.2010.a Sotsiaalkindlustusametile teabenõude, milles palus „väljastada nimekiri isikutest, kellele Eesti riik maksab seisuga 01.06.2010.a politseipensioni” ning „andmed, mis kuupäevast alates on nad politseipensionil” (tl 7-7p).
- Sotsiaalkindlustusamet keeldus 07.06.2010.a teabenõude täitmisest põhjusel, et „taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust” (tl 7). Täiendavalt põhjendati keeldumist veel sellega, et „avaliku teabe seaduse (edaspidi: AvTS) kohaselt võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. [---] Isikustatud andmete väljastamine politseipensioni saajate ja nende pensioni saamise alguse kohta kahjustab oluliselt politseipensioni saavate isikute eraelu puutumatust ning selline teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks”. Veel viidati Vabariigi Valitsuse 18.01.2002.a määruse nr 28 „Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärus” (edaspidi: põhimäärus) § 34 lg-le 1, mille kohaselt on kõik registri andmed piiratult kättesaadavad.
- AS Eesti Ajalehed esitas 26.11.2010.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Sotsiaalkindlustusameti kohustamist teabenõuet uuesti läbivaatama. Kohus võttis 20.10.2010.a kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti.
- Kaebuses leitakse, et Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2010.a keeldumine AS Eesti Ajalehed teabenõude täitmisest ei vasta seadusele, kuna AS Eesti Ajalehed poolt soovitud teave ei ole teave, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. AS Eesti Ajalehed vajab taotletud teavet kontrollimaks võimalikku laiaulatuslikku politseipensioni maksmise süsteemi kuritarvitusi kõrgemate riigiametnike poolt. Tegemist on kaaluka avaliku huviga ning keeldumine teabenõude täitmisest peaks olema põhjendatud vähemalt sama kaalukate erahuvidega. Taotletud andmete kandmine riiklikusse pensionikindlustuse registrisse ei muuda andmeid juurdepääsu piiranguga teabeks. Rikutud on kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (põhiseaduse § 44).
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Isikustatud andmete väljastamine politseipensioni saajate ja nende pensioni saamise alguse kohta kahjustab oluliselt politseipensioni saavate isikute eraelu puutumatust ning selline teave tuleks tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Põhimääruse § 34 lg 1 kohaselt on kõik riikliku pensionikindlustuse registri andmed juurdepääsupiiranguga. Seega on taotletavatele andmetele kehtestatud juurdepääsupiirang. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel rahuldada. 6.1 Asjas puudub vaidlus, et taotletav teave on avalik teave ja et vastustaja on teabevaldaja. Tegemist riikliku pensionikindlustuse registri koosseisu kuuluvate andmetega (põhimääruse § 9 p 5), millistele juurdepääsu, andmetega tutvumise ja väljastamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet (põhimääruse § 6 lg 1, § 7 p 3). Registri andmete kasutamise ja väljastamise korda reguleeriva põhimääruse § 34 lg 2 kohaselt võimaldatakse registrisse kantud andmetele juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) ja AvTS-ga. IKS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Kuna tegemist on avaliku teabega ja puudub vaidlus, et see ei sisalda delikaatseid isikuandmeid (IKS § 4 lg 2), siis taandub käesolev vaidlus küsimusele, kas taotletavale teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 6.2 Vastustaja 07.06.2010.a vastuses kaebajale konkreetne viide taotletavale teabele kehtestatud juurdepääsupiirangule puudub. Vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud väitel on teave 2 tunnistatud Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 07.04.2009.a käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalkindlustusameti asjaajamiskord” asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (tl 52). Kohtule esitatud dokumendiväljavõttest taotletava teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamist aga ei nähtu. Vastustaja esindaja viidatud p 37.1 sätestab isikutoimiku pidamise üldised alused ja p 41.11 näeb ette teisele asutusele väljasaadetavale dokumendile, milles sisalduv teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, vastava märke tegemist. Seega puuduvad käesolevas asjas andmed selle kohta, et kaebaja poolt taotletavale teabele oleks kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastuses teabenõudele esitatud viide põhimääruse § 34 lg-le 1, mille kohaselt on kõik registri andmed piiratult kättesaadavad, on teabenõude täitmisest keeldumiseks ilmselgelt ebapiisav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võimaldatakse registrisse kantud andmetele juurdepääs kooskõlas IKS ja AvTS-ga ning põhimääruse § 37 lg 1 sätestab alused, millistel juhtudel on mittedelikaatsete isikuandmete väljastamine lubatud ka isiku nõusolekuta. 6.3 Eeltoodud põhjustel on vastustaja 07.06.2010.a keeldumine kaebaja teabenõude täitmisest õigusvastane ning teda tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 2 alusel kohustada kaebaja 03.06.2010.a teabenõuet uuesti läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
- Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks (tl 52) jääb õigusabikulude osas rahuldamata, kuna kohtule pole esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 250 krooni, mis 01.01.2001.a jõustunud euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras ümberarvestatuna on 15,98 eurot, kuna riigilõivu tasumist tõendav dokument esitati kohtule koos kaebusega ja kaebus sisaldas ka taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (tl 6, 8), on sõltumata menetluskulude nimekirja esitamata jätmisest halduskohtusse pöördumisel tasutud riigilõivu väljamõistmine vastustajalt põhjendatud (vt RKHKo nr 3-3-1-36-10, 16.06.2010, p 32). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 3