KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1012 Haldusasi OÜ Optinar kaebus Ma

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskus (PMTK) koostas 22.03.2011 OÜ Optinarile MKS § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning lg 3 alusel korralduse nr 13-11/11310 153 716,88 euro suuruse maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. 29.03.2011 esitas OÜ Optinar taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. 31.03.2011 kirjaga nr 13-4/19239-1 teavitas PMTK OÜ Optinari maksuvõla tasumise ajatamise tingimustest koos nõudega esitada tagatist puudutavad dokumendid hiljemalt 14.04.
2. Kaebaja tagatist ei esitanud ning PMTK keeldus 15.04.2011 otsusega nr 13-1/2515 OÜ Optinari maksuvõla tasumise ajatamisest. 1 21.04.2011 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Optinar kaebus, milles kaebuse esitaja taotleb PMTK 15.04.2011 otsuse nr 13-1/2515 tühistamist. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Kaebaja taotleb PMTK 15.04.2011 otsuse 13-11-/2515 tühistamist. Kaebaja taotleb lisaks uue otsuse väljastamist, millega rahuldataks taotlus maksuvõla ajatamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK otsus nr 13-1/2515 on õigusvastane ning rikub tema õigusi järgmistel põhjustel. Vaidlustatav otsus ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lõikest 1 tulenevatele nõuetele. Kaebaja leiab, et otsuses on õigesti märgitud, et MKS § 111 lg 1 ja lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus makseraskuste korral taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist, esitades maksuhaldurile põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Kaebaja märgib, et 23.03.2011 tehtud kaks korraldust maksuvõla tasumiseks jäid täitmata põhjusel, et kaebaja esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks. Kaebaja ootas otsust oma taotluse kohta ega tasunud võlgnevust. Kaebaja on samuti selgitanud, et saab tasuda võlgnevust üksnes ositi.
4. Kaebaja on tulenevalt otsusest mõistnud, et vastustaja soovis ainult hüpoteegi seadmist ning teised seadusest tulenevad tagatised olid välistatud. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud selgitama, miks vastustajale ei ole vastuvõetav mistahes muu tagatis peale hüpoteegi. Kaebaja sõnul on vastustaja otsuses taotluse rahuldamata jätnud just põhjusel, et äriühing ei ole esitanud tagatist. Seega on jäetud arvestamata olulised asjaolud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 tähenduses. Seetõttu leiab kaebaja, et vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid ning menetlustoiming on seetõttu õigusvastane.
5. Otsuses on sätestatud, et MKS § 112 lg 4 p 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, kuna kaebajale pole selgitatud, miks ta ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
6. Kaebaja väidab, et ta suudab võlga tasuda, kuid mitte kohe, vaid selle tähtaja jooksul, mis oli toodud taotluses, mille vastustaja jättis rahuldamata. Kaebaja seletab, et maksuvõlg on tekkinud
7. aastal tehtud kahest suurest objektist Soomes, kus kaebaja ei mahtunud ajagraafikusse ja tal jäid saamata summad suuruses ca 2 000 000 krooni ehk 127823,3 eurot. Äriühingu juhatusel tuli valida, kas maksta töötajatele palka ja üritada ettevõtet päästa või lõpetada tegevus. Otsustati edasi tegutseda. Käesoleval ajal on kaebajal koostööleping kaheks aastaks Ncc Rakennus OY-ga. Plaatimis- ja hüdroisolatsioonitöid on lepingus oktoobri lõpuni summas ca 788 000 eurot ning tööd käivad. Tulekul on veel plaatimise ja hüdroisolatsioonitööde alast tööd ning kui kaebaja suudab tööd ära teha, jätkuvad tööd
8. aastal samas mahus. Kaebajal on leping maalritöödele summas 570 000 eurot ning tööd käivad. Fassaadi krohvitöödest peaks lepingu järgi laekuma 230 400 eurot. Kaebajal on leping alltöövõtjaga Deckol Ehitus tegemaks fassaaditöid Soomes Ncc Rakennus OY-le 220 800 euro eest. Kaebaja väidab, et vastustaja tegevuse tagajärjed omavad katastroofilisi tagajärgi nii firma kui ka riigi jaoks: kaebaja muutub maksujõuetuks ja kaebaja töölised jäävad töötuks. Samuti on OÜ Optinaril kulud 6 rendikorteri näol Soomes (8450 eurot), äriühingul on Eestis ladu ja kontor (420 eurot) ning 6 liisitud sõidukit, lisaks on vaja tasuda telefonimaksed Eestis ja Soomes (kulu telefonidele ca. 1400 eurot). Kui kaebajal pole võimalik neid kulusid katta, siis nende kuludega seotud lepingud lõpetatakse, mis toob äriühingule kahju. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. Vastustaja kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu, paludes jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus vastab täielikult HMS § 54 nõuetele ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. OÜ Optinar esitas maksuvõla ajatamiseks PMTK-le 29.03.2011 kirjaliku taotluse ja maksuvõla tasumiseks ajakava, soovides ajatada maksuvõla 9-kuulisele perioodile. Vastustaja leiab, et kaebaja on taotluses väga üldsõnaliselt selgitanud maksuvõla (172 265 eurot) teket ja põhjendatud ajatamise vajadust (viivitused arvete tasumisel, tööjõu vähene tootlus). Taotlusele oli lisatud rahavoogude prognoos ajatamise perioodiks, bilanss ning kasumiaruanne 28.02.
10. Kaebaja on esitanud taotluses kinnituse, et täidab ajatamise perioodil tähtaegselt jooksvad maksukohustused ja tasub maksuvõla ositi iga kuu
11. kuupäevaks. PMTK 15.04.2011 otsuse nr 13-1/2515 põhjendustest nähtub, et maksuhaldur on ajatamise taotluse laekumise järgselt analüüsinud kaebaja poolt riiklike maksude deklareerimise ja tasumise olukorda, finants-majanduslikku seisu ja varalist seisundit. Analüüsi tulemustest ilmneb, et OÜ Optinar on maksuseadusest tulenevaid kohustusi täitnud mitterahuldavalt. Riiklikke makse on tasutud hilinemisega ja mittetäielikult,
12. a augustust kuni detsembrini on OÜ ühepoolselt kehtestanud endale maksepuhkuse. Alates 01.05.2010 on OÜ-le tehtud kuus sunnirahakorraldust maksudeklaratsioonide esitamata jätmise eest. Maksuvõla tasumiseks tehtud korraldused (22.03.2011 nr 13-11/11310 summas 153 716,88 eurot ja 29.03 otsus intressinõude kohta nr 13-11/13802 summas 12 756, 15 eurot), on jäetud otsuse tegemise kuupäeva (15.04.2011) seisuga kaebaja poolt täitmata. Ülaltoodu näitab otseselt tahtlikku maksukohustustest kõrvalehoidmist OÜ poolt. Vastustaja hindab ebarahuldavaks ka kaebaja finantsmajanduslikku seisundit, tulenevalt bilansist ja rahavoogude prognoosist. Seisuga 28.02.2011 moodustab bilansijärgne käibevara kokku 354 696,07 eurot. Samas moodustavad lühiajalised kohustused 368 716,84 eurot (maksuvõlad, laenukohustustused, viitvõlad). Põhivara omab OÜ 9894,76 euro väärtuses (tööriistad ja muu inventar) ja kasumiprognoosist tulenevalt 6721,87 euro suurune kasum suurendab omakapitali 4126,04 euroni. Seega on kaebaja maksevõime üldine tase ja maksevalmiduse tase mitterahuldavad. Registervarad kaebajal puuduvad.
13. Vastustaja on siiski pakkunud kaebajale seoses tema poolt taotletava maksuvõla ajatamisega võimalust esitada tagatis MKS § 112 lg 3 alusel, mille eesmärgiks on kindlustada maksuvõla laekumine. Rakendades maksuhaldurile MKS § 12-ga kohalduvat kaalutlusõigust, koostati kaebajale MKS § 112 lg 3 ja § 122 alusel 31.03.2011 kiri nr 13-4/19239-1, milles paluti hiljemalt 14.04.2011 vähendada maksuvõlga 37 500 euro võrra, veenmaks maksuhaldurit äriühingu maksevõimes, ning esitada nõuetekohaselt vormistatud tagatis, mille väärtus ületab 30% ajatatava maksuvõla suuruse. Eelistatavalt soovis PMTK tagatisena hüpoteegi seadmist esimesele järjekohale. Vastustaja on tuvastanud, et PMTK 14.04.2011 saadetud vastuses teavitati maksuhaldurit üldsõnaliselt, et kaebajal puudub kinnisvara, mistõttu ei ole võimalik tagatist esitada ning et teisi tagatise liike ei ole kaebaja pidanud vajalikuks või võimalikuks isegi kaaluda. Samuti teatas kaebaja, et tal puudus võimalus vähendada maksuvõlga 37 500 euro võrra, pakkudes selle asemel 25 000 euro tasumist. Saadetud vastuse osas märgib vastustaja ka seda, et see ei olnud allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Kirjas kinnitab advokaat Ilja Santašev, et OÜ Optinar on Advokaadibüroo Leonid Olovjašnikov lepinguline klient, kuid käesoleva ajani ei ole maksuhaldurile maksumenetluses esindusõiguse tõendamiseks vastavat volikirja esitatud.
14. Vastustaja märgib, et olukorras, kus kaebajal maksevõime praktiliselt puudub või on nõrk, on maksuhaldurile ette nähtud lisainstrument ajatamise võimaldamiseks tagatise näol, mis kindlustab maksuvõla laekumise ning võimaldab maksulaekumise kui olulise avaliku huvi 3 realiseerumist olenemata asjaolust, kas isik lõppastmes oma kohustusi nõuetekohaselt täidab. Vastustaja rõhutab, et maksuhaldur ei ole kitsalt seotud üksnes maksukohustuslase võimega tagatist esitada. MKS § 122 sätestab maksuhalduri poolt aktsepteeritavate tagatiste liigid, mille osas üheks võimaluseks on käendus, deposiit, pant või hüpoteek. Vastustaja märgib, et käendust kaebaja pakkunud ei ole, sama kehtib ka teiste võimalike tagatiste kohta. Seega leiab kaebaja, et kaebuses esitatud väited, et vastustaja on nõudnud ainult hüpoteegi seadmist osaühingu kinnisvarale, on ainetud ja vastuolus vastustaja 31.03.2011 kirjas kajastatuga.
15. Vastustaja märgib samuti, et kaebaja on jätnud nõutud tagatise esitamata ja maksuhaldur on kaebaja maksedistsipliini analüüsinud. Vastustaja leiab seega, et otsus, millega jäeti ajatamistaotlus rahuldamata, on põhjendatud, selge, üheselt mõistetav ja seaduslik. Otsuses puuduvad kaebuses üldsõnaliselt viidatud kaalutlusvead ja ebaselgus. Asudes seisukohale, et otsus on motiveerimata või selles on kaalutuslusvead, on kaebaja kohustuseks ära näidata need objektiivsed asjaolud, mille pinnalt on maksuhaldur jõudnud diskretsiooni otsust tehes valedele järeldustele ja koos sellega valele või ebaseaduslikule otsustusele. Vastustaja leiab, et kaebaja seda oma kaebuses teinud ei ole.
16. Vastustaja toob välja ka asjaolu, et OÜ Optinar on siusuliselt maksejõuetu, maksuvõlg on tekkinud 2010 tahtlikult esitamata jäetud maksudeklaratsioonide alusel ja maksuvõla ajatamismenetluses on jäetud tagatis esitamata. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on asjaoludega, mille puhul MKS § 112 lg 4 p 1, p 4 ja p 6 näevad ette maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumise. Maksuvõla ajatamist välistavate asjaolude esinemise tõttu on kaalutlus maksuvõla ajatamisest keeldumise osas põhjendatud. Vastustaja leiab, et kaebaja väited otsuse motiveerimatusest ja ebaselgusest on otsitud ja põhjendamatud. KOHTU PÕHJENDUSED
17. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
18. Maksuvõla ajatamine on tulenevalt MKS § 111 lõikele 1 maksuhalduri poolt kaalutlusõiguse kasutamise teel lahendatav küsimus, mille puhul tuleb juhinduda haldusmenetlust reguleerivatest üldistest normidest ja põhimõtetest. See omakorda tähendab, et haldusakt, milles otsus tehakse, peab olema nõuetekohaselt põhjendatud (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 56) ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb toimida kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel tehtava haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel on otsus tehtud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte mõni teistsugune otsustus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti või tehtud toimingu üle on piiratud.

§ 19

lõike 6 kohaselt kontrollib halduskohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul seda, kas on järgitud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. See tähendab, et kohus ei saa asetada ennast otsuse teinud organi rolli ja hakata asjaolusid ise hindama ega otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad, vaid kohus hindab kaalutlusõiguse teostamist vaid sellest aspektist, kas kaalumine 4 leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi.

1. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.04.2011 otsus nr 13-1/2515 on tehtud diskretsiooni volituste piires, on piisavalt kaalutud ning need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on ratsionaalsed ja seetõttu ka õiguspärased. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Kaebaja esitas maksuhaldurile rahavoogude prognoosi ajatamise perioodiks ning bilansi ja kasumiaruande seisuga 28.02.
2. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur esitatud dokumente analüüsinud ja jõudnud kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et ajatamistaotlus tuleb jätta rahuldamata.
3. MKS § 112 lg 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata muuhulgas juhul, kui taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav (p 1); maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks (p 4); esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (p 6). Otsuses, millega jäeti rahuldamata ajatamise taotlus, on märgitud, et esitatud taotluses ei ole piisavalt põhjendatud maksuvõla tekkimise ja selle tasumise ajatamise vajadust ning puudub ammendav selgitus, kuidas suudetakse tasuda maksuvõlg ja jooksvad maksukohustused. Kohus nõustub sellega. Esiteks ei ole vaidlust selles, et kaebaja nõutud tagatist ei andnud, ehkki maksuhaldur selgitas eelnevalt kirjalikult erinevaid käenduse liike ja tingimusi ning mainis ka, et eelistatud on hüpoteegi seadmine. Teiseks pole vaidlust selleski, et vahemikus 01.05.2010 kuni 15.04.2011 määrati kaebajale kuuel korral sunniraha deklaratsioonide esitamata jätmise eest, mis paratamatult tekitab kahtluse kaebaja maksedistsipliinis ka edaspidi. Seisuga 31.03.2011 olid kaebaja maksuvõlad koos intressiga kokku 172 549,74 eurot. Maksuhlduri poolt esitatud nõuet vähendada seda makisuvõlga 37 500 euro võrra kaebaja täitma nõus ei olnud ja ei ole seni oma maksuvõlga ka muud summa võrra vähendanud. Maksuhaldur leidis, et kaebaja esitatud ajatamistaotlsuest ei nähtunud, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise perioodi jooksul tagada ajatatud ja jooksvate kohustuste täitmine, nt kas kavandatakse kulude kokkuhoidu jne. Maksuhaldur leidis ka, et pikaajalsied lepingud klientidega näitavad küll raha sissetulemist, kuid ei pruugi tagada head maksedistsiipliini. Ka äriühingu finantsmajanduslikku seisundit on vaidlustatud otsuses pisavalt analüüsitud ja registervara puudub. Kohus leiab eeltoodust, et maksuhaldur on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning otsus on piisavalt põhjendatud. Sellises olukorras leidis maksuhaldur õigesti, et maksukohustuse täitmise ajatamisega nö krediidi andmiseks ei ole kaebaja majanduslikus mõttes piisavalt usaldusväärne. 15.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5 6