2-10-42096 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2010.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.

§ 218

lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

§ 218

lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.

1. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 pst 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
3. Kaebuses on võlgnik väitnud, et tema rahatrahv on aegunud, arvestades 01.01.2010.a toimunud muudatusi seadusandluses, sest KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaega lühendati ühe aastani. Avalduse esitamisel kohtutäiturile oli nimetatud tähtaeg möödunud. Avaldaja on 3 juhtinud tähelepanu sellele, et seadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui see kergendab süüdimõistetu olukorda.
4. 25.02.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2316,09,001320 on määratud avaldajale KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni. Nimetaud otsus jõustus 14.03.2009.a. Kuna avaldaja ei tasunud talle määratud rahatrahvi, pöörati kohtuvälise menetleja otsus täitmisele. Kohtutäitur alustas sissenõudja 16.04.2009.a avalduse alusel 15.05.2009.a võlgniku suhtes täitemenetluse. 10.

§ 202

lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 31.12.2009.a kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteootsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et väärteootsuse täitmist reguleerivad lisaks KarS eelnimetatud sättele ka väärteomenetluse seadustik (VTMS) ja

. VTMS § 203 lg 5 (kuni 31.12.2009.a kehtinud redaktsioon) kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

§ 202

lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja

§ 202lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Seadusandja on KarS § 82 lg 1 p-s 3 sidunud väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmise aegumise otsuse täitmisele asumisega. KarS § 82 lg 1 ei pea aga silmas olukorda, kus karistust on küll tähtaja kestel täitma asutud, kuid pole jõutud enne selle möödumist lõpuni täita. Seega ei oma juba alustatud täitmise sisuline edukus KarS § 82 lg 1 p 3 kontekstis õiguslikku tähendust.

1. Avaldaja on kaebuses leidnud, et praegusel juhul kuulub kohaldamisele KarS § 5 lg 2 järgi tema olukorda kergendav KarS § 82 lg 1 p 3 kehtiv redaktsioon, mis sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul väärteootsuse täitmise aegumise kehtiv regulatsioon avaldaja olukorda ei kergenda. Avaldaja jätnud ilmselt tähelepanuta 01.01.2010.a jõustunud KarS § 82 lg 4, mille kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
2. KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seadus leevendab muul viisil isiku olukorda, kui nt lühendab aegumistähtaega vms. Lahendades küsimust, kas uus seadus on kergem või mitte, lähtutakse mitte seaduse analüüsist tuletatavatest abstraktsetest järeldustest, vaid konkreetsetest käsitlusviisidest. Kohaldamisele tuleb seadus, mis tagab isikule kõige soodsama olukorra. Konkreetne käsitlusviis on omaks võetud ka Riigikohtu praktikas. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et aegumise küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada süüdistatava suhtes leebeimat seadust KarS 4 2-10-42096 § 5 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-02, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08). KarS § 5 lg 3 järgi ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Aegumine on materiaalõiguslik instituut ning aegumistähtaja muutmise korral tuleb kohtul otsustada, milline seadus on isiku jaoks kergem, sest leevendab „muul viisil“ isiku olukorda (KarS § 5 lg 2 kolmas alternatiiv). Kuna täitemenetlus on võlgniku suhtes alustatud 15.05.2009.a, leiab kohus, et juhindudes KarS § 5 lg-st 2 tuleb käesoleval juhul kohaldada kuni 31.12.2009.a kehtinud KarS § 82 lg 1 p
3. Kuni 31.12.2009.a kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 järgi ei ole enam väärteootsust õigust täitma asuda, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Kehtiva KarS § 82 lg 4 alusel aeguks juba täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
4. Arvestades ülaltoodut, puudub kohtu hinnangul alus võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur märgib, et 07.10.2010.a otsusega on täitur täiteasjas nr 007/2009/70925 täitemenetluse lõpetanud, kuna 14.09.2010.a möödus täitedokumendi jõustumisest kaheksateist kuud.
5. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
6. TsMS § 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 24.09.2010.a käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on kohus avaldaja menetlusabi korras vabastanud avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu (1000 kr) tasumisest. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb nimetatud summa mõista avaldajalt seega välja riigituludesse.
7. Tulenevalt

§ 218

lg-st 3 võivad võlgnik, sissenõudja ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Indrek Parrest kohtunik 5