Obsah (10)

§ 430§ 150§ 391§ 432§ 428§ 445§ 190§ 195§ 168§ 661

2-10-7632 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-7632 Tsiviilasi AS-i SKhagi ASMja S

) § 445 lg

1. Pooled paluvad määrata kompromissi kinnitavas määruses, et 01.11.2010 kohtumäärusega kohaldatud 4 2-10-7632 hagi tagamise abinõu lõppeb automaatselt 10 (kümne) tööpäeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. 1.
2. Kostjad kinnitavad, et neil ei ole kahjunõuet hageja vastu seoses hagi tagamisega ning hageja poolt hagi tagamise taotlemisel makstud tagatis kuulub täies ulatuses hagejale tagastamisele. 1.
3. Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda. 1.
4. Pooled hoiduvad kompromissi kommenteerimisest avalikkuses või meedias muul viisil, kui ainult ühise pressiteatega, mille sisu tuleb enne avaldamist e-posti teel kooskõlastada hageja esindaja (P R ) ja kostjate esindajate (A L ja A A ) vahel. 1.
5. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 1.
6. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 1.
7. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
8. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-10-
10. Harju Maakohtu 01.11.2010 määrusega seatud hagi tagamine kuulub tühistamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva möödumisel.
11. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS-ile SK pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 030.28 eurot, ning 18.02.2010 tasutud hagi tagamise tagatis summas 31 955.82 eurot, AS-i SK arvelduskontole Swedbank AS-is.
12. Määruse resolutsiooni punkti 3 täitmiseks tuleb pöörduda ABAG-li poole.
13. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 5 2-10-7632 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-7632, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AS SK(hageja) esitas 15.02.2010 Harju Maakohtule hagi ASM(kostja I) ja SAS(kostja II) vastu solidaarselt võla 5 080 007.56 krooni ja viivise 50 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostjate vastu ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu (edaspidi leping) rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue ning hinna alandamisest ja arvete alusetust esitamisest tulenev nõue. Haginõue on esitatud vastavalt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise saldole, mille kohaselt on hagejal kostjate vastu rahaline nõue summas 5 080 007.56 krooni. 19.02.2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus lisaks esialgu hagis esitatud nõuetele tuvastada, et kostjatel ei ole õigust pöörata ehituslepingu p 15.5 alusel 18.09.2007 väljastatud garantiid täitmisele (ei ole õigust esitada garantiisumma väljamaksmise nõuet). Hageja on selgitanud 10.12.2010 elektronkirjas, et rahalise nõude raames peab kohus hindama, milline on hageja ja kostjate nõuete saldo ning tuvastama, kas 30 miljoni krooni summa osas tehtud tasaarvestus on kehtiv. Tuvastusnõude osas palub hageja kohtul tuvastada, et hagejal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest 30 miljonit krooni, s.t et 08.02.2010 tehtud tasaarvestuse avaldus on kehtiv ning töövõtulepingus kokkulepitud hinda on alandatud 30 miljoni krooni võrra. 01.11.2010 määrusega keelas kohus 19.02.2010 esitatud tuvastusnõude tagamiseks ABAG-d (AW registreerimisnumber XXX) 18.09.2007 väljastatud pangagarantii alusel 30 000 000 (kolmkümmend miljonit) Eesti krooni suuruse väljamakse tegemine kostjatele 15.02.2010 kostjate poolt esitatatud nõude täitmise alusel (raha väljamaksmine) kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni. 03.10.2011 esitasid pooled kohtule kompromissi, võttes arvesse, et: (a) Harju Maakohtu menetluses on hageja 15.02.2010 ja 19.02.2010 hagi kostjate vastu, milles hageja on kostjate kui töövõtjate ja hageja kui tellija vahel 01.10.2004 sõlmitud ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu alusel (Töövõtuleping) palunud kohtul: - mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlg 5 080 007.56 krooni; - mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivised; - tuvastada, et kostjatel ei ole õigust pöörata täitmisele (ei ole õigust esitada garantiisumma väljamaksmise nõuet) Töövõtulepingu p 15.5 alusel 18.09.2007 väljastatud pangagarantiid, mille on välja andnud ABAG, AW, registreerimisnumber XXX (Garant); - otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna kostjate kanda. (b) Kostjad on hagile vastu vaielnud. (c) Töövõtulepingu objektiks on hoone, asukohaga XXX, Tallinn ( SK hoone), projekteerimis- ja ehitustööd (Tööd). (d) 13.10.2009 toimus SK hoone kinokompleksi kinosaalis nr 2 ripplae varing ca 500 m2 ulatuses, mis tõi kaasa kinosaalide ajutise sulgemise ning ripplagede ümberehituse kostjate poolt. (e) SK hoone kinokompleksi kasutamise käigus on ilmnenud, et kinosaali helid kanduvad mürana edasi teistesse SK hoone ruumidesse ja kinosaalist lähtuv vibratsioon kandub edasi teistesse SK hoone ruumidesse ja hoone konstruktsioonidesse. 6 2-10-7632 (f) (g) (h) (i) (j) (k) (l) (m) Ripplae varingu otsesed tagajärjed kõrvaldati kostjate poolt pärast varingu toimumist, st kostjad teostasid varisenud ripplae koristustööd ning ripplagede paigaldustööd ja ümberehitustööd omal kulul. Tööde akteerimisel ja arveldamisel on tehtud eksimusi kostjate kasuks. Kostjad ei ole eksliku akteerimise ja arveldamise tõttu enam makstud raha hagejale tagastanud. Hageja teostas vastavalt 15.10.2009 kirjale kostjatele makstava Tasu kinnipidamist 30 000 000 krooni (1 917 349.46 euro) ulatuses. Kostjatel on hageja vastu Tööde eest tasumise nõue tulenevalt Töödest, mille eest Tasu on kinni peetud, kui ka tulenevalt Töödest, mis täiendavalt teostati pärast seda. Kuna kostjad ei tunnistanud hageja poolset maksete kinnipidamist, hinnaalandamist ega tasaarvestust, esitasid kostjad 18.09.2007 garantiikirja alusel Garandi vastu nõude summas 1 917 349.46 eurot. Tuvastusnõude tagamiseks on hagi tagamise määrusega kuni asjas lahendi jõustumiseni Garandil keelatud viidatud garantii alusel kostjatele 30 000 000 Eesti krooni suuruse väljamakse tegemine kostjate 15.02.2010 nõude täitmise alusel. Kostjate tellimusel on SK hoones 16.06.2011 teostatud täiendavaid mõõdistustöid vibratsiooni ülekandumise asjaolude selgitamiseks. Pooled jäävad oma seisukohtade juurde, mis on menetluse käigus kohtule esitatud ega loobu neist, kuid vaatamata erimeelsustele peavad hageja ja kostjad praktilistel majanduslikel kaalutlustel võimalikuks asja lahendamiseks käesoleva kompromissiga. Poolte eesmärgiks on lõpetada nendevahelised vaidlused kompromissiga ning

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni kompromissiga lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 430

lg 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p 4 paluvad pooled Harju Maakohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-7632 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Hageja palub, et

§ 150lg 2 p 1 kohus määraks tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 7 030.28 eurot ja

§ 391

kohaselt kostjatel hagi tagamisega seoses kahjunõuet hageja vastu ei ole, tagastada hagejale hagi tagamisega seoses tasutud tagatis summas 31 955.82 eurot. Hagejale tagastatavad summad palub hageja kanda hageja arveldusarvele (Swedbank AS). Pooled kinnitavad, et õigusnõustajad on neile selgitanud ja pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 7 2-10-7632 Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kompromissi täitmise tagamiseks paluvad pooled mitte tühistada Harju Maakohtu 01.11.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, vaid jätta see jõusse käesoleva kohtumääruse täitmise tagamise vahendina, tuginedes

§ 445

lg 2.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled paluvad määrata kompromissi kinnitavas määruses, et 01.11.2010 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu lõppeb automaatselt 10 tööpäeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Kohus rahuldab poolte taotluse ning jätab Harju Maakohtu 01.11.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtumääruse täitmist tagava abinõuna kuni kohtumääruse jõustumisest 10 tööpäeva möödumiseni. Pärast nimetatud tähtaega kuulub Harju Maakohtu 01.11.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus on 25.03.2011 määrusega määranud tsiviilasja hinnaks 35 080 007.56 krooni ning kohustanud hagejat tasuma kohtu poolt määratud tsiviilasja hinnalt täiendavat riigilõivu, mida hageja teinud ei ole. Kuna pooled on sõlminud kompromissi, ei pea kohus vajalikuks täiendavat riigilõivu hagejalt riigituludesse nõuda (

§ 190lg 7).

Hageja on tasunud 15.02.2010 (maksekorraldus nr 2320) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 220 000 krooni (14 060.56 eurot). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 030.28 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole Swedbank AS-is.

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Hageja on tasunud 18.02.2010 (maksekorraldus nr 2222) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, hagi tagamise avalduselt tagatise summas 500 000 krooni (31 955.82 eurot). Kostjad kinnitavad kompromissis, et neil ei ole kahjunõuet hageja vastu seoses hagi tagamisega ning hageja poolt hagi tagamise taotlemisel 8 2-10-7632 makstud tagatis kuulub täies ulatuses hagejale tagastamisele. Seega tagastab kohus hagejale hagi tagamise tagatise summas 31 955.82 eurot hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Meeli Kaur kohtunik 9 2-10-7632 Kompromissi lisa 1 ABAG European Property Financing Paulinenstrasse 15 65189 Wiesbaden Germany Re: [date] Release from liability under Guarantee Dear Sir/Madam We refer to the First-demand Payment Guarantee (the “Guarantee“) issued by ABAG (“Aareal”) on 18 September 2007 for the benefit of AS Merko Ehitus and AS Skanska EMV (together the “Contractors”) with regard to certain Contract for Services No 6766 dated 1 October 2004 as amended from time to time (the “Contract”). Pursuant to the Guarantee Aareal has undertaken to secure the payment obligations that AS SK(formerly AS Uus Sakala) (the “Principal”) has towards the Contractors under the Contract. On 15 February 2010 the Contractors submitted a demand for payment of EUR 1 917 349,45 under the Guarantee. The Contractors confirm that the Principal has fulfilled all its payment obligations under the Contract that were secured by the guarantees issued by Aareal (incl. the Guarantee). The Contractors hereby confirm that they have waived all their rights and claims arising under or in connection with the Guarantee. For the sake of clarity the Contractors confirm that they have also waived the demand of payment submitted to Aareal on 15 February 2010 and the rights related to such demand. The Contractors hereby release Aareal from its obligations and liability under all guarantees issued in respect of the Contract (incl. the Guarantee) and confirm that they have no rights or claims against Aareal under the guarantees (incl. the Guarantee). The guarantee documents issued by Aareal are attached to this release letter and are hereby returned by the Contractors to Aareal. Sincerely __________________________________ __________________________________ [Name of the signatory] [Name of the signatory] Chariman of the Board Chariman of the Board AS Merko Ehitus AS Skanska EMV 10