) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 2965,20 krooni põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise üüritasu ja majanduskulude võlgnevuselt määras 0,13 % päevas.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu p 5 ja üürilepingu üldtingimuste p 3.4 järgi on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,13 % päevas. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et viivise ajavahemikus ei ole kokku lepitud. Tulenevalt üldtingimuste punktist 3.4 arvestatakse viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 25.10.2010.a seisuga 604,95 eurot (9465,37 krooni). Kokku tuleb kostjalt välja mõista 1563,62 eurot ((üüri ja majanduskulu võlgnevus 769,16 eurot (12 034,80 krooni), kahjuhüvitis 189,51 eurot (2965,20 krooni) ja viivis 25.10.2010.seisuga 604,95 eurot (9465,37 krooni)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks eeltoodule kostjalt välja mõista viivis 0,13 % päevas üüri ja majanduskulu võlgnevuselt (s.o 769,16 eurolt) alates 26.10.2010.a kuni üüritasu ja majanduskulude võlgnevuse tasumiseni. Kostja on leidnud, et hageja nõuet tuleb vähendada, kuna ta on teinud kulutusi korteri remondile.
lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul.
lg 1 kohaselt, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kostja ei ole tõendanud, et üürileandja andis kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku korteris parenduste tegemiseks. Seega ei saa kostja lepingulisel alusel hüvitist nõuda.
lg 2 sätestab, et muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud
§-is 1018 sätestatud käsundita asjaajamise eeldusi. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid materjali ja töö maksumuse kohta. Kostja enda hinnang materjali ja töö maksumusele ei ole tõendiks. Samuti on kostja leidnud, et hageja nõuet tuleb vähendada seetõttu, et ta on poolte kokkuleppel teinud kulutusi trepikoja remondile. Ka siin ei ole kostja esitanud tõendeid materjali ja töö maksumuse kohta. Kostja enda hinnang materjali ja töö maksumusele ei ole tõendiks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja taotlus tasaarveldada hageja nõue kostja nõudega põhjendatud. 4 Kostja on väitnud, et korteris olnud hallituse ja niiskuse tõttu hakkas kostja põdema astmat, mistõttu kaotas ta osaliselt töövõime. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väide, et tal tekkis astma korteri seisukorra tõttu. 06.04.2009.a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse kohaselt põeb kostja astmat lapsepõlvest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on esitanud 23.08.2011.a ja 29.08.2011.a täiendavad avaldused koos tõenditega. Kohus jätab need tähelepanuta, kuna avaldused ja tõendid ei ole esitatud TsMS § 330 sätestatud tähtaegasid järgides. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.