Obsah (8)

§ 43§ 44§ 46§ 22§ 45§ 23§ 16§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-07- 899 Haldusasi Eldar Toonverki (Toonverk)

) ei sätesta volikogu liikmetele võimalust koguneda volikogu istungile omaalgatuslikult. Seega volikogu 02.02.2007 istungit ei ole toimunud, kuna see ei olnud pädev haldusorgan. 9.6 Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees V.Fjodorov ja juhatas R.Heina, kes ei ole volikogu esimehe O.Gogini asendajad. Volikogu esimehe O.Gogini volitused ei olnud peatatud, ta ei olnud ka äraolekul, seega ei olnud V.Fjodorov volikogu esimehe asendaja ega omanud õigust istungeid kokku kutsuda ja neid läbi viia. Seega V.Fjodorovi kutse volikogu 09.02.2007 istungile on tühine ja volikogu 09.02.2007 istungit ei ole toimunud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54, 60 ja 63 sätestatust tulenevalt Loksa Linnavolikogu nimel vastuvõetud Loksa linnavolikogu 09.02.2007 otsuseid ei ole andnud pädev haldusorgan ja 09.02.2007 vastuvõetud otsused numbrite all 9 kuni 23 on tühised algusest peale, need ei loo õiguslikke tagajärgi. Kuna 02.02.2007 istungit ei ole toimunud, siis ei ole toimunud ka umbusalduste algatamist ja seega volikogu 09.02.2006 istungil ei olnud võimalik umbusaldusi avaldada. 3 9.7 Vastavalt Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungi protokollile V.Fjodorovi juhatusel volikogu 02.02.2007 istung otsustas kutsuda kokku volikogu 09.02.2007 istungi.

§ 43lg 1 kohaselt volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Loksa linna põhimääruse kohaselt volikogul selline pädevus puudub. Seega ületas volikogu oma pädevust, mida tal ei olnudki, ja volikogu 02.02.2007 otsus kutsuda kokku volikogu 09.02.2007 istung, on tühine. 9.8

§ 44

lg 5 kohaselt volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu 02.02.2007 istungi päevakorras ei olnud küsimust järgmise volikogu istungi kokkukutsumise kohta. Seega on 02.02.2007 volikogu istungi otsus, kutsuda kokku volikogu 09.02.2007 istung, tühine. 9.9

§ 43

lg 3 kohaselt volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Vastavalt Loksa postkontori saadetiste aruandele olid V.Fjodorovi kirjad koos volikogu istungi kutsetega Loksa postkontorisse sisse tulnud laupäeval 03.02.2007 kell 13.42, st 18 minutit enne postkontori sulgemist. Seega V.Fjodorov pidi olema teadlik, et kutsed tehakse volikogu liikmetele teatavaks 05.02.2007. 9. veebruariks ei olnud veel möödunud

§ 43lg-s 3 sätestatud neljapäevane tähtaeg.

Seega Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokku kutsumisel rikuti oluliselt

§ 43

lg-s 3 sätestatud volikogu istungi kokkukutsumise korda ja ka seetõttu Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ei olnud pädev ning sellel vastu võetud otsused on tühised. 9.10 Eeltoodust tulenevalt ei ole R.Heina volikogu esimees, mistõttu on tühine tema kutse volikogu 05.04.2007 istungile ning 05.04.2007 istung ei ole pädev haldusorgan ning on tühine ka Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr

2. Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 tugineb Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 tühistatud otsusel haldusasjas nr 3-07-
3. Otsus nr 38 ei ole motiveeritud ja ei ole seetõttu õiguspärane.
4. Kaebuse esitaja leiab, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 ei saa pidada kehtivaks, kuna sellega kinnitati tühiseid Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuseid, millega avaldati esmakordselt umbusaldust Loksa linna ametnikele. Lisaks sellele leiab kaebuse esitaja, et seadus ei näe ette, et umbusaldust saaks avaldada korduvalt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusakti korduv vastuvõtmine ei ole võimalik ilma eelmise haldusakti kehtetuks tunnistamiseta, kuna sellised haldusaktid tekitavad vastukäivaid kohustusi.
5. 30.05.2007 kaebuse täpsustuses (I kd lk 155-157) leiab kaebuse esitaja, et tal on alates 06.11.2006 õigus Loksa abilinnapea töötasule ja teistele hüvitustele. Kaebaja põhjendatud huvi on saada abilinnapea töötasu ja hüvitust. Oma õiguste realiseerimiseks (töötasu ja hüvituse saamiseks) on kaebajal vaja kindlaks teha, et Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 on tühine, s.t kehtib Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/
6. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav otsus on tühine, kuna vastab HMS § 63 lg 2 punktie 5, sest kui volikogu oma otsusega aluseta teeb kindlaks, et volikogu õiguspärane haldusakt on tühine, siis on selline otsus tühine põhjusel, et seda ei ole kellelgi võimalik täita. 4
7. 27.12.2007 kaebuse täienduses (I kd lk 161-165) leiab kaebuse esitaja, et valla- ja linnavalitsus koos struktuuriüksustega on ATS § 2 lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud. Kaebuse esitaja on nimetatud Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusega nr 39/11 Loksa abilinnapea kohale. Vastavalt Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 määrusele nr 14 „Loksa Linnavalitsuse struktuuri ja ametinimetuste, palgaastmete, palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine“ on abilinnapea ametnik. Loksa linna abilinnapea ametikoha näol on tegemist Loksa linnavalitsuse palgalise ametikohaga. Seetõttu on vaidlus seotud kaebuse esitaja ja Loksa linna vahelise avaliku teenistuse suhtega ning puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi. 13.1 Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales ja hääletas 7 volikogu liiget. Loksa Linnavolikogu koosseisus on 15 liiget, Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus on 8 liiget. Vastavalt volikogu 09.02.2007 istungi protokollile osales istungil 9 inimest, s.h. 7 volikogu liiget ning Õnne Teern ja Aivar Kaskla, kes ei olnud volikogu liikmed. Seega Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales ainult 7 volikogu liiget. Tulenevalt Riigikohtu 07.02.2007 otsusest nr 3-4-1-1-07 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsusest on Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud Õnne Teerni ja Aivar Kaskla volikogu liikme volitused, tühine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 07.02.2007 otsuses nr 3-4-1-1-07, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku kutsus kokku ja seda juhatas isik, kes valimiskomisjoni koosseisu ei kuulu ja seega Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolek ei olnud pädev organ. See oli nii oluline rikkumine, et valimiskomisjoni vastuvõetud otsused sellel koosolekul kuuluvad tühistamisele. Vastavalt Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku protokollile valimiskomisjoni koosolekust võtsid osa T.Metsma, S.Granström, Õ.Tedrekin ja J.Paesüld. Kuna Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu muutnud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 oli tühine ja Õ.Tedrekinil ning J.Paesüllal ei olnud seetõttu valimiskomisjoni liikme volitusi ning T.Metsma üldse ei olnud valimiskomisjoni liige, siis osales kuuest Loksa Linna Valimiskomisjoni liikmest 10.01.2007 koosolekul ainult üks liige. On ilmselge, et tulenevalt nendest asjaoludest Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolek on mittepädev haldusorgan ja koosoleku otsused on tühised. Seega Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus” on tühine. 13.2 Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi otsuse nr 10 kohaselt valiti volikogu esimeheks R.Heina. Seda otsust ei ole vastu võetud ja R.Heina ei ole volikogu esimees, kuna otsuse poolt ei hääletanud volikogu koosseisu häälteenamus. Seega kutsus Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 istungi kokku ja juhatas mittepädev isik R.Heina. See on oluline rikkumine, mistõttu ei ole sellel istungil vastuvõetud otsused õiguspärased ja kuuluvad tühistamisele. 13.3 Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsust nr 38 ei ole põhjendatud ega motiveeritud. Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 tugineb Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 tühistatud otsusel haldusasjas nr 3-07-32 ning paljasõnalisel ja tõendamata väitel, et O. Gogin ei ole alates 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu esimees. Tegelikult oli O. Gogin ka pärast 01.09.2006 volikogu esimees. Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuses nr 38 ei ole märgitud selle faktilisi ja õiguslikke aluseid, mistõttu ei ole see kontrollitav. Kuna nimetatud otsus ei ole põhjendatud, selge ja üheselt mõistetav, on otsus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vastustaja kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 5
9. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi otsuse nr 38 tühisuse tuvastamiseks. Kuigi kaebuse esitaja selgitas oma 30.05.2007 kaebuse täienduses, et tema põhjendatud huviks on õigus saada abilinnapea töötasu ja hüvitust, ei nähtu haldusasja toimikust, et kaebuse esitaja oleks kaebuses taotlenud muu hulgas kahju hüvitamist või oleks ta kaebetähtaja jooksul esitanud kahju hüvitamise nõude, ning kaebusest ei nähtu ka kaebaja muu põhjendatud huvi haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti ei ole kaebuse esitaja pöördunud vastustaja poole väidetavalt teostatud töö eest tasu maksmise nõudega. Ainuüksi kaebuse esitaja soovi nimetada ennast abilinnapeaks või veenduda otsuse nr 38 õigusvastasuses ei saa pidada põhjendatud huviks haldusakti vaidlustamisel. Kaebuse esitaja „õigus olla Loksa abilinnapea“, nagu kaebuse esitaja seda formuleerib, ei ole hüveks, mida saab kaitsta halduskohtus tuvastamis- ega tühistamiskaebuse esitamise kaudu.
10. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, nagu poleks R.Heina 05.04.2007 seisuga Loksa Linnavolikogu esimees. Loksa Linnavolikogu liikmed kogunesid 02.02.2007 AS Eraküte ruumidesse, et osaleda kell 17:05 algaval Loksa Linnavolikogu istungil, mille kutsus kokku O.Gogin. Kogu ajaperioodi vältel alates 01.09.2006 kuni 02.02.2007 ei käsitlenud volikogu liikmete enamus O.Goginit volikogu esimehena ning tema poolt kokku kutsutud istungile kogunesid nad vaid tingitult mitmetest kohtumenetlustest, samuti kaebuse esitajaga seotud isikute (kaebuse esitaja ja A.Kaarmann) ja nende esindaja poolt avaldatud surve tõttu, et tekitatud olukorras selgust luua. Linnavolikogu 02.02.2007 istungile ilmumise ainsaks eesmärgiks oli O.Goginile ja A.Kaarmannile veelkord teistkordse umbusaldusmenetluse algatamine. Kümme minutit enne volikogu ametlikku algust avastasid kohale saabunud volikogu liikmed, et O.Gogin on end peitnud kabinetti nr 13, kuigi temale kuuluv auto Peugeot 892 MDR seisis maja kõrval. O.Gogini korraldusel ilmus trepile hoopis Loksa Linnavolikogu liige I.Ignahhin, kes ütles, et O.Goginit majas ei ole ja jagas volikogu liikmetele pabereid, millele oli kirjutatud, et volikogu jääb sel päeval ära. Kuna volikogu enamus, üheksa liiget viieteistkümnest, oli tulnud volikogu istungile ja teadaolevalt oli majas ka O.Gogin, kes ei soovinud volikogu juhtida, viisid volikogu liikmed läbi volikogu istungi.
11. Täiesti asjakohatud on kaebuse esitaja seisukohad, nagu oleks volikogu esimehel õigus igal ajal tema poolt määratud istung ära jätta ning kutsed tühistada. Sellist volikogu õigust võib küll lubada olukorras, kus istungi ärajätmisest teavitatakse volikogu liikmeid piisava ajavaruga sellisel viisil, et nad ei peaks põhjuseta kohale ilmuma, kuid kindlasti mitte viis minutit enne istungi algust kolmanda isiku kaudu olukorras, kus kaebuse esitaja enda istungile ilmumist ja istungi läbiviimist miski ei takistanud.

§ 43

lg-s 3 sätestatud 4-päevane tähtaeg istungi etteteatamiseks on sätestatud just selleks, et volikogu liikmed saaksid oma aega planeerida ning õigeaegselt istungile ilmuda. Seega eeldab seadus seda, et volikogu töökorralduses arvestatakse mitte üksnes volikogu esimehe isiklike prioriteetide, vaid ka volikogu liikmete õigustega. 18. Vastustaja hinnangul on alusetu ka see kaebuse esitaja väide, nagu polnuks V.Fjodorovil õigust juhatada 02.02.2007 istungit, kuna vastavalt Loksa linna põhimääruse § 10 lg-le 2 määrab volikogu esimeest asendava aseesimehe volikogu esimees. Asendava aseesimehe määramine volikogu esimehe poolt on mõeldav vaid siis, kui volikogu esimehe mitteilmumine on ettenähtav tulenevalt objektiivsest põhjusest (töölähetus, haigus vms.) ja volikogu esimehel on piisavalt aega enne istungit, et tööasju korraldada, mitte aga siis, kui volikogu esimees lihtsalt teadmata põhjusel ei ilmu tema enda poolt määratud istungile ja kasutab ära põhimääruses sisalduvat lünklikku regulatsiooni, püüdes välistada volikogu liikmete õigusi volikogu istungi läbiviimisel. Ka Riigikohus on oma 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-35-01 otsustanud, et seadusandja on üldjuhul jätnud vallavolikogu enese otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. Tuginedes osundatud põhimõttele ning tagades Loksa Linnavolikogu korrapärast tööd, mis oleks vastasel juhul kaebuse esitaja meelevaldse tegevuse tõttu ilmselt takistatud, 6 juhatas Loksa Linnavolikogu istungit peitupugenud O.Gogini asemel

§ 44lg 1 kohaselt aseesimees V.Fjodorov.

Seetõttu ei saa Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungit pidada omaalgatuslikuks ega seadusevastaseks. 19.

§ 46

lg 1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lg 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Kooskõlas osundatud sätetega andsid 9 volikogu liiget 15-st 02.02.2007 istungi algul sisse teistkordselt mitmed umbusaldusavaldused, sealhulgas volikogu väidetavale esimehele O.Goginile ja linnapeale A.Kaarmannile. Järgmise istungi ajaks määras volikogu aseesimees 09.02.2007, toimumiskohaks Loksa Linnavalitsuse saali. 20. Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istung viidi läbi kooskõlas kehtiva

-i regulatsiooniga, ning arvestades O.Gogini käitumist, puuduvad alused pidada istungit omaalgatuslikuks.

§ 43

lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et seisuga 02.02.2007 oli V.Fjodorov volikogu aseesimees.

§ 43

lg 4 järgi kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. 02.02.2007 istungi protokollist nähtub, et 9 poolthäälega otsustati teha volikogu aseesimehele ülesandeks kutsuda kokku Loksa Linnavolikogu istung 09.02.2007 O.Goginile ja A.Kaarmannile korduvaks umbusalduse avaldamiseks. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung kutsutud kokku menetlusnormide rikkumisega. On oluline märkida, et O.Gogin oli kutsutud volikogu 09.02.2007 istungit juhatama, kuid ta siiski otsustas ka sellele istungile mitte ilmuda. 21. 09.02.2007 võttis Loksa Linnavolikogu vastu otsuse nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust O.Goginile, samuti Loksa Linnavolikogu otsuse nr 10, millega valiti teistkordselt Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina.

§ 22

lg 1 p 18 järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 45

kohaselt on volikogu esimehele umbusalduse otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu koosneb 15-st liikmest, on volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik 8 liikme toetus. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et O.Goginile umbusalduse avaldamise poolt hääletasid 9 volikogu liiget, ehk volikogu enamus. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 on kehtiv.

1. HMS § 63 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mis toovad kaasa haldusakti tühisuse kui haldusakti õigusvastasuse erandliku tagajärje. Kohtupraktika kohaselt peab tühisuse alus olema ilmselge. Ilmselguse all ei peeta silmas vaidluse puudumist tühisuse üle, vaid tühisuse eeldatava olemasolu äratuntavust. Haldusakt on tühine siis, kui adressaat saab aru tühisust toova asjaolu esinemisest või peab sellest aru saama. HMS § 58 tulenevalt ei anna menetlusnormide rikkumised alust nõuda haldusakti tühisuse tuvastamist, vaid üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamist, ja seda vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumised olid niivõrd olulised, et nad võisid mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et oma nõuete õiguslikuks põhjenduseks toob kaebuse esitaja esile seaduse sätteid haldusakti tühisuse kohta ning väidab, et Loksa Linnavolikogu puhul 7 on tegemist mittepädeva organiga, ei oma antud asjas tähtsust, kuna TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Analoogsele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus oma 30.03.2007 määruse haldusasjas nr. 3-05-1290 punktis 6 märkides, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati umbusaldust kaebuse esitajale, on kehtiv, kuna seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega kehtivust peatatud, samuti oma 08.05.2007 määruse haldusasjas nr. 3-06-1916 punktis 10 ning 13.07.2007 määruses haldusasjas nr 3-
2. Lisaks sellele on ka Tallinna Halduskohus oma 16.03.2007 otsustes haldusasjas nr 3-062202, nr 3-06-1982 ja nr 3-06-1958 leidnud, et 09.02.2007 vastuvõetud otsuseid tuleb käsitleda kehtivatena, ning et alates 09.02.2007 on Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina ning linnapeaks H.Lootsmann.
3. Vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebuse esitaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks ega tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt.
4. Kaebuse esitaja poolt püstitatud küsimus seoses 09.02.2007 istungi kutsete saatmise tähtaegsusega, samuti istungi kokkukutsumise õiguspärasusega on juba läbi vaadatud Vabariigi Valimiskomisjonis ja seejärel Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-13-
5. Riigikohus nõustus otsuse punktis 11 Vabariigi Valimiskomisjoni positsiooniga, sealhulgas ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega, leides, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
6. HKMS § 9 lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Peale kaebetähtaja möödumist tekib isikutel HMS § 67 lg 4 punktist 1 lähtuvalt usaldus, et antud ja vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. O.Gogin ega keegi teine ei ole HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja piires Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 vaidlustanud, seega on nimetatud haldusakt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
7. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 tühisus ei ole ilmselge. HMS § 63 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mis toovad kaasa haldusakti tühisuse kui haldusakti õigusvastasuse erandliku tagajärje, milleks on: võimatus selgitada haldusakti andjat või adressaati, haldusorgani pädevuse puudumine, õiguserikkumise toimepanemiseks kohustamine ning ebaselgus, vastuolulisus ja täitmise objektiivne võimatus. Kohtupraktika kohaselt peab tühisuse alus olema ilmselge. Ilmselguse all ei peeta silmas vaidluse puudumist tühisuse üle, vaid tühisuse eeldatava olemasolu äratuntavust. Haldusakt on tühine siis, kui adressaat saab aru tühisust toova asjaolu esinemisest või peab sellest aru saama. Kaebuses toodud väidetest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja põhjendab oma nõuet esiteks asjaoluga, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 tegemisel ei olnud umbusalduse avaldamiseks kogunenud kvoorumit ning teiseks asjaoluga, et Loksa Linnavolikogu aseesimees V.Fjodorov ületas Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumisel oma pädevust. Seega viitab kaebuse esitaja menetlusnormide rikkumisele otsuse nr 9 tegemisel. HMS § 58 tulenevalt ei anna menetlusnormide rikkumised alust nõuda haldusakti tühisuse tuvastamist.
8. Kuigi kaebuse esitaja seisukohalt oleks 09.02.2007 istungil pidanud osalema mitte Õ.Teern ja A.Kaskla, vaid hoopiski K.Veidemann ja H.Treisalt, ning et tulenevalt õigusvastasest Loksa Linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsusest puudus volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik kvoorum, nähtub Loksa Linnavolikogu 26.02.2007 avaldusest Harju Maakonna Valimiskomisjonile, et K.Veidemann ja H.Treisalt nõustuvad Loksa Linnavolikogu enamuse seisukohaga ja oleks toetanud umbusaldusavaldust O.Goginile ja A.Kaarmannile. Seega ei saaks väidetav kvoorumi puudumine ja K.Veidemanni ja H.Treisalti osalemine mõjutada 8 hääletamistulemusi ega kallutada tulemusi kaebuse esitaja soovitud suunas. Lisaks sellele on Loksa Linnavolikogu võtnud vastu 09.08.2007 otsuse nr. 57, millega kiideti heaks kõik ajavahemikus 01.09.2006-09.08.2007 vastuvõetud otsused ja määrused samas sõnastuses ja jõustumise ajaga. Seega isegi juhul, kui Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 oleks välja antud mingisuguste kõrvalekaldumistega menetlusnormidest, on antud juhul ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud.
9. Kaebuses leiab kaebuse esitaja, et kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 puhul on tegemist otsusega, mis ainuüksi tõendab Loksa Linnavolikogu liikmete 01.09.2006 avaldatud positsiooni, millele viitab ka otsuse sõnastus, siis ei saa pidada sellist otsust kehtivaks, kuna sellega kinnitati väidetavalt tühiseid Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuseid, millega avaldati esmakordselt umbusaldust Loksa linna ametnikele. Lisaks sellele toonitab kaebuse esitaja, et haldusakti korduv vastuvõtmine ei ole võimalik ilma eelmise haldusakti kehtetuks tunnistamiseta, kuna sellised haldusaktid tekitavad vastukäivaid kohustusi Vastustaja sellise positsiooniga ei nõustu alljärgnevatel põhjustel. Esiteks on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks otsuse nr 9 puhul O.Goginile umbusalduse avaldamise kohta tegemist 01.09.2006 otsust nr 32 kinnitava otsusega. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et kõik varasemad ajavahemikul 01.09.2006-09.02.2007 vastuvõetud Loksa Linnavolikogu otsused olid kiidetud heaks mitte otsusega nr 9, vaid hoopis otsusega nr 23 (kättesaadav internetis http://www.loksa.ee/public/files/vk4_2007.pdf), millega kinnitati korduvalt Loksa Linnavolikogu 19.02.2007 otsust nr 5 (kättesaadav internetis http://www.loksa.ee/public/files/vk2_2007.pdf). Otsus nr 9 seevastu omab iseseisvat õiguslikku jõudu, kuna umbusaldamise menetlus oli viidud läbi uuesti

-i nõudeid järgides. Seega eksisteerib antud juhul kaks Loksa Linnavolikogu otsust: O.Goginile korduva umbusalduse kohta (otsus nr 9) kui ka 01.09.2006 umbusalduse kinnitamise kohta (otsus nr 23), ning korduvas otsuses kasutatud sõnastus on valitud üksnes sündmuste käigu ja kohtumenetluste surve kajastamiseks. Juhul kui kaebuse esitaja hinnangul on 01.09.2006 avaldatud umbusaldused tühised, siis saab tema argumentatsiooni tühiste otsuste kinnitamise võimatuse kohta kohaldada vaid Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 23, kuid mitte otsuse nr 9 suhtes, kuna otsus nr 9 ei ole formaalselt 01.09.2006 otsustega seotud. 29. HMS § 4 lg 1 kohaselt võtab haldusorgan vastu haldusakte diskretsiooniõiguse kohaselt, kaaludes otsustuse tegemist või selle tegemata jätmist. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatuid huve. HMS § 59 ja § 64 annavad haldusorganile õiguse parandada tema poolt antud haldusaktis ebatäpsusi, muuta oma haldusakti või tunnistada see kehtetuks. HMS § 66 lg 2 näeb ette ka võimaluse tunnistada isiku kahjuks kehtetuks isegi õiguspärast haldusakti ja seda kõike kaalutlusõiguse alusel. Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ning kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse tasemel on kinnitatud kohaliku omavalitsuse tähtsamate põhimõtete hulgas ka

§-s 3. Koosmõjus osundatud HMS sätetega annavad Põhiseaduse § 154 ja

kohaliku omavalitsuse organile üsna laia diskretsiooni sisemiste küsimuste otsustamisel ning haldusaktide andmisel.

1. Seega lisaks haldusakti tühistamisele ja muutmisele hõlmab HMS §-s 4 haldusorganile antud kaalutlusõigus ka enda haldusakti kinnitamise õiguse. Analoogia kaudu HMS § 66 lg-ga 1 peab eksisteerima võimalus mitte üksnes tagasiulatuvalt tunnistada õigusvastane akt kehtetuks, vaid ka kinnitada tagasiulatuvalt varem antud haldusakti, kui mistahes põhjusel tekib kahtlus selle akti õiguspärasuses. Otsuste ja määruste heakskiitmise ja korduvate otsuste vastuvõtmisega teostas Loksa Linnavolikogu HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. 9
2. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, nagu puuduks R.Heinal õigus Loksa Linnavolikogu kokkukutsumiseks. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 O.Goginile umbusalduse avaldamise kohta on jõus ja kehtiv.

§ 46

lg 3 järgi vabastab umbusalduse avaldamine volikogu esimehe tema kohustustest ja ametist. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokolli punktist 2 nähtub, et kohe peale O.Goginile umbusalduse avaldamist moodustati kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon ning viidi läbi hääletamine, mille tulemusena valiti otsusega nr 10 teistkordselt Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina. Seejärel andis aseesimees V.Fjodorov juhtimise üle volikogu esimeheks valitud R.Heinale.

§ 23

lg 4, samuti § 42 lg 1 punkti 3 kohaselt kirjutab volikogu esimees alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele dokumentidele. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks Loksa Linnavolikogu kokkukutsumise ja juhatamise õigus vaid O.Goginil ning vaidlusalust otsust tuleb seetõttu käsitleda tühise otsusena. 32. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, nagu oleks otsus nr 38 põhjendamata ja ainuüksi seetõttu tühine, siis esiteks ei oleks otsuse ebapiisav motiveerimine otsuse nr 38 tühisuse tuvastamise, vaid üksnes kehtetuks tunnistamise aluseks, kuna haldusakti põhjendamine on formaalseks õiguspärasuse aluseks, ja seda on kaebuse esitaja ise rõhutanud oma 30.05.2007 vastuses kohtu 21.05.2007 määrusele. Teiseks aga annavad menetlusnormide rikkumised HMS § 58 tulenevalt alust nõuda kehtetuks tunnistamist vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumised olid niivõrd olulised, et nad võisid mõjutada asja otsustamist. Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid. Kolmandaks leiab vastustaja, et kaebuse esitaja poolt otsusele nr 38 antud hinnang on ebaõige ning otsus on piisavalt põhjendatud. Asjaolu, et otsuses nr 38 viidatakse Tallinna Halduskohtu menetluses olnud asja käigus tuvastatud asjaoludele ning et Tallinna Halduskohtu otsus oli Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistatud ei tähenda, et Loksa Linnavolikogu ei saanud võtta vastu otsust, juhindudes samadest motiividest, millest juhindus Tallinna Halduskohus. Kuna Loksa linn osales samade esindajate kaudu haldusasjas nr 3-07-32 ning esitas kohtule oma seisukohad seoses avalik-õigusliku suhte puudumisega kaebuse esitaja ja Loksa linna vahel, oli vastustaja teadlik haldusasja menetluse käigus tuvastatud asjaoludest ning ka kaebuse esitaja seisukohtadest, mistõttu puudus vastustajal vajadus uurida täiendavalt kõiki vaidlusaluseid asjaolusid volikogu istungil, eriti arvestades asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsusega oli Loksa linna kaebus kaebuse esitaja vastu rahuldatud. Siinkohal rõhutab vastustaja, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 28.03.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-32 Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsuse ja lõpetas kaebuse menetluse, sest leidis, et Loksa Linna kaebuse lahendamine ei kuulunud Tallinna Halduskohtu pädevusse, mitte aga sellepärast, et halduskohus oleks eksinud materiaalõiguse kohaldamises või et ta oleks valesti hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega oli vastustajal õigus lähtuda vaidlusaluse otsuse nr 38 tegemisel muuhulgas ka haldusasjas nr 3-07-32 tuvastatud asjaoludest. Kuna Tallinna Ringkonnakohus osundas üheselt, et õigus otsustada isiku abilinnapea ametisse nimetamise ja muu avaliku teenistuse suhetega seotud küsimuste osas on Loksa linna pädeval võimuorganil, samuti on võimuorganil pädevus kindlaks teha asjassepuutuvate linna haldusaktide tühisus, siis vastustaja võttis vastu otsuse nr 38

§ 22alusel.

1. HMS § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades HMS §-s 67 sätestatut, tunnistada kehtetuks nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt. Otsuse nr 38 tegemisel juhindus vastustaja sellest, et Loksa Linnavolikogu väidetav 06.11.2006 otsus nr 39/11 on tühine põhjusel, et vähemalt 9-le Loksa Linnavolikogu liikmele kutseid 06.11.2006 istungile kätte ei toimetatud, millega jämedalt rikuti volikogu istungi kokkukutsumist puudutavaid norme, mistõttu 10 otsustusprotsessist olid sel moel välistatud vähemalt 9 liiget viieteistkümnest. Seega oli vastustajal õigus tunnistada õigusvastane haldusakt kehtetuks tagasiulatuvalt, millele vastustaja ka viitas otsuse nr 38 põhjendavas osas, mistõttu otsus nr 38 on sisuliselt õiguspärane. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et otsus nr 38 on põhjendamata, kuna selles viidatakse tühistatud halduskohtu otsusele, oleks selline õigusvastasus vaid formaalne, mis välistaks HMS §-st 58 tulenevalt haldusakti kehtetuks tunnistamise, kuna väidetavad vead ei saanud mõjutada sisulist otsust. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole algusest peale tunnistanud, et kaebuse esitaja ja Loksa linna vahel oleks kunagi tekkinud avalik-õiguslik suhe, mis nähtub haldusasja nr 3-07-32 materjalidest, on ilmselge, et vaidlusalune otsus oleks selle tühistamise korral uuesti välja antud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. HKMS § 7 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt rikub Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 kaebaja õigust olla Loksa abilinnapea ning Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 38 tühisuse tuvastamine on vajalik kaebuse esitaja õiguste realiseerimiseks (töötasu ja hüvituse saamiseks). Kaebaja põhjendatud huvi on saada abilinnapea töötasu ja hüvitust. Seega seob kaebuse esitaja oma õiguste rikkumise abilinnapea töötasust ja hüvitistest ilmajäämisega.
3. Kaebuse esitaja leiab, et kaebaja õigus abilinnapea töötasule tuleneb ATS § 2 lg-st 2 ja § 6 lg-st 1 ning Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 määrusest nr 14 „Loksa Linnavalitsuse struktuuri ja ametinimetuste, palgaastmete, palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine“ (http://loksa.ee/public/files/8_mai_2006.pdf). Kaebuse esitaja on ekslikult viidanud ATS § 2 lgle 2, mis sätestab riigi ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS § 2 lg 3 sätestab kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamine loetakse avalikuks teenistuseks. ATS § 2 lg 3 p 2 kohaselt on selleks valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 37 lg 1 kohaselt on teenistujal õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

§ 22

lg 1 p 19 kohaselt on vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine volikogu ainupädevuses. Kaebuses viidatud ja 06.11.2006 otsuse nr 39/11 tegemise ajal kehtinud Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 määruse nr 14 „Loksa Linnavalitsuse struktuuri ja ametinimetuste, palgaastmete, palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine“ punktis 2 kinnitati Loksa Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed vastavalt lisale 2 ja punktis 4 kinnitati Loksa Linnavalitsuse teenistujate palgatingimused vastavalt lisale

1. Määruse lisa 4 „Loksa Linnavalitsuse palgakorralduse alused“ §-de 5 ja 6 kohaselt kuuluvad abilinnapead linnavalitsuse juhi gruppi. Määruse lisa 2 „Loksa Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed“ kohaselt laienevad linnavalitsuse juhtidele (peale linnapea) palgaastmed 21-
2. Seega oli kaebuse esitajale palga maksmiseks vajalik volikogu otsuse vastuvõtmine, millega oleks kaebuse esitajale määratud palgaaste ja palgamäär. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusega nr 39/11 ei ole kaebuse esitajale palka määratud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega tõendanud, et talle on abilinnapea töötasu määratud mõne muu Loksa Linnavolikogu õigusaktiga. Kohtule ei ole teada ühtegi õigusakti, millega oleks kaebuse esitajale kui Loksa abilinnapeale palk määratud. 11 Ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2010 jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-450 E.Toonverki kaebuses Loksa Linnavalitsuselt perioodi 07.11.2006-29.10.2009 palga nõudes, millele esitatud E.Toonverki kassatsioonkaebuse jättis Riigikohtu halduskolleegium 20.09.2010 määrusega menetlusse võtmata (III kd lk 161-170) on punktides 13 ja 14 leitud, et „Kuigi ATS § 18 kohaselt ei laiene selle seaduse §-d 19-36 kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele, tuleb ka nimetatud isikute palgalisele ametikohale ametisse nimetamisel määrata kindlaks nende palk. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 ei sisalda mingit regulatsiooni apellandile palga määramise kohta. Teada ei ole ühtegi teist õigusakti, millega oleks apellandile kui Loksa abilinnapeale palk määratud.

§ 22

lg 1 p 19 kohaselt on volikogu ainupädevuses vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine. Ei saa väita ka seda, et apellandi palk oli kindlaks määratud volikogu muu õigusaktiga. 06.11.2006 otsuse nr 39/11 tegemise ajal kehtinud Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 määrus nr 14 „Loksa Linnavalitsuse struktuuri ja ametinimetuste, palgaastmete, palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine“ lisa 4 „Loksa Linnavalitsuse palgakorralduse alused“ §-de 5 ja 6 kohaselt kuulub abilinnapea ametikoht palgagruppi „Linnavalitsuse juhid“, millele määruse lisa 2 „Loksa Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed“ kohaselt laienevad palgaastmed 21-29. Seega oli antud juhul apellandile palga maksmiseks möödapääsematu volikogu otsuse vastuvõtmine, millega oleks apellandile määratud palgaaste ja palgamäär. Samalaadne oli abilinnapea palga regulatsioon ka hilisemates linnavolikogu kehtestatud Loksa Linnavalitsuse palgaastmestikes (vt Loksa Linnavolikogu 30.05.2007 määrus nr 13 ja 17.03.2009 määrus nr 12). Eelnevast nähtub, et haldusorgan, kellel on seaduse kohaselt ainuõigus otsustada apellandile palga määramine, pole apellandile palka määranud.“ Arvestades, et 18.10.2009 toimusid kohaliku omavalitsuse valimised, ei ole Loksa Linnavolikogu eelmisel koosseisul ka enam võimalik kaebuse esitajale palka määrata. Vastavalt

§ 16

lgle 4 on Loksa Linnavolikogu eelmise koosseisu volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast lõppenud. Kuna 18.10.2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel on E.Toonverk kandideerinud ja osutunud valituks Paldiski linnavolikogu liikmeks (www.valimised.ee) ning on käesoleval ajal Paldiski Linnavalitsuses abilinnapea ametis (vt http://paldiski.ee), siis peaks kaebuse esitajale eeltoodud asjaolu ka teada olema.

1. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 rikkuda kaebuse esitaja õigust saada abilinnapea töötasu ning selle otsuse tühisuse tuvastamisest või tühistamisest ei teki kaebuse esitajale abilinnapea töötasu saamise õigust.
2. 18.10.2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistest tulenevalt ei saa Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 38 tühisuse tuvastamine või tühistamine tuua kaasa ka kaebuse esitajale õigust olla Loksa abilinnapea.

§ 29

kohaselt saab valla- või linnavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast (lg 1). Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil (lg 2). Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni (lg 3). Loksa Linnavolikogu 03.11.2009 otsusega nr 67 „Linnavalitsuse koosseisu kinnitamine ja linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine“ vabastati endised linnavalitsuse liikmed seoses volituste lõppemisega linnavalitsuse liikme kohustustest ning kinnitati linnavalitsuse uued liikmed ja nimetati ametikohale uued abilinnapead (http://www.loksa.ee/public/files/vk19_2009.pdf).

1. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus analüüsida Loksa Linnavolikogu 02.02.2007, 09.02.2007 ja 05.04.2007 istungite kokkukutsumise ja läbiviimise õiguspärasust ja anda hinnangut Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 38 õiguspärasusele, kuna Loksa 12 Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 38 tühisuse tuvastamisest või tühistamisest ei teki kaebuse esitajale õigust olla Loksa abilinnapea ega teki kaebuse esitajale Loksa abilinnapea töötasu saamise õigust.
2. Eeltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata nii Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 38 tühisuse tuvastamise kui ka tühistamise nõudes.
3. Vastustaja on esitanud taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude 35 700 krooni väljamõistmiseks vastustaja kasuks ja Advokaadibüroo Seppik & Sirel arved koos selgitustega õigusabi sisu ja kulutatud aja kohta ning SEB Eesti Ühispanga maksekorraldused arvete tasumise kohta ( III kd lk 172-194). Kaebuse esitaja palus kohtuistungil jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna linna saavad kohtus esindada linna ametnikud (III kd lk lk 196). Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kandjaks kaebuse esitaja. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
4. novembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
6. juuni
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Vaidlust linnavalitsuse liikme ja linna vahelise avalik-õigusliku suhte üle ei saa pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuvaks. Samas on Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-24-07 kolleegium möönnud, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsuses nr 3-3-1-19-01 on leitud, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka menetlusosalise käitumist (näiteks protsessiosalise õiguse kuritarvitamine). Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-36-07 on Riigikohus arvestanud isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaebuse esitaja käitumise pahatahtlikkuse puudumist kaebuse esitamisel ning kohtuistungilt puudumise osas. Kohus leiab, et käesoleva haldusasja menetlemisel on kaebuse esitaja käitunud pahatahtlikult ja kuritarvitanud protsessiosalise õigusi, mistõttu tuleb kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulud osaliselt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgnevad: E.Toonverk on kohtule esitatud kaebuses märkinud oma aadressiks xxxxxxxx. 06.10.2009 määrusega tegi kohus menetlusosalistele teatavaks kohtuistungi aja ja koha 29.10.2009 kell 10.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas aadressil Pärnu mnt 7 ja andis pooltele täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks aja kuni 19.10.2009 (III kd lk 68-70). Kohtu 06.10.2009 määrus ja kohtukutse saadeti elektrooniliselt E.Toonverki meiliaadressile xxxxxxxxxxx (millise E.Toonverk on ise kohtule 30.07.2007 avaldanud (I kd lk 152)) ja tähitud kirjaga väljastusteatega E.Toonverki Rahvastikuregistris märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx, ning ka kaebuses märgitud aadressile xxxxxxxxxxx, kus selle on 29.10.2009 vastu võtnud E.Toonverki ema (III kd lk 83). Väljastusteadetest nähtuvalt on kohtu 06.10.2009 määrust ja kohtukutset püütud E.Toonverkile aadressil xxxxxxxxxxxx kätte anda 08.10.2009, 10.10.2009, 24.10.2009 ja 27.10.
8. Väljastusteadetel on märkus: „Ei ole kodus“ (III kd lk 77, 96). Elektrooniliselt meiliaadressilt xxxxxxxxxxxx E.Toonverk kohtukutse kättesaamise kinnitust kohtule ei saatnud. 13 29.10.2009 kell 10.00 alanud kohtuistungile oli ilmunud ainult vastustaja esindaja. Kaebuse esitaja E.Toonverk kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 10.12.2009 kell 10.
9. Kohus saatis E.Toonverkile kohtukutse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Väljastusteatest nähtuvalt on 30.10.2009 kohtukutse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu võtnud allkirja vastu sugulane I.S. (III kd lk 84). Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 67) nähtuvalt on I. S. Korteriühistu Sadama 21 juhatuse liige. TsMS § 322 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi saaja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub. Seega saab 10.12.2009 kella 10.00 määratud kohtuistungi kutse lugeda E.Toonverkile kättetoimetatuks 30.10.
10. Kohus avaldas 10.12.2009 kella 10.00-ks määratud kohtuistungi kutse 29.10.2009 ka Ametlikes Teadaannetes. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega saab lugeda kohtukutse E.Toonverkile kättetoimetatuks ka 28.11.
11. 10.12.2009 kell 10.00 alanud kohtuistungile oli ilmunud ainult vastustaja esindaja. Kaebuse esitaja E.Toonverk kohtuistungile ei ilmunud. Kohus jättis 11.12.2009 määrusega E.Toonverki kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata (III kd lk 97). E.Toonverki Rahvastikuregistrijärgne aadress on käesoleva ajani xxxxxxxxxxxx. 11.12.2009 kohtumäärus saadeti tähitud kirjaga kolmel korral (14.12.2009, 07.01.2010 ja 29.01.2010) E.Toonverkile aadressile xxxxxxxxxxxxxx, kus jäeti postkasti teade tähitud kirja kohta 16.12.2009, 02.02.2010 ja 06.02.2010 (III kd lk 103-105) kirjad saadeti kohtule tagasi seoses hoiutähtaja möödumisega või märkega, et saaja ei viibinud kohal. E.Toonverk käis Tallinna Halduskohtus ja andis allkirja 11.12.2009 kohtumääruse kättesaamise kohta kohtutoimiku (III kd) teadetelehele 26.03.
12. 21.04.2020 esitas E.Toonverk Tallinna Halduskohtu 11.12.2010 määruse peale määruskaebuse (III kd lk 106-108). Vastustaja vaidles 30.04.2010 vastuses määruskaebusele vastu (III kd lk 119-121). Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2010 kohtumäärusega jäeti Tallinna Halduskohtu 11.12.2009 määrus haldusasjas nr 3-07-899 muutmata ning saadeti E.Toonverki taotlus menetluse taastamiseks halduskohtule lahendamiseks. Tallinna Halduskohtu 16.06.2010 kohtunõudega, mis saadeti aadressile xxxxxxxxx ja elektrooniliselt meiliaadressile xxxxxxxxxx, palus kohus E.Toonverkil seoses menetluse taastamise taotluse esitamisega haldusasjas nr 3-07-899 teatada kohtule oma elukoha aadress, kuhu on võimalik temale menetlusdokumente kätte toimetada isiklikult allkirja vastu (III kd lk 128). 30.06.2010 edastas kohus 16.06.2010 kohtunõude E.Toonverkile elektrooniliselt meiliaadressile xxxxxxxxxxx mille kohtule oli 30.06.2010 teatavaks teinud vastustaja esindaja (III kd lk 130-133). 30.06.2010 teatas E.Toonverk elektrooniliselt (meiliaadressilt xxxxxxxxxxx): „Vastuseks kohtu nõudele teatan, et menetlusdokumendid palun saata aadressile xxxxxxxxxx“ (III kd lk 132). 30.06.2010 määrusega taastas kohus menetluse ning määras kohtuistungi aja 21.10.2010 ja pooltele täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja kuni 07.10.2010 (III kd lk 134). Kohus saatis korduvalt E.Toonverki näidatud aadressile xxxxxxxxxx 30.06.2010 määruse ja kohtukutse, mida on püütud temale isiklikult allkirja vastu üle anda järgmiselt: 02.07.2010 – võttis vastu isa G. B. (III kd lk 140); 06.07.2010 ja 09.07.2010, kohtukutse tagastati hoiutähtaja möödumisel; 15.07.2010 – võttis vastu isa G. B. (III kd lk 143); 20.07.2010 ja 26.07.2010, kohtukutse tagastati põhjusel, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestus (III kd lk 144); 30.07.2010 ja 04.08.2010, kohtukutse tagastati põhjusel, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestus (III kd lk 14 145); 09.08.2010 ja 13.08.2010, kohtukutse tagastati põhjusel, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestus (III kd lk 146); 25.08.2010 võttis vastu isa G.B. (III kd lk 151); 01.09.2010 ja 06.09.2010 kohtukutse tagastati, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestus (III kd lk 153). 09.09.2010 saadeti kohtukutse elektrooniliselt meiliaadressile xxxxxxxxxxxx, millelt E.Toonverk on kohtule 30.06.2010 vastanud. E.Toonverk kohtukutse kättesaamise kinnitust kohtule ei saatnud. Seega on 30.06.2010 kohtumäärust ja kohtukutset püütud E.Toonverkile tema näidatud aadressil xxxxxxxxxxx isiklikult allkirja vastu üle anda ja meiliaadressil xxxxxxxxxxxx üle anda kokku 14 korral. E.Toonverk on hoidunud vastu võtmast menetlusdokumente isiklikult allkirja vastu. 21.10.2010 kohtuistungile E.Toonverk ilmus. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on eeltoodud käitumisega kuritarvitanud protsessiõigusi ja sellist käitumist tuleb pidada pahatahtlikuks. Kaebuse esitaja käitumine on põhjustanud käesolevas haldusasjas kohtuistungite korduvat pidamist, millest tingituna on vastustaja pidanud tegema täiendavaid menetlustoiminguid, valmistuma kohtuistungiks, millel asja sisulist arutamist kaebuse esitajast tingituna ei toimu. Arvestades asja mahukust (kolm köidet) ja kaebuse esitaja pahatahtlikku käitumist haldusasja menetluses, on haldusvälise õigusabi kasutamine käesoleval juhul õigustatud ning on põhjendatud kaebuse esitajalt alates 10.12.2009 vastustaja tehtud menetlustoimingute eest menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks, mis kuludokumentidest ja maksekorraldustest (III kd lk 184- 194) moodustab 12 750,00 krooni. Aili Maasik Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.09.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
13. Rahuldada Eldar Toonverki apellatsioonkaebus menetluskulude jagamise osas.
14. Tühistada Tallinna Halduskohtu
15. novembri
16. a otsus haldusasjas nr 3-07-899 osas, millega mõisteti Eldar Toonverkilt Loksa Linnavolikogu kasuks välja menetluskulud 12 750 krooni. Teha uus otsus, millega jätta Loksa Linnavolikogu menetluskulud ka selles osas Loksa Linnavolikogu enda kanda.
17. Muus osas jätta Eldar Toonverki apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
18. Mõista Loksa Linnavolikogult Eldar Toonverki kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kuluna 8 eurot. 15