3-10-738/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2010, Jõhvi 3-10-738 R. K kaebus Viru Vangla 13.08.2009 otsuse nr 620.3729184 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta R. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 17.06.
2. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 24.07.2009 esitas R. K Viru Vanglale taotluse (tl 6) direktori vastuvõtule saamiseks. 13.08.2009 koostatud otsustuses nr 6-20.3/29184-3 (tl 7) jättis Viru Vangla direktor selle taotluse rahuldamata. Justiitsministeeriumis 01.03.2010 koostatud vaideotsusega nr 11-7/1419 (tl 9-10) jäeti rahuldamata ka R. K poolt esitatud vaie (tl 8). 22.03.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebus (tl 1-5), milles R. K palus tühistada tema taotluse rahuldamata jätmise kohta antud Viru Vangla direktori otsus ja teha selle uuele läbivaatamisele kohustav ettekirjutus. Põhiseaduse § 14, vangistusseaduse § 105 lg 2’ p 10, „Vangla sisekorraeeskirja“ § 10 lg 1, Viru Vangla kodukorra p 24.1, haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 ja § 54-56 , Riigikohtu lahenditele nr 3-4-1-1-03 ja nr 3-3-1-90-04 tuginedes leidis kaebaja, et tal on õigus olla ärakuulatud ja selleks taotluse aluse direktoriga kohtuda, keelduv otsus rikub seda ning on vastuolus selgitamise, nõustamise ja põhjendamise kohustustega. Kohtumise vajalikkust põhjendas ta väitega, et julgeolekuosakonna juhataja on alustanud tema ähvardamist ja mõjutamist ellu viima, probleemiks pole olmeküsimused, vaid karistuse kandmise asjaolud, ümberpaigutamise, õiguste ja vabadustega seonduv ning alama astme ametnikud ei saa pädevuse puudumise tõttu neid lahendada. Oma huvi väitis ta olevat preventiivse ning ka tulenevat ka soovist esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. 1 1 Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 17-18) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see rahuldamata jätta ning leiti vangla kodukorra punkt 24.1 tuginedes, et kinni peetavatele isikutel ei ole õigust nõuda direktori personaalset vastuvõttu ja see võimaldatakse ainult põhjendatud taotluse alusel. Seejuures kirjeldati probleemide lahendamise ja õiguste kaitsmise erinevaid võimalusi ning leiti, et R. K taotluses polnud täpsustatud, millistest konkreetsetest küsimustest ta vestelda soovib ja miks on ilmtingimata vajalik direktori personaalne vastuvõtt ning viidati asjaolule, et kaebaja on juba saanud vestelda direktori asetäitjaga, kes täidab vastavalt vangla põhimäärusele ka direktori ülesandeid. Ümberpaigutamise, ärakuulamise õiguse ja otsuse põhjendustega seonduvaid seisukohti selgitades märgiti, et kinnipeetavatel pole õigus valida oma karistuse kandmise kohta, õigus olla ära kuulatud ei tähenda õigust saada asutuse juhi vastuvõtule ning taotluse põhjendamatus ei tähenda puudusi, mille kõrvaldamiseks tulnuks anda tähtaeg. Veel märgiti, et märtsis korraldati E7 ja E8 osakonna kinnipeetavatele vangla direktori ja teiste ametnike vastuvõtt, vastav info oli osakondades üleval, kuid kaebaja ega ka ükski teine E 8 osakonna kinnipeetav taotlust vastuvõtule saamiseks ei esitanud. 22.04.2010 esitatud teesides (tl 32-33) väitis R. K täiendavalt, et oleks ka uue taotluse sõnastanud samamoodi ning on arusaamatu, millised põhjendused tulnuks taotlusele veel lisada, kui asedirektor leidis, et pole pädev tema probleemi lahendama, palus ise kirjutada taotluse direktoriga vestlemiseks ja on lasknud selle registreerida. Veel väitis kaebaja, et E8 osakonnas pole olnud mingit teadet ametnike vastuvõtu kohta ja leidis, et vangla on hakanud vastutusest vabanemiseks kohtumenetluse ajal uusi tõendeid looma. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavatele õigust vestelda vangla direktoriga ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda ning vangistusseaduse § 105 lg 2’ p 10 ja vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga. Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra punkt 24.1 kohaselt toimub direktori vastuvõtt kinni peetava isiku põhjendatud taotluse alusel kord kuus kuu esimesel esmaspäeval kella 14.00 kuni 16.
3. Kinni peetavate isikute probleemide lahendamisega seonduv on reguleeritud ka kodukorra punktis
4. Sätestatu kohaselt tuleb oma probleemidega pöörduda inspektor-kontaktisiku poole, kes peab välja selgitama probleemi olemuse, edastama selle vajadusel elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või andma kirjaliku taotluse blanketi ning andma korrektselt vormistatud taotluse üldosakonda registreerimiseks. R. K on 24.07.2009 täitnud vormikohase blanketi (tl 6) ning kirjutanud sellele, et soovib karistuse kandmise, ümberpaigutamise ning õiguste ja vabaduste küsimustes direktori vastuvõtule. Taotlusele tehtud märgetest on näha, et 03.08.2009 on ta saanud vestelda direktori asetäitjaga vangistuse alal, kuid soovib vestlemist veel ka direktoriga. 13.08.2009 on direktor jätnud taotluse rahuldamata põhjendustel, et see on üldsõnaline ja põhjendamata ning direktori vastuvõtule saamine pole esmane ja ainus küsimuste lahendamise viis (tl. 7). Kuna seejuures on põhjalikult selgitatud nii probleemide lahendamise korda kui võimalust pöörduda nendega vangla poole märgukirja või selgitustaotluse teel ka kirjalikult, ei ole mingit alust kaebuse väitel, et otsusest ei selgu keeldumise põhjus ning rikutakse selgitamise ja nõustamise kohustust. Selgitamiskohustus on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 36 ja tähendab seda, et haldusorgan peab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule tema soovil seletama õigusi ja kohustusi, asja läbivaatamise tähtajaga seonduvat ning tõendite ja dokumentide esitamise ja toimingute sooritamise vajadust. Kohtule esitatust ei nähtu, et R. K oleks seoses oma taotlusega avaldanud soovi saada selgitust mistahes menetluslike asjaolude kohta. Vaidlustatud otsuse väidet selle kohta, et taotlus on üldsõnaline ja põhjendamata võib ilmselt mõista ka selliselt, et sellel on puudused, mida saaks haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 alusel määratava tähtaja jooksul parandada. Kuna Viru Vangla kodukorra punkt 24.1 kehtestatu 2 2 peab aga silmas seda, et direktori vastuvõtule saavad vaid need kinnipeetavad, kellel on selleks olemas põhjus, tuleb keeldumist mõista siiski nii, et direktor pole vastuvõtule saamise põhjuseks märgitud probleeme piisavalt oluliseks pidanud, ei näe vajadust taotlejaga vestlemiseks ega võimalda vastuvõttu just seetõttu. Viru Vangla kodukorra punktide 22.1.2 ja 24.1 kohaselt peab kinnipeetav oma taotluse põhjendused kirjutama vastavale blanketile. Seega ei oma tähtsust, kas direktori asetäitja oli R. K probleemi sisust teadlik, lubas suulise vestluse käigus selle direktorile edastada ning lasi taotluse uuesti registreerida. Kaebuses leiab R. K, et keeldumisega jäeti ta ära kuulamata ja see rikub tema põhiseaduse § 14 tulenevat õigust heale haldusele (tl 3). Nimetatud sätte kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine küll täidesaatva võimu kohustus, kuid haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 kehtestatust tulenevalt on ärakuulamise õigus üksnes konkreetse haldusmenetluse osalise menetluslik õigus. See ei tähenda õigust olla üleüldiselt ära kuulatud ega too kinnipeetavale kaasa võimalust nõuda vangla direktori vastuvõttu ja loo direktorile kohustust kõigi kinnipeetavate probleemide isiklikuks ära kuulamiseks. Seda, et tegemist on just õigusega olla konkreetses haldusmenetluses ära kuulatud, on sõnaselgelt öeldud ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis 3-4-1-1-
5. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vaidluse põhjustanud taotlus oli selliste puudustega, millede kõrvaldamiseks tulnuks anda tähtaeg, pole see menetluslik rikkumine kaebuse rahuldamise piisav alus. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt saab haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda vaid siis, kui menetlus- või vorminõuete rikkumine võis mõjutada otsustamist. See põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-90-04 on samuti selgelt öeldud, et taotluse täpsustamist ja tõendite esitamist tuleb nõuda, kui see võib suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. R. K pole oma vaides (tl 8), kaebuses (tl 1-5) ega seda täiendavates teesides (tl 32-33) nimetanud ühtegi niisugust asjaolu, mille lisamine taotlusesse pidanuks tingimata kaasa tooma direktori vastuvõtule lubamise. Eespool juba viidatud Viru Vangla kodukorra punkt 24.1 kohaselt toimub direktori vastuvõtt iga kuu. Seega on kaebajal vajaduse tekkimisel võimalik vormistada uus taotlus, esitada selles selge ja konkreetne põhjus, miks ta sellist vastuvõttu vajab ning tegemist pole olukorraga, kus vastuvõtule saamise võimalus oleks üldse minetatud. Eeltoodud järeldustel tuleb R. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 250 krooni suurune riigilõiv (tl 12) Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud sama seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3