← Eesti

3-10-2039/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2039 Otsuse kuupäev 07.veebruar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Piiriääre Puhkemaja OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori

  1. veebruari 2010.a. käskkirja nr 13-6/200 ja
  2. juuli 2010.a. vaideotsuse nr. 13-4/104 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Piiriääre Puhkemaja OÜ, esindaja Tambet Toomela Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik Resolutsioon Edasikaebamise kord
  3. Rahuldada kaebus.
  4. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 03.veebruari 2010 käskkiri nr 13-6/200 ja 29.juuli vaideotsus nr 13-4/
  5. Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus OÜ Piiriääre Puhkemaja taotluse nr 31000960838 uueks läbivaatamiseks.
  6. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Piiriääre Puhkemaja kasuks menetluskulu 1015,98 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 09.märts
  7. Asjaolud ja menetluse käik
  8. 21.09.2010 esitas Piiriääre Puhkemaja OÜ Põllumajandusministri
  9. märtsi
  10. a määruse nr 20 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 1 saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” alusel avalduse toetuse saamiseks puhkemaja ehitamiseks.
  11. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 03.02.2010.a. käskkirjaga nr 13-6/200 jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja oli esitanud valeandmeid. Puhkemaja ehitamise põhiprojekti tiitellehe kohaselt oli projekt koostatud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt, kuid kontrollimisel oli selgunud, et projekti on koostanud Toomas Reinmets, kes ei vasta Ehitusseaduse § 41 lg 1 kehtestatud nõuetele, kuna ei omanud majandustegevuse registri registreeringut. PRIA 29.07.2010 vaideotsusega nr 13-4/104 jäeti Piiriääre Puhkemaja OÜ 05.03.2010 esitatud vaie rahuldamata. 09.08.2010 esitas Piiriääre Puhkemaja OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori
  12. veebruari 2010.a. käskkirja nr 13-6/200 ja
  13. juuli 2010.a. vaideotsuse nr. 13-4/104 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
  14. Piiriääre Puhkemaja OÜ on seisukohal, et vastustaja käskkiri ja vaideotsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole PRIA-le valeandmeid esitanud. Kaebaja ei ole kusagil taotluses või järelepärimistes väitnud, et projekti on koostatud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt, seega ei ole kaebaja esitanud PRIA-le valeandmeid. KOV-ile on esitatud EhS § 18 nõuetele vastav projekt, mille on ülekontrollinud EhS § 47 lg 1 p 1 ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädev vastutav spetsialist. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti alusel on väljastatud ehitusluba, millega on tunnistatud esitatud dokumendid KOV-i poolt EhS nõuetele vastavaks, vastasel korral oleks KOV vastavalt EhS § 24 võinud keelduda ehitusloa väljastamisest. Ehitusloa taotlusel ja ehitusprojektil ei ole esitatud projekteerijana Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ, vaid Toomas Reinmets. Kaebaja leiab, et PRIA-l ei ole kohustust kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust. PRIA võib kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust, kuid taotlust ei saa jätta seetõttu rahuldamata, kuna määruses nr 20 ei ole antud PRIA-le kohustust kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust, määruses ei nõuta kogu ehitusprojekti dokumentatsiooni esitamist (kaasa arvatud tiitellehe esitamist), seega ei saagi seletuskirja ja üldvaadete põhjal hinnata ehitusprojekti nõuetele vastavust. Määruses nr 20 ei ole sätestatud, et kui ehitusprojekti seletuskirjas ja ehitise üldvaadete joonistes esinevad puudused, siis on PRIA-l õigus jätta taotlus rahuldamata. Viimane läheb vastuollu ka HMS § 15 lg 2 (kui taotluses on puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks). PRIA ei ole ka uurinud ehitusloa taotlusel esitatud andmeid ja ehitusloa alusel väljastatud projekti KOV-ist ja jätnud kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti dokumentatsiooni vaidemenetluses tähelepanuta. PRIA-le ei ole antud pädevust ehitusprojektide ekspertiisi teostada. Küll aga on antud pädevus EhS § 23 ja 24 alusel KOV-ile, kes on ka tunnistanud ehitusloa väljastades ehitusprojekti vastavust EhS sätestatud nõuetele.
  15. Kuressaare Kommunaalprojekti OÜ tiitellehe sattumine PRIA dokumentidesse oli tingitud eksitusest, mitte eesmärgiga tekitada väärarusaama. Kaebaja esindaja selgitas ka PRIA töötajatele, et projekteerija saatis talle seletuskirja, kus oli 2 ka tiitelleht (kuupäeval 28.08.09), viimane versioon ilma tiitelleheta, saadeti projekteerija poolt 02.11.
  16. Taotluse PRIA-le esitamise viimane kuupäev oli aga 21.09.
  17. Taotleja saatis PRIA-sse esialgsed dokumendid kujul, mis talle ka taotluse esitamise perioodil olid saadetud. PRIA on tuvastanud, et Toomas Reinmetsal puudub majandustegevuse registreering, kuid ei ole kahtluse alla seadnud tema pädevust. Kaebaja on seisukohal, et PRIA tõlgendus on väär, et kui projekteerija ei vasta EhS § 41 lg 1, siis ei vasta ka projekt EhS nõuetele.
  18. Kaebaja leiab, et PRIA on kaebaja taotluse menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. Vastavalt HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ja vastavalt HMS § 40 lg 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. PRIA ei ole aga kaebajat enne käskkirja ega vaideotsuse koostamist ära kuulanud ning pole andnud võimalust anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid. Kaebaja on saatnud PRIA-sse ka maksekorraldused, e-mailid, koopiad KOV-ile esitatud ehitusprojektist, aga PRIA ei ole nendega arvestanud.
  19. Täidetud ei ole valeandmete esitamisega seotud subjektiivne koosseis. Vastustajal tuli teha kaebajale investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmiseks kindlaks, et viimane on esitanud valeandmeid ning teinud seda ka tahtlikult, kavatsusega saada EAFRD vahenditest makstava toetuse kaudu põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Kuid vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas tahtlust valeandmete esitamisel üldse käsitlenud. Juba see tingib kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise. Teiseks on ilmne, et juba sellistel asjaoludel, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all, ei saanud kaebuse esitaja kuidagi tahtlikult valeandmeid esitada. Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et kaebuse esitaja on suhelnud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt projekteerijaga Toomas Reinmetsaga ja saanud temalt e-posti teel Piiriääre maaüksusele kavandatava puhkemaja ehituseprojekti. Lisaks ei ole vaidluse all, et ehitusprojekti alusel väljastas Värska Vallavalitsus kaebuse esitajale ehitusloa. Juba neid vaidlustamata fakte arvestades jääb arusaamatuks, milline pidi olema kaebuse esitaja pahatahtlik motiiv valeandmete esitamiseks. Kirjeldatud faktide taustal on ilmne, et kaebuse esitaja oli tellinud ehitusprojekti ja saanud selle alusel ka ehitusloa. Kaebuse esitajal polnud seega vajadust ehitusprojekti võltsida (selle andmeid muuta), sest kui ta oli saanud vastava tervikliku ehitusprojekti alusel ehitusloa, võis ta igati eeldada, et vastustaja, kellel pädevus projektdokumentide analüüsimisel on piiratud Määruse nr 20 § 8 lg 4 p 4 järgi, peab projektdokumente piisavaks ka toetustaotluse läbivaatamisel. Seega puudus kaebuse esitajal igal juhul tahtlus valeandmete esitamiseks.
  20. Nagu kaebuse lisana 3 esitatud Toomas Reinmetsa kirjast ja ehitusprojektdokumentidest nähtub, edastas Toomas Reinmets
  21. augustil 2009.a. kaebuse esitajale OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tiitellehega dokumente, kuhu oli projekteerijana kirjutatud juurde tema enda nimi (so projekteerija Toomas Reinmets). Asjaolu, et tiitelleht on autentne ning koostatud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt juhatuse liikme Ants Ranna (Rand) poolt, tõendab see, et faili autorina on märgitud just Ants Rand. Asjaolu, et faili autoriks on Ants Rand, tuvastas mh Tallinna Ringkonnakohus vastustaja kuriteokaebuse põhjal kaebuse esitaja seadusliku esindaja juhatuse liikme Hannes Velti osas kriminaalmenetlust alustamata jättes. 3 Seega ei ole kahtlust, et ehitusprojekti koosseisus esitas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt projekteerija Toomas Reinmets kaebuse esitajale ka OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt (autentse) tiitellehe vormi, mis oli kohandatud kaebuse esitaja poolt tellitud projekti jaoks. Nimetatud projekteerijalt saadud dokumente kasutas kaebuse esitaja nii ehitusloa kui ka investeeringutoetuse taotlemisel. Kuivõrd dokumendid esitati sellisena nagu need saadi, ei ole vastustajal alust väita, et kaebuse esitaja on esitanud valeandmeid. Veel vähem tegi kaebuse esitaja seda tahtlikult.
  22. Seoses asjaoluga, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele, tuleb vastustajal kaebuse esitaja toetuse taotlus nr 310009650838 uuesti lahendada. Kaebuse esitaja arvates oleks mõistlik tähtaeg toetuse taotluse rahuldamise otsustamiseks 30 päeva. Vastustaja vastuväited
  23. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks. Kaebaja esitas 21.09.10 Põllumajandusministri
  24. märtsi
  25. a määruse nr 20 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” alusel avalduse toetuse saamiseks puhkemaja ehitamiseks. Üheks kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks määruse nr 20 § 8 lg 4 p 4 kohaselt on ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Taotleja esitas nõutava dokumendina osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt (omab majandustegevuse registri registreeringut) poolt koostatud puhkemaja põhiprojekti, projekteerijaks Toomas Reinmets, kes on osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt töötaja, kuid kellel füüsilise isikuna puudub MTR registreering. Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ tiitellehe ja rekvisiitide kasutamisega viidi PRIA valearusaamale, et projekti on koostanud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Vastuseks PRIA järelepärimisele teatas osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt 17.03.10, et ei ole tervet rida projekte (sh ka Piiriääre Puhkemaja OÜ projekt) koostanud ja nende eest ei vastuta. Toomas Reinmets omakorda selgitab, et on joonised saatnud e-postiga, ilma allkirjade ja osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt tiitelleheta ning et puhkemajade joonised olid eskiisprojekt ning mõeldud ainult tutvumiseks tellijale. Kui taotleja esitab taotlusdokumendina toetuse taotlemisel projekti tiitellehe, millest nähtub üheselt, et projekti koostajaks on osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt, siis ei saa öelda, et kaebaja “pole kunagi väitnud, et projekti on koostanud osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ”. Taotleja väitel ei olnud tema Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiite projekti tiitellehele lisanud, sama väitis ka projekteerija Tooma Reinmets. Samamoodi oli aga toimitud kuue PRIA-le esitatud taotluse puhul sh
  26. a Tohku Puhkus OÜ taotlus, mistõttu pole usutav, et tegemist on inimliku eksitusega projekteerija või taotleja poolt. Kuna PRIA-l lasub kohustus kontrollida taotleja esitatud faktide tõelevastavust ja anda omapoolne hinnang haldusmenetluses, siis ülaltoodu alusel saab hinnanguna öelda, et tegemist on valeandmete esitamisega kuigi tegemist võis olla eksituse tõttu valeandmete esitamisega.
  27. Taotluse esitamisel kasutati projektis Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiite, kuigi H. Hõbeoja (konsulent ja kontaktisik) oli suurte kogemustega konsulendina varasema praktika põhjal väga hästi teadlik, et PRIA ei aktsepteeri projekte, mille on koostanud MTR 4 registreeringut mitteomavad isikud. Seetõttu oli vaja näidata projekteerijana Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Tasu projekti eest maksti otse Toomas Reinmetsale, mitte aga Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ-le.
  28. PRIA ei ole teostanud ega peagi teostama ehitusprojekti sisulist analüüsi ega ka selle hindamist, kuna tal puudub sellealane pädevus, nagu taotleja õigesti märgib. Seetõttu kontrollibki PRIA, kas projekteerija vastab EhS § 41 nõuetele (kas ehitamine saab toimuma vastavalt ehitusseadusele, kas projekteerijaks on § 41 lg 1 nõuetele vastav isik). EhS § 41 lg 1 näeb ette, et isikul on lubatud projekteerida kui ta on ettevõtja ÄS tähenduses ning tal on majandustegevuse registreering ja vastavasisuline õigussuhe seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastava spetsialistina. Valeandmete esitamist toetuse taotlemisel ei muuda olematuks asjaolu, et vaidemenetluses on esitatud uus projekt, mida on aktsepteerinud nüüd juba Eesti Projekt OÜ esindaja Ken-Voldemar Lehtpuu, kuid mis on koostatud füüsilise isiku Toomas Reinmetsa poolt. Kohtu põhjendused ja otsus
  29. PRIA peadirektori 03.02.2010 käskkirjaga jäeti rahuldamata Piiriääre Puhkemaja OÜ maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse (puhkemaja ehitamiseks) taotlus põhjusel, et taotleja on esitanud puhkemaja ehitamiseks põhiprojekti, mille on koostanud isik, kes ei vasta Ehitusseaduse § 41 lg 1 kehtestatud nõuetele, ning et seega on taotleja esitanud valeandmeid. EhS § 41 lg 1 sätestab, et isikul on lubatud projekteerida, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri registreering. Toetuse rahuldamata jätmise aluseks on märgitud käskkirjas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg 2 ja Põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 20) § 10 lg 2 p 3 ja lg
  30. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg 2 sätestas (kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioon), et kui taotluses on esitatud valeandmeid, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Määruse nr 20 § 10 lg 2 p 3 kohaselt vastavad taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded, § 10 lg 4 sätestab, et kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
  31. Seega on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas kaebuse esitaja on PRIA-le esitanud investeeringutoetuse taotlemisel valeandmeid, mis andis vastustajale õiguse kaebaja toetuse saamise taotlus rahuldamata jätta. Toetuse mitteandmise põhjuseks on käskkirja järgi olnud ainult valeandmete esitamine. Vaideotsuses on vastustaja leidnud, et kui taotluses on esitatud valeandmeid, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, olenemata sellest, kas tegemist on tahtluse või taotlejapoolse eksitusega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et taotluse toetuse saamiseks saab jätta rahuldamata valeandmete esitamise korral ainult juhul, kui valeandmete esitamine on toimunud taotleja poolt tahtlikult. Kuigi ELÜPS § 456 lg-s 2 ei ole sätestatud, et valeandmete esitamine peab olema tahtlik, on õiguspraktikaga kooskõlas, et 5 toetuse mitteandmise aluseks saab olla ainult valeandmete tahtlik esitamine. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-80-06, samuti lahendis nr 3-3-1-38-07 märkinud, et siseriiklikul kohtul tuleb võimaliku õiguse kuritarvitamiseks tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, ning et tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Ka Euroopa Komisjoni määrus nr 1975/2006 art 31 p 2 sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ja mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Kuigi antud juhul ei ole tegemist toetuse tagasinõudmisega, leiab selles määruses kinnitamist seisukoht, et valeandmete esitamine peab olema toetuse taotleja poolt tahtlik ja esitatud eesmärgiga saada valeandmete kaudu kasu, mida ta ilma nende andmeteta ei saaks.
  32. Vaidlustatud käskkirja motivatsioonist ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks toetuse taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid. Sellist põhjendust ei ole vastustaja ei käskkirjas ega ka vaideotsuses märkinud ega selle kohta ka enne käskkirja andmist tõendeid kogunud. Vastupidi, vastustaja on kohtule saadetud vastuses märkinud, et taotleja esitatud faktide tõelevastavust kontrollides ja sellele hinnangut andes saab öelda, et tegemist on valeandmete esitamisega ning et tegemist võis olla eksituse tõttu valeandmete esitamisega. Seega on vastustaja ka ise möönnud, et kaebaja võis ebaõigeid andmeid sisaldanud projekti tiitellehe esitada tahtmatult, teadmata, et need võivad sisaldada tõele mittevastavaid andmeid, mis tähendab, et kaebaja tegevuses puudus tahtlus ebaõigete andmete esitamiseks eesmärgiga saada põhjendamatut kasu.
  33. Vastustaja poolt esitatud andmete järgi saab järeldada, et kaebuse esitaja ja projekti koostanud isiku T.Reinmetsa, samuti Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt esitatud seletustes esinesid teatavad vastuolud, kuid neist ei saa järeldada, et kaebaja oleks tahtlikult esitanud PRIA-le valeandmeid. Vaideotsusest nähtuvalt on PRIA jätnud vaide rahuldamata lähtudes peamiselt vaidemenetluses saadud T.Reinmetsa seletusest, kes on 18.03.2010 seletuses märkinud, et ta väljastas kaebajale joonised e-postiga, ilma allkirjade ja Kuressaare Kommunaalprojekti tiitelleheta. Kuid vaideotsuses viidatud T.Reinmetsa seletus on võetud vastustaja poolt 18.03.2010, seega peale toetuse määramisest keelduva käskkirja väljaandmist. Milliste tõendite alusel toetuse andmisest keelduv käskkiri tehti, käskkirjast endast ei selgu. PRIA poolt esitatud toetustaotluse toimiku materjalide järgi on enne käskkirja väljaandmist saadud 21.02.2010 Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ juhataja vastus järelepärimisele, milles juhataja teatab, et osaühing ei ole koostanud OÜ Piiriääre Puhkemaja poolt tellitud puhkemaja projekte. Kaebuse esitaja seletust enne keelduva käskkirja väljaandmist, ega ka vaidemenetluses võetud ei ole. T.Reinmetsa seletus on olnud üheks aluseks ka vastustaja 05.05.2010 pöördumisele Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, tegemaks kindlaks, kas toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid. Tallinna Ringkonnakohus on 23.08.2010 kohtumääruses, millega jäeti rahuldamata PRIA kaebus Riigiprokuratuuri 22.06.2010 määrusele, märkinud, et just T.Reinmets tegi Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiitidega tiitellehe T.Veldile kättesaadavaks ning on sellega enda ja projekti seotust äriühinguga rõhutanud. Samuti on märgitud, et pole tõendatud, et H.Hõbeoja ja H.Velt teadsid, et T.Reinmets ei vastanud 6 iseseisvalt ehitusseaduses sätestatud spetsialisti nõuetele ning et puudub alus arvata, et H.Hõbeoja ja H.Velt oleks edastanud PRIA-le teadvalt valeandmeid investeeringutoetuse saamiseks.
  34. Ka vastustaja poolt on ümberlükkamata kaebaja väide, et projektdokumentatsioon esitati selliselt nagu kaebaja projekteerijalt sai. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise ehitusloa saamise aluseks olevaid dokumente täiendanud või muutnud. Samuti puuduvad tõendid, et kaebaja oli teadlik, et T.Reinmets ei ole projekte vormistanud rekvisiitidel näidatud osaühingu kaudu ning et seetõttu on tiitellehel olevad andmed ebaõiged. Kuna kaebaja tahtlus valeandmete esitamiseks on tõendamata, on kaebaja poolt vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kuulub tühistamisele. Õigusselguse huvides tuleb tühistada ka vaideotsus, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata
  35. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajale ettekirjutuse tegemist taotluse uueks läbivaatamiseks 30 päeva jooksul, arvates kohtulahendi jõustumisest. Vastustaja oli seisukohal, et taotluse uueks läbivaatamiseks tuleb anda 90 päeva, mis on taotluse läbivaatamise üldine tähtaeg. Kohus on seisukohal, et taotluse läbivaatamiseks on 30 päevane tähtaeg põhjendatud ja mõistlik, kuna tegemist on juba eelnevalt ettevalmistatud ja analüüsitud materjaliga, samuti on põhjendamatu niigi pikaks veninud taotluse menetlust veelgi pikendada 3 kuu võrra.
  36. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb Piiriääre Puhkemaja OÜ kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista viimase poolt kantud menetluskulud. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 15,98 eurot (250 krooni) ja õigusabikuludest 1 495,57 eurot. Advokaadi spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabi osutatud 07.01.2011 esitatud täiendavate seisukohtade koostamiseks (7 tundi), 18.01.2011 kohtuistungiks ettevalmistamiseks (3 tundi) ja ettevalmistamine ja osalemine 18.01.2011 kohtuistungil (3 tundi). Kohus on vastupidiselt kaebaja põhjendustele seisukohal, et kõik kirjeldatud kulutused ei ole põhjendatud ja ei tule vastustajalt välja mõista. Kohus osundab asjaolule, et samal päeval , 18.01.2011 oli kohtus arutusel Tohku Puhkus OÜ analoogne kaebus (haldusasi nr 3-10-2573) PRIA haldusaktidele, kus kaebajate nii seaduslik esindaja kui volitatud esindajad olid samad kui antud asjas. Nimetatud haldusasjas nr 3-10-2573 esitati kohtule samas suuruses menetluskulude taotlus täpselt samade tehtud tööde loeteluga kui antud asjas. Kohus peab taotletud õigusabi kulusid põhjendamatult suureks seetõttu, et võrreldes mõlema haldusasja spetsifikatsioonides märgitud kaebuse täiendavaid seisukohti, siis on need mõlemas asjas peaaegu sõnasõnaliselt analoogsed. Seega ei saanud kummagi analoogse kaebuse koostamiseks kuluda võrdselt 7 tundi ja kokku seega 14 tundi. Arvestades ka asjaoluga, et kohtuistung kestis vähem kui 1 tund ning et tegemist ei ole mahuka asjaga, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt välja õigusabi kulud summas 1000,0 eurot. Eda Muts Kohtunik 7 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.