← Eesti

2-11-14120/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 30. august 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja, kirjalik me

) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt 28.03.2011.a seisuga 21,17 eurot ning alates 29.03.2011.a viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju tekitamisega seoses kantud kulud summas 470,59 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist kohtueelses menetluses hageja poolt kantud õigusabikuludega. Hageja esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe on 10.02.2011.a ja 04.03.2011.a esitanud kostjale nõudekirjad kahju hüvitamiseks. Kohtueelse esindamise eest on Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 470,59 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab 3 otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sellest tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks. Kohtu hinnangul on hageja kantud kohtueelsed kulud mõistlikud ega ole üleliia suured. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 470,59 eurot kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulude katteks. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.