Obsah (5)

§ 46§ 56§ 67§ 60§ 64

Haldusasi nr 3-10-33 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-33 Haldusasi Rosneft P

) §dele 46 ja 67 tasuma PMTK 11.11.2009.a korralduse nr 12.3/8385-5 täitmata jätmise eest sunniraha 5 000 krooni (tl 9-10). 1.1 Korralduse põhjenduse kohaselt kohustati PMTK 11.11.2009.a korraldusega nr 12.3/8385-5 Rosneft Partners OÜ-d

§ 46

, § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel esitama maksuhaldurile kirjalikku teavet seoses OÜ Direct Transcapital üksikjuhtumi kontrolliga. Nimetatud korraldus on Rosneft Partners OÜ poolt 17.11.2009.a vastu võetud juriidilisel aadressil väljastusteate alusel. Korralduses sisaldus hoiatus, et kohustuste tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse Rosneft Partners OÜ suhtes rakendada sunniraha summas 5 000 krooni. Rosneft Partners OÜ on jätnud korralduses nõutud teabe andmata. Samuti ei ole Rosneft Partners OÜ esindaja kontakteerunud maksuhalduriga korralduse tähtaja pikendamise vajadusest või korralduse täitmist takistavate asjaoludest teavitamiseks. 1.2 Korralduses märgitakse, et Rosneft Partners OÜ-le PMTK 11.11.2009.a korraldusega nr 12.3/8385-5 pandud kohustuse täitmata jätmine määratud tähtpäevaks ei tähenda kohustuse lõppemist ning määratakse nõutud teabe esitamiseks täiendav tähtaeg – 07.12.2009.a. Ühtlasi hoiatatakse Rosneft Partners OÜ-d, et nimetatud kohustuse täitmata jätmisel rakendatakse tema suhtes sunniraha tasumise kohustust summas 15 000 krooni. 1.3 Korralduse on allkirjastanud MTA Ida maksu- ja tollikeskuse (IMTK) kontrolliosakonna vanemrevident Luule Lillbok. Korralduses on märgitud, et ametniku õigus seda allkirjastada tuleneb MTA peadirektori 16.10.2009.a käskkirjast nr 400-P „Volituse andmine Ida maksu- ja tollikeskuse revidentidele” ja 30.09.2009.a käskkirjast nr 382-P, millega on võimalik tutvuda PMTK-s või MTA veebilehel www.emta.ee.

1. Rosneft Partners OÜ esitas 06.01.2010.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.11.2009.a korralduse nr 12.2-3/8385-7 tühistamist (tl 1-4). Tartu Halduskohus edastas 07.01.2010.a kaebuse kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule (tl 12). Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 19.02.2010.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PMTK (tl 19). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuse põhjendus. 3.1 Kaevatava korralduse allkirjastanud ametnikul puudus selleks volitus. Korralduse on allkirjastanud IMTK kontrolliosakonna vanemrevident Luule Lillbok. Tuleb veenduda, kas korralduse allkirjastamise õigus tuleneb MTA peadirektori käskkirjadest nr 400-P ja 382-P. Kaevatav korraldus on allkirjastatud selleks volitatud isiku poolt ainult siis, kui ta on menetlenud IMTK kontrolliosakonna menetluses olevat tagastusnõuet. Kaevatavast korraldusest ega sellelele eelnenud 11.11.2009.a korraldusest nr 12.3/8385-5 aga ei selgu, et Luule Lillbok on need andnud seoses tagastusnõude menetlemisega. Juhul, kui PMTK korraldus on antud IMTK töötaja poolt muul alusel, kui IMTK pädevuses oleva tagastusnõude menetlemisega, on korraldus antud mittepädeva haldusorgani poolt. Seega on tegemist tühise haldusaktiga, mida ei tule täita. 3.2 Sunniraha määramine rikub kaebaja põhiõigusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstiooni (EIÕK) art 6 lg 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 kolmanda lause tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas J.B vs Šveits asunud seisukohale, et maksukohustuslase suhtes sellise trahvi kohaldamine, mis on määratud seoses maksukohustuslase poolt dokumentide mitteesitamisega, rikub maksukohustuslase põhiõigusi enese mittesüüstamisele EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. Kohtuasja põhifookus oli selles, et isikule määrati rahatrahv dokumentide ja informatsiooni mitteesitamise eest. Isik ei saanud välistada, et dokumentide esitamise korral järgneb tema suhtes kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus. Kaebaja leiab, et käesolev asi on oma põhiaspektides kattuv eelnevalt osundatud EIK asjaga. Seetõttu tuleb lähtuda EIK suunistest. EIÕK otsekohaldatavus tuleneb PS §-st
3. Riigikohus on oma 01.06.2005.a otsuse nr 3-1-1-39-05 p-s 14 selgitanud, et isiku õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu tema formaalsest menetluslikust seisundist ning määrav ei ole ka see, kas isiku suhtes on kriminaalmenetlus algatatud või mitte. Kuna kaebaja on tunnistatud kriminaalasjas nr 08930000325 kahtlustatavaks, siis peab ta eriti hoolega kaaluma igasuguse informatsiooni väljastamist uurimisasutusele.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebuse väide, et korralduse allkirjastanud isikul puudus selleks volitus on otsitud ja paljasõnaline. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 oli IMTK-e ametnikul sisepädevus alates 2 01.10.2009.a volituste piires haldusakte allkirjastada. Antud juhul oli tegemist Direct Transcapital OÜ tagastusnõude menetlemisega, mille kohta kaebajalt, kui kolmandalt isikult teavet küsitakse. Sunnirahal ei ole hoiatavat või karistavat eesmärki, vaid see peab tagama kohustuse kiire täitmise ja selle läbi tagama maksuhalduri tõrgeteta töö. Sunniraha kohaldamise eelduseks on vastav hoiatus (vt Lehis, Lasse. Maksuõigus. Tallinn, Juura, 2009, lk 196). Antud juhul sisaldab korraldus nr 12.3/8385-5 vastavat hoiatust, isik on korralduses antud kohustuse täitmata jätnud, seega on sunniraha määramine olnud õiguspärane. EIK lahend asjas J.B vs Šveits ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud asjas leidis kohus, et kaebaja korduval trahvimisel dokumentide esitamata jätmise eest oli kriminaalsüüdistuse iseloom EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. EIK juhtis tähelepanu ka sellele, et antud seisukoht ei puuduta olukorda, kus riik kohustab maksumaksjat teavet andma puhtalt korrektse maksustamise kindlustamiseks. Vaidlusaluses asjas on kaebajalt infot küsitud kui kolmandalt isikult, teda ei ole korduvalt trahvitud ega ei esine kriminaalsüüdistuse iseloomu EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. Riigikohtu üldkogu 17.02.2004.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03 on märgitud, et maksumenetlus ega sellele järgnev halduskohtumenetlus ei ole hõlmatud PS § 22 lg 2 esemelise kaitsealaga. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus (

§ 56, § 60 lg 1).

Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata on isik kaasaaitamiskohustust rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-1090 sedastanud, et EIÕK art-st 6 ei saa lähtuda kõikide maksuvaidluste lahendamisel. Kohus selgitas, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele ning seega ei välista ka kaasaaitamiskohustust. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. 5.1 Kohus ei nõustu kaebajaga, et PMTK 27.11.2009.a korralduse nr 12.2-3/8385-7 on allkirjastanud selleks volitust mitteomav ametnik. Kaevatava korraldusega kohustati kaebajat tasuma PMTK 11.11.2009.a korralduse nr 12.3/8385-5 täitmata jätmise eest sunniraha ja anti täiendav tähtaeg täitmata jäänud kohustuse täitmiseks. Korraldusest nähtuvalt on selle allkirjastanud IMTK kontrolliosakonna vanemrevident Luule Lillbok ning viidatud on MTA peadirektori 16.10.2009.a käskkirjale nr 400-P „Volituse andmine Ida maksu- ja tollikeskuse revidentidele”, millega on nimetatud ametnikule antud volitus alates 01.10.2009.a kuni 30.09.2010.a allkirjastama PMTK kaudu väljastatavaid haldusakte ja dokumente, muuhulgas ka korraldusi sunniraha tasumiseks

§ 67

lg 2 alusel ning teabe nõudmiseks

§ 60-63 alusel (käskkirja p-d 2 ja 6; tl 45).

Seega oli IMTK kontrolliosakonna vanemrevident Luule Lillbok MTA juhi poolt volitatud kaevatavat korraldust allkirjastama. Puudub vaidlus, et maksuhalduri juhil on õigus volitada maksuhalduri ametnikku haldusaktile allakirjutama. Maksuhalduri juhi õigus volitada maksuhalduri ametnikku haldusaktile allakirjutama on sätestatud

§ 46lg-s 5.

5.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja jättis talle PMTK 11.11.2009.a korraldusega nr 12.3/8385-5 pandud kohustuse täitmata (tl 65). Puudub vaidlus ka selles, et kaebajale oli vastustaja poolt tehtud hoiatus, et nimetatud korralduse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatakse tema suhtes sunniraha 5 000 krooni. Nimetatud asjaolu nähtub eelmärgitud korralduse kolmandalt leheküljelt (tl 8). Kaebajale tehtud hoiatus vastab

§-s 136 sätestatud nõuetele.

§ 67

lg 2 kohaselt kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Sama lõike teise lause kohaselt esitab maksuhaldur kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega ja määrab selle tasumise tähtaja. Sama 3 paragrahvi lg 3 kohaselt ei või sunniraha sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks esimesel korral ületada 10 000 krooni. Kuna kaebaja suhtes oli tehtud sunniraha rakendamise hoiatus ning ta jättis talle haldusaktiga pandud kohustuse tähtpäevaks täitmata, oli kaevatava korraldusega kaebaja suhtes sunniraha rakendamine õiguspärane. Enese mittesüüstamise privileegile tuginevad kaebuse väited ei ole sunniraha tasumise nõude õiguspärasuse hindamisel asjakohased. Sunniraha rakendamise aluseks olevat PMTK 11.11.2009.a korraldust nr 12.3/8385-5, millega kaebajale teabe esitamise kohustus pandi, ei ole kaebaja vaidlustanud. 5.3 Kohus leiab, et kaebajal puudub käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades alus keelduda kaevatava korraldusega nõutud teabe esitamisest viitega PS § 22 lg-s 3 sätestatud nemo tenetur se ipsum accusare põhimõttele. Maksumenetluses on nimetatud põhimõttest lähtuvalt sätestatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus

§-s 64 lg 1 p-des 5 ja 6.

§ 64

lg 1 p 5 kohaselt on selle seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, v.a juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega.

§ 64

lg 1 p 6 kohaselt on isikul õigus maksumenetluses teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike p-s 5 nimetatud isiku õiguserikkumises süüditunnistamist. Seega pole teabe andmisest keeldumise õigus absoluutne, vaid piiratud küsimustega, millele vastamine tähendaks maksukohustuslase enda või tema lähedaste õiguserikkumises süüditunnistamist. Asjas puuduvad andmed, et käesoleval juhul esineksid

§-s 64 lg 1 p-des 5 ja 6 kirjeldatud asjaolud. Puuduvad ka andmed, et kaebuses viidatud kriminaalasi oleks seotud kaevatava korraldusega kaebajale pandud kohustustega. 5.4 Kohus ei nõustu ka kaebaja kohtuistungil esitatud väitega, et haldusakti andmisel on eksitud õigusselguse põhimõtte vastu. Kaevatav korraldus on kohtu hinnagul sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, mistõttu on kooskõlas HMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõuetega. 5.5 Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et PMTK 27.11.2009.a korraldus nr 12.2-3/8385-7 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 6. Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4