Obsah (5)

§ 187§ 403§ 163§ 173§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 29. 06. 2011.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 187lg 6 sätestatud tähtajaga.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks ühist alaealist last: A P (isikukood 49804302219) ja E P (isikukood XXX). Viru Maakohtu 04.12.2009.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-09-50315 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis A P ülalpidamiseks 2175 krooni ja E P ülalpidamiseks 2175 krooni (lisa 1 - kohtuotsus). Elatusraha väljamõistmiseks on algatatud täitemenetlus. Alates maist 2010.a. elavad mõlemad tütred hageja juures. Augustis 2010.a. läks poolte noorem tütar E P kostja juurde elama, kuid vanem tütar A P elab hageja juures tänaseni. Seoses eeltooduga palus hageja vabastada ta Viru Maakohtu 04.12.2009.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-09-50315 välja mõistetud elatise tasumisest. Alternatiivnõudena palus hageja kostjalt elatusraha A P ülalpidamiseks välja mõista. Alternatiivnõudest hageja menetluse käigus loobus. Ühtlasi asus hageja seisukohale, et lapsed siirdusid tema juurde elama alates 10.juunist

1. a, mitte sama aasta maikuust. Kostja selgituste kohaselt elasid lapsed kuni
2. juunini
3. a koos temaga. Seejärel siirdusid lapsed hageja juurde, kusjuures käesoleval ajal elab üks lastest hageja ja teine laps kostja juures. Kostja hinnangul on olukord ajutine, sest kooli lõpetamisel (eeldatavalt
4. a septembris) asuvad mõlemad lapsed uuesti kostja juurde. Seega on elatusraha küsimus lahendatav täitemenetluse peatamise kaudu, milleks ta on teinud kohtutäiturile ka vastava avalduse. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja hagimenetlus lõpetada. Nii hageja kui ka kostja on esitanud kohtule avalduse kirjaliku menetluse läbiviimiseks. Kohtu põhjendused

§ 403

lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Käesolevas asjas on kohus pooltele vastava tähtaja juba eelmenetluses määranud, rahuldades taotluse kirjaliku menetluse läbiviimiseks 27.06.

1. a kohtuistungil protokollilise määrusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 toodud näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Kuid võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane, sest selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimaluse kohta, on enne vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist (tsiviilasi nr 3-2-1-134-07). Kohtu hinnangul on hageja esitanud nõude täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks, sest pärast kohtuotsuse tegemist on laste elukoht muutunud. Vaidlus puudub selles, et A P alates 10.06.
2. a hageja juures elab. Seega on alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks olemas. Üks lastest elab hageja ja teine kostja juures. Asjaolu, et mõlemad lapsed teatud aja hageja juures elasid, tähendust ei oma, sest elatise nõudest (alternatiivnõudest) hageja loobus. Viidatud nõudes kuulub menetlus lõpetamisele. Järelduvalt eeltoodust kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele. Võimalik on täitemenetluse lubamatuks tunnistamine üksnes ajani, mil vähemalt üks lastest hageja juures elab ning tema ülalpidamisel on. Päras A P täisealiseks saamist on sundtäitmise alus ära langenud, sest elatusraha maksmise kohustus kehtib üksnes noorema tütre E Pi suhtes.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163lg 1 järgi jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Hagi rahuldamise ulatus ei ole summaliselt väljendatav. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. kohtunik Epp Haabsaar