3-11-1175/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1175 Otsuse kuupäev 31.august 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Mati Sepa (Sepp) kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 24.03.2011 käskkirja nr 1-4/850 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 30.august 2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Mati Sepp ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta Mati Sepa kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 31.augustist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.septembril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 24.03.2011 peaspetsialist-üksuse juhi J.Juhkasoni 24.03.2011 käskkirjaga nr 14/850 määrati kinnipeetavale Mati Sepale distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamist Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3, Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 ja § 641 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et ta omas 24.02.2011 kella 18.30 paiku toimunud läbiotsimise ajal kambris nr 3035 ühte teritatud otsaga lusikat, ühte väävliriba, kaheksat sigaretifiltrit ja kasutas 24.02.2011 kella 19.20 ajal valvuri suhtes ebatsensuurset väljendit. 28.03.2011 esitas M.Sepp eelnimetatud käskkirja peale vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Vaide esitaja leidis, et distsiplinaarmenetluse protokollis on moonutatud andmeid, samuti ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et just tema valvurit sõimas, seda võis teha keegi teine kinnipeetav mõnest teisest kambrist. Tartu Vangla direktori 28.04.2011 vaideotsusega nr E5 171-1 jäeti M.Sepa vaie rahuldamata. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
2. M.Sepp esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 24.03.2011 käskkiri nr 1-4/850 tühistada. Kaebaja väidab, et tema distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on antud valeandmetele tuginedes. Kaebaja leiab, et talle on määratud topeltkaristus, kuna teda võeti töölt maha ja paigutati kartserisse. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud rängalt kinnipeetavate julgeolekut, kui võttis seletuskirja osakonda koristavalt kinnipeetavalt, mis on käsitletav kinnipeetavate tülli ajamisena. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt puudub käskkirja tühistamiseks alus, kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane, teod ning süü nende toimepanemises on menetluse käigus tõendatud, distsiplinaarmenetluse läbiviimise norme rikutud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
4. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna talle määrati karistuseks 10 ööpäeva kartserit ja ta ei saanud sel ajal tööl olla, siis on teda karistatud topelt. Asjaolu, et kaebaja ei käinud karistuseks määratud kartseris viibimise ajal tööl, ei ole seotud distsiplinaarkaristuse määramise asjaoludega, see ei mõjuta käskkirja õiguspärasust ega ole seetõttu asjassepuutuv. Asja materjalidest nähtub, et peale kartserikaristuse kandmist jätkas kaebaja temale pandud töökohustuse täitmist ning teeb seda käesoleva ajani. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse käigus rikkunud rängalt kinnipeetavate julgeolekut. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosaliselt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud., kusjuures tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Nendest sätetest tulenevalt oli vanglal distsiplinaarmenetluse käigus kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud, kogudes selleks tõendeid omal algatusel ning üheks tõendiks oli tunnistaja ütlus. Kohus nõustub vastustajaga, et seega ei ole tunnistajalt, isegi kui selleks on teine kinnipeetav, seletuse võtmise eesmärgiks kinnipeetavate tülli ajamine, nii nagu seda väidab antud juhul kaebaja, vaid asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamine. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kinnipeetava A.Võsu seletus, et kaebaja sõimas vanglaametnikku, ainuke tõend, mille alusel tõendati A.Sepa poolt ebatsensuursete sõnade kasutamine, vaid nimetatud tõendit hinnati kogumis teiste kogutud tõendtitega, millest järeldati, et just kaebaja oli nimetatud teo toime panijaks.
5. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, mistõttu kohus jätab M.Sepa kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 2 3