← Eesti

2-11-35519/4

Obsah (5)§ 113§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2011.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja n

§ 113lg 1 sätestatud määras.

6. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale apellatsioonikaebust esitada ei saa, kuivõrd pooled on loobunud edasikaebe õigusest. Menetluse käik Swedbank AS esitas 28.07.2011.a. Harju Maakohtule hagi MK vastu võla nõudes. Kostja teatas 29.09.2011.a. kohtule, et võtab hagi õigeks ja loobub edasikaebamise õigusest. Hageja teatas 29.09.2011.a. kohtule, et hageja loobub hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2, 150 lg 2 p 3 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena ½ tasutud riigilõivust , s.o 559,23 eurot. Liili Lauri Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.