← Eesti

2-10-15092/10

Obsah (12)§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 165§ 1741§ 139§ 124§ 175

Tsiviilasi nr 2-10-15092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2011.a, Tartu kohtumaja Tsiviil

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Raul Hunt esitas Tartu Maakohtusse hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 27.05.2007 antud võlatunnistuse alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks 5 624.23 eurot/88 000 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist ja viivistest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOSTJA VASTUS Kostjad esitas 14.jaanuaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtavad nende vastu esitatud hagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostjad on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE.

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 7 500 krooni so. 479.34 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 2 880 krooni so. 184.07 eurot. 03.03.2011 edastas kohus kostjatele hageja menetluskulude nimekirja. 11.03.2011 vastasid kostjad, et on hageja poolt esitatud menetluskuludega nõus. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 44 000 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7 500 krooni so. 479.34 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 479.34 eurot. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust (hagihinda) ning tsiviilasja juriidilist olemust, siis peab kohus hageja õigusabikulusid summas 184.07 eurot põhjendatuks. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 663.41 eurot (479.34 + 184.07). Kohus mõistab nimetatud kulu solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.