← Eesti

2-11-1935/17

Obsah (8)§ 630§ 442§ 187§ 444§ 367§ 168§ 1741§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-1935 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 21. juuni 2011, Tartu kohtumaja tegemi

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi Raul Ratuti vastu 215,91 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 11.03.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr 06-033235-VL rikkumisest.
  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud. 06.06.2011 saabus kohtusse kostja kirjalik vastus hagile, milles kostja tunnistab laenu võtmist ja alates 04.06.2009 seoses kinnipidamiskohas viibimisega lepingu mittetäitmist. Kostja nõustub põhinõude ja intressi summaga, kuid ei nõustu viivisega, mis tekib tema eemaloleku tõttu ühiskonnast. Kohus täpsustas 21.06.2011 telefoni teel kostja vastuväiteid hagile ja kostja võttis kogu hageja nõude õigeks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on 21.06.2011 hagi õigeks võtnud, tunnistades hageja nõuet.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 11.03.2006 käenduseta väikelaenulepingust nr 06-033235-VL koos üldtingimustega, laenu tagastamise graafikust, lepingul sooritatud operatsioonidest ja 02.02.2010 lepingu ülesütlemise teatest.
  2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 182,61 eurot, intress 14,55 eurot, 11.05.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 18,75 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 182,61 eurolt alates 12.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures 11.05.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 6.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 63,91 eurot (riigilõiv). 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.