Obsah (7)

§ 174§ 1741§ 444§ 367§ 163§ 144§ 483

Tsiviilasi nr 2-11-5129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. mai 2011, Tartu kohtumaja kants

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
4. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 13.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist. 14. Hageja on arvestanud viivist kokku summas 155.04 eurot, kuid heas usus tegutsedes vähendanud viivisenõude 63.41 euroni, sidudes nõutava viivise suuruse põhivõla suurusega. Arvestades eeltoodut ning asjaolusid, et hageja on arvestanud viivist rohkem kui seadusjärgses määras ega ole tõendanud kahju olemasolu põhivõlga ületavas osas, tuleb jätta välja mõistmata jooksev viivis

§ 367alusel.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Riigikohtu praktikas on peetud ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhinõuet, samuti on hageja ise pidanud ebamõistlikuks nõuda viivist põhivõlga ületavas osas. 15.

§ 163

lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 16.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 100.14 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 eurot; õigusabikulu 36.23 eurot). Hageja õigusabikulu on 40.26 eurot. Kuna kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 90%, tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 36.23 eurot. Hageja on palunud välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 54.84 eurot.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast 2/3 maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata 16.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55466. Hageja esitas käesoleva hagiavalduse Tartu Maakohtule 08.02.2011, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kohtunik 3/3