← Eesti

2-11-11582/11

Obsah (9)§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113§ 396§ 399

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-11582

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 396

lg 1 järgi kohustub kostja laenu tagastama.

§ 399

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel võib laenuandja lepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2162,33 eurot ning alates hagi esitamisest viivis 0,1000% põhinõudest (1701,20 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. 2

(3)Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas ka riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 51,04 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 332,42 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on esitanud hagi põhinõudes 1701,20 eurot. Antud hagihind on 1701,20 eurot. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub nimetatud nõude esitamise eest tasumisele riigilõiv summas 383,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 383,46 eurot. Marget Henriksen kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.